Bill Hess väljaandest pixelprivacy.com soovitab Arvutikaitse lugejaile oma ülevaadet Androidi platvormil levivast pahavarast.

Androidi pahavara satub telefoni või tahvlisse enamasti mõneks äpiks maskeerununa. Nakatumise tundemärgid on tavaliselt järgmised:

1. Aku hakkab tavalisest kiiremini tühjaks saama.
2. Andmeside, kõnede ja sõnumite maht suureneb hüppeliselt, samuti telefoniarve.
3. Tavalisest rohkem katkenud kõnesid muidu hea leviga piirkonnas.
4. Muidu heade riistvaranäitajatega telefon muutub tavapärasest aeglsemaks.

Võimalik muidugi, et selliselt käituv telefon siiski ei ole nakatunud, kuid igaks juhuks tasuks see nende sümptomite olemasolul siiski pahavaratõrjujaga üle kontrollida. Bill soovitab mitmeid tõrjujaid, millest Arvutikaitse omakorda soovitab Malwarebytes’i oma. Tavaliselt saab pahavaratõrjuja pahalase eemaldamisega ise hakkama, kuid teinekord tuleb kahjulik äpp eemaldada ka käsitsi ning seadme haldaja õigustes.

Uuesti nakatumise vältimiseks soovitab Bill mitte paigaldada rakendusi mujalt kui ameltikust rakendustepoest, vältida tundud rakenduste kloone, jälgida õigusi, mida iga uus rakendus küsib (ja hoiduda nende paigaldamisest, mis küsivad õigusi liiga palju) ning paigaldada kõik saadaolevad Androidi uuendused.

Nüüd juba nädala paanikat külvanud WannaCry-nimelisele lunavarale on loodud dekrüpteerimistööriist, mille abil on võimalik lunavara poolt krüpteeritud failid lahti lukustada. Tööriista looja Adrien Guinet ütleb, et tööriist kasutab ära asjaolu, et WannaCry ei kustuta arvuti mälust algarve, mida kasutati krüpteerimisvõtmete loomiseks. Juhul, kui arvutit pole pärast nakatumist restarditud või seda mäluosa, millel võtmete lähteandmed asuvad, üle kirjutatud, on võimalik vajalikud komponendid arvuti mälust kätte saada ning krüpteerimisvõtmed lahti murda. Lahtimurdmise lihtsustamisks on loodud eraldi tööriist.

Tasub siiski rõhutada, et dekrüpteerimistööriist ei pruugi kõiki nakatunuid aidata, samuti ei päästa see kohustusest WannaCry levikut võimaldav turvaauk paigata ning järgida ka muid soovitusi ning juhendeid edasiste nakatumiste vältimiseks. Kardetavasti on peagi oodata uusi, ülalviidatud dekrüpteerimismeetodile immunsemaid lunavaraversioone.

Kirjutage Google otsingusse sõna „selfies“, moraalselt vabameelsemad ja üle 18 aastased võivad juurde lisada „nude“ või „naked“. Arvan, et selline väike provokatiivne šokiteraapia on vajalik, näitamaks tõelist internetielu ning ega muidu asja ohtlikkusest aru ei saadagi. Otsimisel kasutage kindlasti tavaarvutit, millel on töötav viirusetõrje peal ja näiteks veebilehitseja turvaplugin WOT -Web of Trust.

Vaadake nüüd hoolega, kes te olete võibolla teinud iseendast erootilisi fotosid kas niisama või lähedasele kallimale saatmiseks, kas teie pilti pole neil lehtedel? Kas te tahaksite, et teie erootilise või pornograafilise alatooniga fotod oleks kõigile avalikult näha veebiavarustes? Ei taha ju!

Ehkki paljud neist piltidest on mõtlematult ise üles pandud, on kahjuks ka selliseid, mis pildiomaniku soovi vastaselt kuskilt lekkinud, kaasaarvatud nuhkvara abil nutitelefonidest. Kui arvate, et meil Eestis siin sellist probleemi ei ole, siis eksite – võidakse šantažeerida mitmel moel, kaasa arvatud raha küsimine selle eest, et varastatud fotosid internetti ei lekitataks. Minagi olen saanud kannatanutelt kirju, kus palutakse abi ja nõu, mida edasi teha:

Kellel veel ei ole nutitelefonis või tahvelarvutis viirusetõrjet, võiks kindlasti kaaluda selle paigaldamist, et erinevat tüüpi pahavara ei pääseks ligi teie nutiseadme andmetele. Küsige ka sõpradelt ja sõbrannadelt üle, kas neil on nutiseadmes viirusetõrje, sest neile fotosid edasi saates võivad need ka sealt edasi lekkida, kui neil puudub viirusetõrje ning nende nutiseade on juba nakatunud.

