themes theme

Artiklid alates ‘Pettused’ rubriigist

Sain väljapressimiskirja, mis ma nüüd teen?

11. detsember 2019

Tegelikult võtab ju veidi kõhedaks küll, kui saad venekeelse kirja, milles tundmatu häkker väidab, et on murdnud minu ruuteri kaudu minu arvutisse, kopeerinud kõvaketta sisu ja väidab, et ma olen eriline pervert, otsustades nende pornosaitide põhjal, mida ma olen külastanud:

Здравствуйте!

У меня для вас очень плохие новости.
11.08.2019 – в этот день я взломал вашу операционную систему и получил полный доступ к вашей учетной записи minumeiliaadress@estpak.ee. Конечно вы можете сменить пароль.. Но моя вредоносная программа перехватывает каждый раз, когда вы его меняете.

Как я это сделал:
В программном обеспечении роутера, через который вы выходили в интернет, была уязвимость.
Я просто взломал этот роутер и поместил на него свой вредоносный код.
Когда вы выходили в интернет, мой троян был установлен на ОС вашего устройства.

После этого я сделал полный копию вашего диска (у меня есть вся ваша адресная книга, история просмотра сайтов, все файлы, номера телефонов и адреса всех ваших контактов).

Месяц назад я хотел заблокировать ваше устройство и попросить небольшую сумму в биткоинах для разблокировки.
Но я посмотрел сайты, которые вы регулярно посещаете, и был шокирован увиденным !!!
Я Имею ввиду сайты для взрослых. Я хочу сказать – вы большой извращенец. Ваши фантазии не имеют ничего общего с нормальным восприятием обычного человека. И у меня появилась идея ….
Я сделал скриншот сайтов для взрослых, на которых вы развлекаетесь (вы понимаете, о чем это, да?).
После этого я сделал скриншоты как вы весьма необычно себя удовлетворяете (используя камеру вашего устройства) и склеил их.Получилось потрясающе! Это впечатлит любого, тем более ваших знакомых! Я знаю, что вы не хотели бы показывать эти скриншоты своим друзьям, родственникам или коллегам.

Я думаю, что $550 – очень и очень маленькая сумма за моё молчание.

Кроме того, я и так долго шпионил за вами, потратив много времени! Платите ТОЛЬКО в биткойнах!
Мой кошелек BTC: (väljapressija rahakoti number)

Вы не знаете, как использовать биткойны?
Введите запрос в любой поисковой системе (google или яндекс): «Как пополнить BTC кошелек».
Это очень легко. На это я даю вам два дня (48 часов) с момента открытия этого письма.
Учтите, как только вы откроете это письмо, сработает таймер. И время пойдет. После оплаты мой вирус и все скриншоты с вашими развлечениями будут автоматически уничтожены.
Если я не получу от вас указанную сумму, то ваше устройство будет заблокировано, и все ваши контакты получат скриншоты с вашими пошлыми удовольствиями.

Я надеюсь, вы понимаете свою ситуацию.
– Не пытайся найти и уничтожить мой вирус! (Все ваши данные, файлы и скриншоты уже загружены на удаленный сервер).
– Не пытайтесь связаться со мной (это невозможно, ведь я отправил вам это письмо с вашего аккаунта).
– Различные службы безопасности вам не помогут; форматирование диска или уничтожение устройства не поможет, так как ваши данные уже находятся на удаленном сервере.

P.S. Вы не моя единственная жертва. И я гарантирую вам, что я не буду беспокоить вас снова после оплаты! Это слово хакера.

Я также прошу вас регулярно обновлять ваши антивирусы в будущем. Таким образом, вы больше не попадете в подобную ситуацию.

Не держите на меня зла! У каждого своя работа.

Удачи.

Õnneks ostub häkker nii kenaks inimeseks, et on nõus teatud arvu bitcoinide eest kogu loo unustama, lisaks kompromiteerivatele ekraanitõmmistele kustub pärast rahaülekannet minu arvutist ka tema paigaldatud pahavara.

Nii et äkki peaks siiski maksma? Kas tasub häkkerit usaldada?

Selles mõttes “häkker” tõesti ei peta, et pärast rahaülekannet pole minu arvutis enam mingit pahavara. Samas – seda polnud seal ka enne ülekannet ega isegi enne kirja saamist – vähemalt mitte selle häkkeri troojat. Ehk siis tegemist on kõige lihtlabasema pettusega.

