Arvutikaitse

See on väga hea ja asjakohane raamat. Mina kirjutasin selle 🙂

Tähendasin seal üles enamlevinud pahavara iseloomustused ning mõningad võtted, kuidas end internetiohtude vastu kaitsta. Üritasin vältida akadeemilist soliidsust ning lugeja koormamist tehniliste detailidega, nii et seda peaksid julgema kätte võtta ka need, kes end arvutiasjanduses väga kodus ei tunne.

Kõik nähtused on rühmitatud eraldi peatükkidesse ja esitatud tähestiku järjekorras. Kaanest kaaneni järjest läbilugemine ei ole kohustuslik, kavalam on leida registrist huvipakkuv märksõna ja lugeda konkreetset peatükki. Jah, paberil ei saa ikka nii mugavalt linkida kui internetis…

Irja Ahi tegi “Arvutikaitse ABC”-le võrratud ja vaimukad illustratsioonid, Sverre Lasn ägeda kujunduse. Väljaandmise korraldas sihtasutus Vaata Maailma, rahaliselt toetasid Hansapank, SEB, Elion ja EMT.

Esitlus on täna, 12.02 kell 14 Viru Keskuse Rahva Raamatu esitlussaalis. Osta saab esialgu Rahva Raamatust, kui trükikoda ülejäänud tiraaži valmis saab, siis ka Apollost ja mujalt.

Rootkit ehk käomuna on selline tarkvara, mis toimetab arvutis juurkasutaja (ehk administraatori) õigustes, tavaliselt operatsioonisüsteemi tuuma tasandil, hiilides niiviisi mööda operatsioonisüsteemi turvamehhanismidest. Tavaliselt jääb käomuna protsessitabelis kajastamata ning sageli ka arvuti seaduslikul kasutajal märkamata.  Rootkit võib esineda mõne programmiohjuri või tuuma moodulina, luua endale võltsitud alglaadimissektori või kasutada mõnd muud kavalat tehnikat. Tuntuim käomuna oli Sony multimeediafailide kopeerimiskaitsemehhanism, mis peitis end sügavale operatsioonisüsteemi ning mida oli tõsiselt tülikas eemaldada. Samasuguseid peitemehhanisme kasutab aga ka mitmesugune pahavara, kindlustades selle, et tema olemasolu jääb nii kasutajal kui viirustõrjel märkamata.

Väikevõrgustandard, mis põhineb litsenseerimata sagedusi kasutaval lühilaineraadiosidel. Kasutatakse mobiiltelefonides, sülearvutites, printerites, digitaalkaamerates ja lauaarvutites ning mitmesuguste pisiseadmete nendega sidumiseks, tavaline toimimisraadius on 10-100 meetrit.
Wikipedia artikkel.

Ingl. k. Trojan horse

IT mõistes pahavara, mis tavaliselt tuleb kaasa mõne teise programmi või rakenduse sees.  Ehk siis nagu klassikalises Kreeka legendis on tegemist tarkvaraga, mis on pealtnäha huvitav ja kasulik (või vähemalt kahjutu), kuid käivitades võib palju pahandust teha.

Troojalased reeglina ise arvutisse ei tule, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse koosseisus käivitama.

WiFi
ehk Wireless Fidelity, tähistab arvutite juhtmevaba ühendamist. Tänapäeval on kasutusel raadiovõrgu mõistes.

antivirus
tarkvarapakett, mis koosneb programmidest, mis üritavad ära tunda ning kahjutustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viiruseid, usse, troojalasi jms. Viirusetõrje ei pruugi pakkuda kaitset nuhkvara vastu.