Lugege üle kaks ülevaadet android viirusetõrjetest, mille olen juba kirjutanud – Avast viirusetõrje android seadmetele ja ESET viirusetõrje android seadmetele. Neis on samuti infot, mida peaksite teadma. Siis on ka valikuvabadust endale sobilik tõrje valida, kuigi ma kirjutan parimatest viirusetõrjetest veel.

Antiy AVL Pro App Security & Antivirus Android

Möödunud aasta lõpu seisuga on AVL viirusetõrje AV-Test.org testitulemustes paigutatud Androidi viirusetõrjetest esimesele kohale. Tõsi küll, testitud on AVL vanemat versiooni, kuid mina teen ülevaate nende uuemast versioonist, milles on uusi rakendusi juurde lisatud ja kasutajaliidest paremaks muudetud.

AVL on pühendunud ainult viiruste, troojate, nuhkvara, reklaamvara ning muu pahavara avastamisele ja kahjustamisele. Puuduvad näiteks vargusevastane seade, SMS ja kõnede filter, varundamisrakendus jne. Kuid see polegi oluline, sest neid rakendusi pakuvad ka teised tootjad.

Android viirusetõrje AVL toimib nagu mikroskoobiga radar, mis skanneerib väga põhjalikult kõiki android süsteemirakendusi, kasutaja installitud rakendusi kui ka SD kaardil olevaid andmeid. AVL SDK Mobile suudab tuvastada ja analüüsida erinevaid failivorminguid nagu APK, SIS, SISX, XAP ja CAB. Samuti avastab ta täitmisfaile nagu DEX, ELF, EPOC ja PE, mis sisaldavad pahatahtlikke koode. Uus AVL versioon toetab viirusetõrje reaalajakaitset.

Viirusetõrje pakub kasutajale palju seadistusvõimalusi (Engine Settings), mis aitab leida pahatahtlikke koode nutiseadme erinevatel tasandil. Ehkki kasutaja saab seadete alt Scan Options neist ise kasvõi kõik välja lülitada, siis pigem just las olla need kõik sees, sellest pahavara skanneerimiskiirus küll palju ei aeglustu.

Viirusetõrje ei avasta mitte ainult pahatahtlikke rakendusi, vaid nimetab ära ka potentsiaalselt ohtlikud rakendused (Risky), millele on telefonis liiga palju õigusi antud, näiteks salvestada teie kontakte, SMS sõnumeid, teie GPS asukohta jne. Ise teate, millised maha installeerite (Uninstall) või milliesed välistate uuest leidmisest (Ignore) ja alles jätate. Kuid kui mõni fototöötlusrakendus või tavaline mäng soovib saada luba nutiseadates teie telefonikõnede või kontaktide salvestamiseks ja SMS-ide saatmiseks, siis tundub see küll kahtlane tegevus, ehkki need rakendused otseselt pahavara ei pruugi sisaldada.

Ise on võimalik juurde installeerida protsessihalduri Task Manager või rakenduste analüüsija App Analyzer, mis teevad teid n-ö eksperdiks oma android seadme üle. Tuleb arvestada, et nende installeerimisel peab nutiseadmes olema lubatud installimine tundmatutest allikatest (videos näidatud), kuid kui vajadusel on need rakendused teil nutitelefoni installitud, siis kindlasti kohe sulgege seadetes see luba. Valige Seaded – Turve – Tundmatud allikad ja võtke selle eest linnuke ära.

App Analyzer analüüsib põhjalikult, ka heuristilisel meetodil, ükskõik millist rakendust te soovite, et saaksite teada kõik info selle rakenduse kohta, kaasaarvatud load (Permissions), mida nad võivad teie seadmes teha.

Task manager näitab, kui palju ressursse või mälu teatud rakendused kasutavad, nii süsteemi- kui kasutaja enda installitud rakendused. Samas võib vahemälu puhastada. Kui arvate, et te neid pluginaid viirusetõrjele juurde ei vaja, siis saab need eemaldada, kui valite Settings – Plug-in Managment ja Uninstall.