Selliseid kirju on eriti viimastel nädalatel saadetud ja saadud tuhandete kaupa. Erinevalt mõne kuu tagustest ingliskeelsetest või Google Translate’i abil eesti keelde tõlgitud analoogsetest kirjadest ei vaeva selle koostajad end enam kõnealuse konto parooli juurdelisamisega – tundub, et vanadest leketest kokkukogutud paari aasta vanused paroolid ei avalda ohvritele enam muljet. Kuid näib, et väljapressimine töötab hästi ka ilma nendeta – kuidas sa ikka kontrollid, kas keegi päriselt ka on arvutis sees käinud?

Kontrollida siiski saab – selleks pahavaratõrjujad välja mõeldud ongi. Võtke mõne tuntuma viirustõrjuja (Malwarebytes, ESET, F-Secure, TrendMicro) prooviversioon – NB! Kindlasti laadige see alla otse tootja kodulehelt, mitte mõnelt kahtlaselt failijagamissaidilt! – ja laske sel oma arvuti üle kontrollida.

Aga häkker kirjutab mulle ju mu enda aadressilt – kas see pole siis ilmne tõend, et tal on päriselt ka juurdepääs minu postkastile? Tegelikult ei ole. Nimelt on meiliprotokoll ehitatud nii, et vaikimisi ei kontrollita, kas saatja on ikka see, kellena ta esineb. Ehk siis igaüks võib kasvõi oma isiklikus meiliprogrammis panna saatja aadressiks kasvõi Universumi.Direktor@maailm.ee ja see toimetatakse ilma lisaküsimusi küsimata kohale. Selline aadressivõltsimine ei vaja mitte mingisugust ligipääsu saatja meilikontole ning selliste petukirjade saatjal seda ei ole ka.

Samas ei tee paha ka ilma väljapressimiskirju saamata oma kontode, arvuti, ruuteri ja muude seadmete paroole vahetada ning jälgida, et neile oleks kõik turvauuendused paigaldatud.

Aga mis väljapressimiskirjadesse puutub, siis need tuleks lihtsalt ära kustutada ja ära unustada.

“See polnud mina!”

4. juuli 2019

Dubai poltsei on valmis saanud meeleoluka klipi sellest, miks peab internetis ettevaatlik olema:

Kas häkkerid kirjutavad tõesti mulle mu enda postkastist?

1. veebruar 2019

Arvutikaitse.ee poole pöördus Kristi sellise murega:

Tahtsin küsida, kas on võimalik, et õngitsuskiri on saadetud minu enda e-posti aadressilt? Panin manusesse väljavõtte saadetud kirjast, see kiri jätkub, aga kahjuks ei mahtunud ekraanivaatesse.

Seesuguse kirja näol on tegemist on laialt levinud petuskeemiga – spetsiaalse skripti abil saadetakse tuhandetele kasutajatele kirju ähvardusega, et nende kontole/arvutisse on sisse murtud ning võimalik ka, et on leitud midagi kompromiteerivat, mida ülejäänud maailmaga jagada. Selleks, et häbist pääseda, peaks kirja saaja kandma teatud summa bitcoine mõnele anonüümsele krüptoraha aadressile. Nagu näha juuresoleval pildil, kirjutab spetsiaalne programmijupp kirja sisusse ka selle saatja aadressi – käsitsi oleks ju ebamugav kõikidele tuhandetele saajatele personaalseid aadresse kirjutada.

Selliseid kirju saadetakse korraga tuhandetele aadressidele lootuses, et vähemalt mõni saajatest ehmub ja maksabki raha ära. Kirjades viidatud aadressid ja paroolid pärinevad aastatetagustest andmeleketest, kusjuures andmed on lekkinud tavaliselt mitte kõnealusesse postkasti sissemurdmisest, vaid mõnele teisele saidile sama aadressiga registreeritud kontolt. Ei ole tarvis lisada, et kirjas näidatud kontole tegelikult sisse murtud ei olegi, väljapressijad kasutavad lihtlabast pettust ja hirmutamist.

Kas siis kiri ikka on saadetud kirja saaja enda postkastist ja mida nüüd ette võtta?

