Rubriik: Rämpspost

Arvutikaitse ABC

arvutikaitse_abc_esikaas.jpgSee on väga hea ja asjakohane raamat. Mina kirjutasin selle 🙂

Tähendasin seal üles enamlevinud pahavara iseloomustused ning mõningad võtted, kuidas end internetiohtude vastu kaitsta. Üritasin vältida akadeemilist soliidsust ning lugeja koormamist tehniliste detailidega, nii et seda peaksid julgema kätte võtta ka need, kes end arvutiasjanduses väga kodus ei tunne.

Kõik nähtused on rühmitatud eraldi peatükkidesse ja esitatud tähestiku järjekorras. Kaanest kaaneni järjest läbilugemine ei ole kohustuslik, kavalam on leida registrist huvipakkuv märksõna ja lugeda konkreetset peatükki. Jah, paberil ei saa ikka nii mugavalt linkida kui internetis…

Irja Ahi tegi “Arvutikaitse ABC”-le võrratud ja vaimukad illustratsioonid, Sverre Lasn ägeda kujunduse. Väljaandmise korraldas sihtasutus Vaata Maailma, rahaliselt toetasid Hansapank, SEB, Elion ja EMT.

Esitlus on täna, 12.02 kell 14 Viru Keskuse Rahva Raamatu esitlussaalis. Osta saab esialgu Rahva Raamatust, kui trükikoda ülejäänud tiraaži valmis saab, siis ka Apollost ja mujalt.

Symantec hoiatab: spämmerid ründavad ajaveebide kaudu

Saime Symantecilt järgmise pressiteate:

Peale jõulupühade rämpspostivoogu suunduvad spämmerid trendikate ajaveebide kallale

Turvatarkvaratootja Symanteci värske rämpspostiraporti hinnangul oli kõikidest detsembrikuu jooksul maailmas saadetud meilidest keskmiselt 75% rämpspost. Jõulupühadele eelnevail päevil kerkis rämpsposti hulk isegi 83 protsendini. Novembrikuu maht oli 72%.

Detsembrikuus lisasid spämmide loojad rämpsposti erinevaid jõuluteemalisi peibutusi, et tekitada inimestes ettevaatamatust. Näiteks üks kaval uusaasta tervitus pakkus linki, mida klikkides sai lubaduse järgi kuulata toredat muusikalugu. Tegelikult sai kirja vastuvõtja enda arvutisse kiusaka Storm Worm viiruse.

Teised aktuaalsed detsembrikuu teemad, mida spämmerid kasutasid oma lõksudes, olid nafta ülemaailmne hinnatõus ning Ühendriikides toimuvad presidendi eelvalimised. Symanteci spetsialistid avastasid Aasias ja eriti Hiinas tõusva trendi, et reklaame või pahavara sisaldavaid ajaveebe paigaldatakse saitidele, mis pakuvad kasutajatele tasuta kettaruumi.

Symanteci jaanuarikuu rämpspostiraporti koos statistiliste andmetega saab alla laadida sellelt veebilehelt.
Symantec monitoorib ülemaailmset spämmitegevust üle 2 miljoni spetsiaalselt loodud meilikonto abil. Lisaks sellele on ettevõte ehitanud Interneti-andmeliikluse monitooringuvõrgustiku, mis katab oma 40 000 sõlmkohaga rohkem kui 180 riiki. Symanteci tehnoloogia kaitseb praegu maailmas üle 450 miljoni e-posti aadressi.

Klassika – Aafrika sõjapõgenike hiigelpärandus

nigeria.JPG

Riigiprokuratuuri teatel on viimasel ajal hakanud internetis levima petukirjad, milles palutakse osaleda Aafrikas elava «sõjapõgeniku» miljonitesse USA dollaritesse ulatuva päranduse kättesaamisel, lubades vastutasuks abistamise eest osa pärandusest.

Mina sain esimese seesuguse elektronkirja juba 9 aastat tagasi, paberkujul liikusid need veelgi varem. Mõned kohalikud ärimehedki jäid suurt raha lubavaid kirju uskuma, lendasid kohapeale, jäid kogu kaasavõetud rahast ilma ja olid veel õnnelikud, et vähemalt elunatuke alles jäi.

Tookord ammu, 1998. aastal olid kirjad muidugi märksa kõrgelennulisemad – jutt käis ikka Aafrika eksdikdaatorite Mobutu Sese Seko ja Samora Macheli miljonitese, mõnikord koguni miljarditesse dollaritesse ulatuvast pärandusest. Personaalselt mulle lubati sellest 4 milli puhtalt kätte 🙂
Tookord viitsisin ka saatja aadressi jälitada. Kirjad olid küll postitatud Yahoo veebimeili kaudu, kuid pisike kaevamistöö viis mind ühe Nigeeria suurima linna Lagose ärikeskuse võrgusõlmeni. Kerge taustauuring aga näitas, et selliseid petukirju vorbiti juba tollal enam-vähem samade Å¡abloonide järgi massiliselt – keegi oskajam tegelane kirjutas teksti valmis ning ülejäänud paljundasid seda siis oma nime alt. Seega enam-vähem sama tööjaotus mis praegugi. Ainus, mis sealjuures kergelt hämmastama paneb, on see, et ikka veel leidub neid, kes sihukeste klassikaliste hanitustega oma rahast ilma oskavad jääda.

Meeldetuletuseks ka üks galerii kõikvõimalikest päranduse- ja muu raha jagajatest.

Clicktoforyou möllab MSN-is

Viimasel ajal on väga paljudel MSNi kasutajatel hakanud oma kontaktlisti liikmetelt tulema teateid, kus palutakse avada www.clicktoforyou.com, mis suunab lehele www.blockdelete.com:

clicktoforyou.jpg

Avatud leheküljel palutakse sisestada oma MSN-i kasutajanimi ja parool. Peale seda siseneb teenus sinu MSN-i kasutajakontosse ja asub iseenaast levitama.

Selle vastu aitab vaid see, kui vahetada oma MSN-i parool ära. Viirusega just tegu pole, küll aga väikese vargusega.

Lähemalt saab lugeda Microsofti foorumist (ingliskeelne).

PayPal’i kontode omanikud, ettevaatust!

paypal.jpgViimastel päevadel on liikvel selline spämm, milles kästakse kustutamise ähvardusel uuendada oma PayPal’i konto infot:

From: PayPaI [mailto:accounts@paypaI.com]
Sent: Thursday, November 22, 2007 11:23 PM
To: undisclosed-recipients:
Subject: Please renew your PayPal Online Account!
Importance: High

Dear PayPal Member,

This is your official notification from Paypal Management that the service listed below will be deactivated and deleted if not renewed immediately. Previous notifications have been sent to the Billing Contact assigned to this account. As the Primary Contact, you must renew the service listed below or it will be deactivated and deleted.
Renew Now (link võltssaidile) your PayPal Online Account
SERVICE: PayPal Online Account Renew
EXPIRATION: November, 30 2007
Thank you for using PayPal.
We appreciate your business and the opportunity to serve you.
PayPal Management.

Please do not reply to this message. For any inquiries, contact Paypal Management .
Copyright © 1999-2007 PayPal. All rights reserved.

Uuendamislinki vajutades juhitakse kasutaja leheküljele, mis on küll äravahetamiseni sarnane PayPal’i konto sisselogimisaknaga, kuid mida isegi minu Mozilla iseloomustab kui “Võltsitud lehekülge, mille eesmärgiks on välja petta isiku- või finantsandmeid”.

Lisaks on spämmi saatjaks mitte PayPal.com, vaid PayPaI.com. Pisike, aga oluline vahe 🙂