Sobib Android 1.6 või uuemale. Kuna uus AVL PRO versioon on veel arendamisel, siis lubatakse juurde veelgi turvalisust pakkuvaid lisasid.

AVL sobib ka android tahvelarvutitele, ent sellega on selline kummaline lugu (vähemalt hetkel), et ta paigaldub nagu mobiiltelefoni püstises asendis ja kui tahvlit keerata, siis ta ei pööra kuva automaatselt.

Ülevaade AVL Pro nutiseadmesse installeerimisest ja android viirusetõrje funktsioonidest on näidatud videos:

Android tasuta viirusetõrje – AVL Pro App… by arvutiturve

Jõulude aeg oli kinkide andmise ja saamise aeg. Enam kui kindel, et möödunud pühadel tõi Jõuluvana headele lastele kottide viisi nutitelefone ning tahvelarvuteid, sest need on ju nii popid ja aina popimaks muutuvad. Aga kas mitte Jõuluvana ei teinud kingitust üle andes mitte karuteenet, kui unustas ütlemata, et android nutiseadmed vajavad koheselt ka turvaliseks seadmist!

Mobiilsest pahavarast umbes 97% on kräkkerite poolt kirjutatud just android süsteemidele, et viiruste abil just teie, nutiseadmete omanike abil rikastuda, varastades teie isiklikku ja privaatset infot (fotosid, videoid), erinevatesse portaalidesse (Facebook, e-posti teenused) sisselogimise kasutajanimesid ja salasõnu, kindlasti ka teie mobiilpanga paroole, või paigaldavad pahavara, mis hakkab ise saatma sõnumeid tasulistele numbritele, ja teie, nutitelefonide omanikud, maksate selle kõik ise kinni.

Eelmises android viirusetõrjeid tutvustavas loos kirjutasin tasuta Avast tasuta mobiilsest viirusetõrjest, kus seletan ka lahti, mille alusel teen ülevaateid hetkel parimatest viirusetõrjetest android seadmetele, lugege see läbi!

ESET Mobile Security Android tahvelarvutisse või nutitelefoni

ESET on digitaalse kaitse valdkonnas liidripositsioonil olev ettevõte, mida Eestis väga rohkesti kasutatakse firmades ja asutustes arvutite viirusetõrjena. Nüüd on ESET on toonud turule ka android seadmetele täiesti uue rakenduse, mis pakub täiustatud skanneerimist pahavara tuvastamisel, kuid mis paraku sisaldab tasuta funktsioonide seas ka tasulisi funktsioone. Google Play lehelt valige ikka just uuem versioon, sest ka vanem versioon eksisteerib seal jätkuvalt.

ESET Mobile Security Androidile pakub täiustatud viirusetõrje mootorit, mis suudab tuvastada nii tuntud kui tundmatuid ohtusid, kaasa arvatud hiljuti avastatud Androidi põhivõtmega seotud nõrkused. See uus reaalajakaitsega versioon parandab viiruste, troojate ja muu pahavara avastamist ning võimaldab kasutajal valida kolme skänneerimismeetodi vahel (kiire (Quick) /nutikas (Smart) /sügav (Deep) skannimine).

Viirusetõrje tuvastab potentsiaalselt ohtlikke rakendusi, mis võivad sisaldada pahavara, kui neid nutitelefoni või tahvelaarvutisse installeerite. Samuti tuvastab viirusetõrje ka potentsiaalselt ebavajalikke rakendusi, analüüsides neid, kas need võiksid teha kahju teie nutiseadmele teatud andmeid ja funktsioone ära kasutades, proovides saada ligipääsu sellistele telefoni või tahvelaarvuti seadetele, milleks neil volitusi pole. Varane tuvastamine kaitseb teid näiteks püüete eest saata soovimatuid SMSe või helistada tasulistele numbritele.

Tuvastatud ohud teisaldatakse karantiini, nii et need ei saa teha mingit kahju. Te saate ise otsustada, kas hoida neid seal, kustutada need või vabastada karantiinist.

Viirusetõrjesse on sisse ehitatud vargusevastane seade Anti-Theft, mida saab seadistada hõlpsasti viisardi abil. Saab määrata parooliga viirusetõrje rakenduse lukustused ja mahainstalleerimise lukustuse, et keegi teine peale teie ei saaks ligipääsu viirusetõrje funktsioonidele.