Saatja aadressi on väga lihtne võltsida, seda saab teha ka tavalise meilikliendiga ning selliste petukirjade puhul nii ka tehakse – lihtsalt selleks, et “häkkerite” ähvardused kõlaksid usutavamalt. Võimalus, et kirja saaja kontole/arvutisse ka tegelikult sisse on murtud, on kaduvväike, tüüpilise väljapressimiskirja puhul pole seda tegelikult mitte kunagi toimunud.

Sellegipoolest tuleks aegajalt oma paroole vahetada ja arvuteid pahavaratõrjega üle kontrollida ka ilma selliseid ähvarduskirju saamata. Salasõna ei tohiks jätta vahetamata ka nendes kohtades, kuhu olete sama meiliaadressiga kasutajaks registreerunud või, mis veel hullem, kus te olete sama salasõna veel kasutanud. Kui parool hiljuti vahetatud ning sama salasõna kindlasti mujal ka ei kasutata, võib niisuguseid kirju edaspidi rahulikult ignoreerida.

“Ma tean, et “kassike” on su parool”

30. juuli 2018
Viimastel nädalatel on sagenenud kasutajate postkastidesse jõudvad kirjad, mis teavitavad tema “sündsusetu” tegevuse videole jäädvustamisest ning nõuavad video mitte-avalikustamise eest raha, kõige tavalisemalt BitCoinides.
Sarnaselt varasematele lainetele teavitatakse ka seekord, et pärast seda kui Sa pornolehel käisid paigaldati Su arvutisse pahavara, mis Su sündsusetut tegevust filmis tegi ning juhul kui Sa ei taha, et see video Su kontaktidele laiali saadetakse, maksa paarsada dollarit. Kui aga niisama ähvardamine piisavalt raha sisse ei too, näevad rohkem vaeva ka küberkurjategijad.
2017. detsembris avastati Tumeveebist lihtteksti kujul 1,4 miljardi kasutaja infot (ehk kasutajanime ja parooli) sisaldav andmebaas. Viimased kasutajateni jõudnud kirjad omakorda sisaldavad aga kas teemareal või esimeses lauses kasutaja (loodetavasti ammu vahetatud) parooli. Juhul kui Sa tead, et Sulle meiliga saadetud parool ei ole kunagi olnud selle kontoga seotud, võid uurida Have I been pwned? lehelt uurida, millisest keskkonnast Su parool lekkinud on. Lisaks ilma mingi “tõestuseta” kui ka Sulle lekkinud andmebaasist Su (loodetavasti) ammuvahetatud parooli koos kasutajanimega edastades võib kirjas usutavamana paistmiseks olla ka näiteks Su telefoninumber, mis võis koos Su kasutajanime ja parooliga kontot registreerides lekkinud andmebaasist kättesaadav olla, või ka lausa IP-aadress.
Juhul kui Sul on sama parool (siiani) kasutusel ka mõnes teises keskkonnas, on rangelt soovituselik koheselt parool kõikides keskkondades vahetada. Lisaturvalisuse tagamiseks on soovitav valida ka (vastavalt keskkonna võimalustele) “Logi mind kõikidest seadmetest välja” ning aktiveerida kahetasemeline isikutuvastamine sisselogimisel.
Kõikidesse postkasti jõudnud kirjadesse, mille sisu erineb tavapärasest, eriti isiklikku postkasti kuna tööl kaitseb Sind tihti sõbralik itimees, tuleb alati kriitiliselt suhtuda. Juhul kui Sa ei ole kas viimasel ajal või mitte kunagi pornolehel käinud, ei ole mõtet koheselt paanikasse sattuda. Samamoodi juhtudel, kus Su veebikaamera on püsivalt kaetud või Su arvutil veebikaamera lausa puudub.
Samuti ei tasu ennast sellist kirja postkastist avastades õnneks või kahjuks erilisena tunda. Selliseid kirju ei saadeta laili vaid “erilistele inimestele” vaid massiliselt kasutajatele kõikjal maailmas, kelle meiliaadress internetist leitav on. Oma meiliaadressi internetist leitavuses saad veenduda meiliaadressi näiteks Google’st otsides, sisestades selle jutumärkidesse, näiteks “meili@aadress.ee”
Kindlasti ei tasuks postkastist raha nõudvaid kirju leides kohaselt ülekandeid tegema hakata vaid kahtluse korral pöörduda mõne sõbraliku itimehe või turvateadlikuma tuttava poole, kes võib aidata lisaks närvidele ka raha säästa.

Appi, sain kirja, et mu kõvaketas on krüpteeritud!