Paraku tasuta versioonis saab sisse lülitada vaid SMS-iga saatmise käsud, et telefoni kaotuse korral või võimaliku varguse korral saada teada telefoni asukoht, lasta sel heliseda või lukustada nutiseade. Proovisin tavatelefonilt sõnumit saataes oma nutitelefoni lukustada ja lasta sel heliseda valides „eset siren „minu valitud parool““. Parooliks on see, mis te ise määrate. Mul toimis, sireen üürgas. Võõra SIM-kaardi sisestamisel saate aga eelnevalt kindlaksmääratud numbrile vastava SIMi telefoninumbri, IMSI ja IMEI koodid, mis aitavad võõrast kindlaks teha.

Kahjuks tasuta versioonist puuduvad automaatsed ajatatud skanneerimised, pahavara andmebaasidega automaatsed uuendamised, pahatahtlike veebilehtede tuvastamine internetis olles, SMS ja kõnede filter ja veel mõned funktsioonid, mille käivitamiseks tuleb osta tasuline versioon.

Viirusetõrje paigaldamine ja tasuta rakendused on näidatud allolevas videos:

Viirusetõrje android tahvelarvutile või… by arvutiturve

Tahvelarvutitesse viirusetõrje installeerimine toimub samal viisil nagu videos näidatud. Kasutajaliidese erinevused on väiksed, kuid tuleb arvsetada, et tahvelaarvutitel, mis ei toeta helistamist ja sõnumivahetust, jääb peidetuks vargusevastane rakendus Anti-Theft.

Ülevaateid android viirusetõrjetest tuleb veel, et oleks valikuvabadust.

Viirusetõrjete vajalikkusest android seadmetele olen rääkinud artiklis Android nutitelefoni pahavara ja kaitse. Kuid paljud veel ei teadvusta endale riske, mis võib tuua viirusetõrje puudumine android nutiseadmetes.

Küsides oma erinevas vanuses tuttavatelt, kas nende nutitelefoni on viirusetõrje paigaldatud, olen täheldanud, et just vanematel inimestel ja vastupidi, väga noortel, puudub telefonis või tahvelarvutis viirusetõrje. Peamiselt väidetakse, et milleks neile tõrjet vaja on, kui seda kasutatakse nagu tavatelefoni – helistatakse, võetakse sõnumeid vastu, käiakse internetis uudiseid lugemas või e-posti vaatamas. Noorematest mõned küll on sõpradelt kuulnud, et viirusetõrje justkui peaks nutitseadmes olema, aga neil ei olevat aega sellega tegeleda, sest palju põnevam on muu lõbu, mis nutiseade pakub – käia Facebookis, laadida alla huvitavaid rakendusi või videoid, pilte ning põnevaid mänge mängimiseks jne. Samas on tunnistatud, et ega nad oskakski viirusetõrjet paigaldada, seda enam, et otseselt ei olegi nad internetist lugenud artikleid nutitelefonide ja tahvelarvutite turvalisusest, sest neile kui tavakasutajatele sellised spetsiifilise alatooniga lood pole huvitavad. Kuid nutitelefon pole tavatelefon, nutiseadmed on siiski n-ö miniatuursed arvutid.

Järgnevate artiklitega tutvustan paremate sekka kuuluvaid android viirusetõrjeid, võttes aluseks AV-Test.org viimase kuu testitulemused android viirusetõrjete suutlikkusest pahavara tõrjuda, kusjuures arvestatakse ka kasutusmugavust. Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et kuigi iga kuu võib paremusjärjestus muutuda, siis see ei tähenda, et teatud android viirusetõrje palju kehvemaks oleks muutunud. Näiteks, kui hetkel android viirusetõrjetest paremusjärjestuses teisel kohal olev Avast: Mobile Security langeks järgmisel kuul viiendale kohale, siis te ei peaks seda kohe teise vastu vahetama, seda enam, kui olete sellega harjunud. Kui viiruste-, troojate-, usside-, nuhkvara- ja muu pahavara avastamisprotsent on ikkagi 100%, siis erilist vahet ei ole, mitmendal kohal viirusetõrje platseerub. Hetkel on 100%-lise avastamisprotsendiga viirusetõrjeid tabelis lausa 12 tükki. Viirusetõrjete testimisel kasutatakse pahavara näidiseid, mis on juba teada-tuntud.

Avast android viirusetõrje nutitelefonile ja tahvelarvutile

Avast viirusetõrje tavaarvutitele on üks tuntumaid, populaarsemaid ning paremaid tasuta tõrjeid maailmas. Ka avast! Free Mobile Security android seadmetele, nii nutitelefonidele kui tahvelarvutitele, on jõudnud kiiresti tippu, pakkudes mitmekülgset turvalisust. Tõsi, tasuta rakenduses pakutakse ka tasulisi teenuseid juurde, kuid neid ei pea loomulikult ostma. Ka sellisel kujul täidab Avast viirusetõrje kõik turvalisuse ootused oma parimas headuses.

Viirusetõrje nutiseadmesse installerimine on näidatud allolevas videos, sellel ma pikemalt ei peatu. Loomulikult peab installeerimiseks olema avatud teenusepakkuja andmeside või Wifi. Tõrje sobib Android versioonidele 2.1 või hilisemad.

Viirusetõrje androidile: tasuta Avast viirusetõrje nutitelefonile või tahvelarvutile from arvutiturve on Vimeo.

Reaalaja kaitsega viirusetõrje skanneerib automaatselt ja koheselt üle kõik rakendused, saabuvad SMSid või failid –  pildid, mängud, videod jne, mis te nutiseadmesse installeerite. Lisaks seadmes olevatele rakendustele on võimalik üle skannerida ka SD mäukaardi sisu. Võimalike kahtluste korral saab igal ajal käivitada käsitsi viirusteotsija (Scan now) ja mugavuse mõttes ajatada automaatne pahavara otsimisrežiim (Automatic Scan) teile sobivaks päevaks ja ajaks.

Avast viirusetõrjel on ka veebikilp ehk siis tuvastab internetis surfates pahatahtlikud või nakatunud lehed ja blokeerib need. Viirusetõrje tuvastab ka potenstiaalselt kahjulikud rakendused, mis võivad sisaldada pahavara (PUP detection, seadete all)

Võimalik juurde installida vargusevastane rakendus (Anti-Theft) ja varundus (Backup), millest kirjutan hiljem eraldi artiklid. Eelinfona niipalju, et kadunud või varastatud telefoni saab kontrollida läbi arvuti veebipõhiselt või SMS teel  – leida telefon kaardilt, aktiveerida sireen leidmiseks, kustutada sisu jne.

Tasuta versioon võimaldab lukustada kaks rakendust teie valitud PIN koodiga (Application Locking). Näiteks, kui teil nutitelefonile või tahvelarvutile endale pole määratud avamisel salasõna küsimist, siis kui unustate selle avalikku kohta, kus paljudel on sellele juurdepääs, siis oleks vähemat hea, kui lukustate koodiga Gmaili või Facebooki või telefoni kontaktid, vastavalt muidugi oma äranägemisele vajalikuim, et võõras või ka sõber neile ligi ei pääseks. Lisaturvalisusena saab seadete alt lukustada ka Avast rakenduse enda ja teha võimatuks selle mahainstalleerimine.

Valides Privacy Advisor  – Permissions saab teada millised õigused on nutiseadmes teatud rakendustele antud – millele on lubatud teie kontaktidele juurdepääsu, millele teie konto andmetele või sõnumitele ning milline neist äppidest jälgib pidevalt teie asukoha infot.

Applikation Managment annab täieliku info kõikide nutiseadmes olevate rakenduste kohta ja millised neist ka hetkel töötavad.

SMS and Call Filter võimaldab luua filtri, mis keelab SMS-id või kõned teie valitud grupist – kas kontaktis olevatest inimestelt, teile saadetud SMS/MMSidest, tundmatutest numbritest, ise valitud numbrist või varjatud numbritest.

Firewall ehk tulemüüri paigaldamine nõuab, et android seadmele oleks antud administraatori õigused ehk seade oleks rooditud. Rootimisest võibolla kirjutan kunagi, ent rootimist peab iga android seadme omanik tegema omal vastutusel, sest see võib põhjustada vigasid ja võib ka kaotada garantii seadmele.

Network Meter annab aimu sissetulevatest ja väljaminevatest ühendustest.