17. veebruar 2018

Alles see oli, kui kuri krüptoviirus laastas perekonnaarhiive ja raamatupidamisservereid, vähemtähtsatest personaalarvutitest rääkimata. Eks seepärast võtabki kõhedaks, kui leiad oma postkastist sellise kirja:

From: “Medlin Knowlton” <innovation@korrumpedia.org>
Date: 16 February 2018 at 22:34:13 EET
To: mina@minuaadress.ee
Subject: Tiскet#86044868: <mina@minuaadress.ee> 16-02-2018 10:32:59 Good luck in solving problems

Hello.

You have set up my malicious software by accident.

The malicious software encodes information with Advanced Encryption Standard-192. After encoding this maleficent software may blockade your device with no possibility to rescue files. Back-up will lead to the freezing.

Clearly that its a crypto-locker.
If you wish to rescue your drives and information send me 149 united states dollars in btc(cryptocurrensy). I take solely full amount. After transfer I am going to send you information which will assist you to erase my cryptolocker.

Here is my BTC address – xxxxxxxxxzzzzzzzzzzzzzyyyyyyy

You have 20 h. since now.

Isegi kui kindlalt tead, et käisid suusapuhkusel ning pole oma arvutit nädal aega lahtigi teinud, võib tekkida mõtteuid, et äkki ongi midagi korrast ära ning võibolla tulekski nüüd bitcoine varuda, seda enam, et krüptovaluuta hinnad on viimasel ajal kõvasti soodsamaks läinud? Arvutikaitsele teadaolevalt pole selliste kirjade saajad siiski seni veel päriselt nakatunud – tegemist on järjekordse katsega kergeusklikelt raha välja petta.

Arvutikaitse ei soovita raha maksta ka siis, kui teie arvuti päriselt ka ära krüpteeritakse – mida rohkem seesugust kuritegevust toita, seda tõenäolisemalt järgmine kord jälle raha küsima hakatakse. Pealegi ei garanteeri miski, et te ka raha makstes oma väärtuslikud andmed tagasi saate. Parem hoidke oma pahavaratõrje ajakohane, olge ettevaatlik tundmatute failide avamise ja tundmatute linkide klikkimisega ning tehke regulaarselt varukoopiaid.

“Meil on sinust su enda veebikaameraga filmitud sündsusetu video!”

29. jaanuar 2018

Paljud meie murelikud lugejad on leidnud oma postkastist sarnaseid kirju:

Ehk siis “häkkerite tiim” annab teada, et sinu arvuti on häkitud, sinu veebiliiklust jälgitud ning iga kord, kui oled avanud mõne pornosaidi, lülitas sinu arvutis olev pahavara sisse veebikaamera ja salvestas seda, kuidas sa end arvuti ees rahuldad. Samuti on kopeeritud kõik sinu sotiaalmeedia- ja meilikontaktid ning juhul, kui sa ei maksa juuresolevale arvele 340 dollari väärtuses bitcoine, saadetakse nii selle pornovideo koopia, mida sa vaatasid, kui ka video sinust endast kõikidele su sõpradele, tuttavatele ja kolleegidele.

Võtab kõhedaks, kas pole? Isegi kui enda teada pole veebikaamera ees midagi siivutut teinud ega isegi mitte pornolehekülgi külastanud. Võibolla tekib isegi mõte igaks juhuks raha ära maksta, ehkki 340 dollarit pole just väike summa.

Arvutikaitse soovitab igal juhul mitte maksta ning võimaliku seksivideo pärast mitte muretseda. Selliseid kirju saadetakse massiliselt üle maailma ja suvalistele aadressidele lootuses, et ehk mõni lollike maksabki. Seksivideot kirja saatjal üsna kindlasti ei ole (ehkki eks sa ise tead paremini, millega sa arvutikaamera ees tegelenud oled) ning saadud spämmi võib julgesti ja tagajärgi kartmata ära kustutada.

Küll aga ei tasu kunagi klikkida selliste kirjadega kaasa pandud linke ega avada kaasasolevaid faile, isegi juhul, kui südametunnistus tõepoolest kripeldab – ega sealt peale pahavara midagi oodata ei ole.  Ja kui ikka tõesti tekib tahtmine või vajadus kaamera ees lahti riietuda – eks elus või ju kõike ette tulla – tasub meeles pidada, et kunagi ei tea, kes ja milleks seda ühenduse teisel poolel salvestab.