Avast viirusetõrje tahvelarvutisse installeerimine toimub samuti kui nutitelefoni, nagu eelolevas videos näidatud. Tahvelaarvutisse paigaldatud viirusetõrjel on väga väikesed erinevused kasutajaliideses ja sel puudub vaid SMS ja kõnede filter.

Sain hiljuti ühelt toredalt kuid murelikult tüdrukult kirja, kus ta kahtlustas, et tema arvutit võidakse jälgida klahvinuhkidega. Kuna kiri oli pikk, siis vaid väikene lõik sissejuhatuseks:

„Tegelikult on mul üks küsimus veel seoses nende Keyloggeritega. Olen aru saanud, et need jälgivad põhiliselt seda, mida tehakse veebibrauserites. Kuid kas on võimalik, et keegi sai nüüd ligipääsu ka minu arvuti kõvakettal olevatele failidele ja sai neid vabalt uurida tänu sellele Keyloggerile? Või siis sai jälgida, mida ma oma arvutis parasjagu mingitesse dokumentidesse kirjutan?“

Põhimõtteliselt on nii, et klahvinuhke avastavad nii viirusetõrjed kui ka tavalised nuhkvaratõrjed, tuleb vaid aeg-ajalt nendega arvuti üle skanneerida. Kuid tuleb ka arvestada, et tõrjed avastavad sellist pahavara, mis neile juba teada on. Küberkurjamite eesmärgiks on aga varastada infot kasusaamise eesmärgil nii, et nende nuhkvara programmid jääksid avastamata, vähemalt esialgu. Seega on vägagi võimalik, et selleks on loodud täiesti uus klahvinuhk, mida tõrjeprogrammid ei suuda veel tuvastada. Internetipiraatidele piisab ka sellest, kui vastloodud tundmatu klahvinuhk suudab tõrjete eest märkamatuks jääda kasvõi nädalaks – selle ajaga saavad nad juba arvestatava koguse salajast infot, mida nad vajavad, näiteks kasvõi panka sisselogimise kasutajatunnuseid ning paroole.

Kõige kindlam vahend klahvinuhkide vastu on see, kui kasutaja suudaks juba arvutis kõik oma klahvivajutused krüpteerida nii, et kui ükskõik mis info sellest peaks küberkurjategijate kätte sattuma senitundmatu klahvinuhi läbi, ei suudaks nad krüpteeringut avada.

Tasulist Zemana AntiLoggerit peetakse hetkel üheks paremaks klahvinuhivastaseks vahendiks maailmas. Nagu öeldud, kahjuks on tegemist tasulise programmiga ja paljudel pole ressursse seda omale osta. Kuid juba eelmise aasta lõpust pakub Zemana ka tasuta rakendust Zemana AntiLogger Free, mis töötab taustal ja krüpteerib iga kasutaja klahvivajutuse nii arvutis kui veebilehitsejates. Seega, kui artikli alguses olevast küsimusest lähtudes keegi kirjutab parajagu mingitesse dokumentidesse infot, siis kõik see info krüpteeritakse ja isegi kui halvad poisid saavad ligipääsu nendele andmetele, siis nad ei suuda seda krüpteeringut lugeda ning näevad vaid mõttetut tähtede või sümbolite jada. Nagu öeldud, arvutisse paigaldades rakendub kaitse kogu süsteemile ja programmidele, mida kasutatakse, ning ka veebilehitsejatele, kus kirjutatakse erinevatesse portaalidesse või kasvõi näiteks panka sisselogimiseks kasutajatunnuseid ning paroole.

Rakenduse installeerimine on väga lihtne ja peale paigaldamist võib selle n-ö unustada. Taustal väga vähe ressursse tarbides krüpteerib ta klahvivajutusi isegi siis, kui kasutaja kogemata programmi välja lülitab. Sobib operatsioonisüsteemidele Windows XP/Vista/Windows 7/Windows 8  – kõik 32-bit ja 64-bit süsteemid.

Tutvustav lühivideo:

Best free anti-keylogger is Zemana AntiLogger Free from arvutiturve on Vimeo.

Zemana Antilogger Free ei sobi kokku teise reaalaja veebilehitsejate krüpteerimisrakendusega KeyScrambler Personal  koos töötama, kuid see ei tähenda, et KeyScrambler peaks sel juhul maha installeerima. Sel juhul KeyScrambler kaitseb veebilehitsejaid ja Zemana Antilogger Free arvutisüsteemi, krüpteerides klahvivajutused.