themes theme

Artiklid alates ‘WiFi’ rubriigist

Kuidas muuta Linksysi ruuteri parooli?

22. september 2008

Aido kirjutab: Tere! Mul on selline mure, et on olemas Lynksys  wifi modem ja tahaks panna selle parooli alla. Selleks aga tuleb brauseri kaudu sisse logida, kuid mul ei ole kasutajat ega parooli. Kas on olemas selline võimalus, et teha uus kasutaja ja parool?

Kui tegemist on uue (tõenäoliselt) ruuteriga, siis selle vaikekasutaja on Admin, parooli koht on tühi. Sisselogimiseks tuleb brauseri aadressireale tippida http://192.168.1.1/.

Kui tegemist on kasutatud ruuteriga, mille seniseid seadeid te ei tea, siis on kõige targem taastada vabrikuseaded. Selleks tuleb leida ruuteri küljest nupp kirjaga Reset ning vajutada seda 30 sekundit. NB! Vabrikuseadete taastamise järel kustuvad kõik senised seaded: senine administraatori parool, SSID, krüptovõtmed, filtrid ja muu selline. Ehk siis varasema seadistusega selle ruuteri külge ühenduda enam ei saa ning nii ruuter kui ka arvuti tuleb uuesti seadistada.

SpeedTouch’i vaikeseaded tuleb kindlasti muuta!

14. juuli 2008

Juba mõnda aega on liikvel võtmegeneraator, mille abil saab SpeedTouch´i WiFi ruuteri SSID-st tuletada ruuteri poolt kasutatava WEP-i võtme. SSID on ruuteri poolt avalikult väljakuvatav võrguidentikaator, WEP-i võtit teades aga võib nii ruuterisse siseneda kui ka ruuteri ja selle kaudu internetti ühendatud arvuti võrguliiklust pealt kuulata.

Suuremad võrguteenuse pakkujad, kes varustavad oma kliente ka vajaliku riistvaraga, lasevad näiteks ruuterid juba tehases eelnevalt seadistada (kui kasutusse läheb sadu või isegi tuhandeid seadmeid kuus, käib seadmete individuaalne konfigureerimine ISP-le lihtsalt üle jõu). Tehastes aga on seadistamisprotsess automatiseeritud, iga seadme muutuvad parameetrid (MAC-aadress, SSID, krüptovõti) genereeritakse teatud algoritmi järgi. Näib, et häkkeritel õnnestus SpeedTouch’i installeerimisrakendus lahti võtta, krüptovõtme tuletamise algoritm teada saada ning kirjutada selle põhjal programm, mis suudab SSID järgi krüptovõtme tuletada. Võtmetuletusgeneraator on internetis vabalt kättesaadav.

Eestis tarnib SpeedTouch´i ruutereid oma klientidele näiteks Elion, kes soovitab seadme kasutusjuhendis võimalusel kasutada WPA krüpteeringut, MAC-i põhist filtrit ning võrgu nimi ära peita. Arvutikaitse omalt poolt soovitab käsitleda mistahes vaikeseadmetega võrguseadmeid kui turvariski. Esimeseks mureks pärast vastsoetatud ruuteri käivitamist olgu ikka administraatori- ja võrguparoolide muutmine! Samuti ei tasu loota ka muudetud seadetega WEP-i turvalisusele – ka nn toore jõuga kulub selle krüpteeringu murdmiseks vaid minuteid. Samas soovitan neil, kes ülalviidatud võtmegeneraatorist teavad, seda mitte kasutada – arvuti, arvutisüsteemi või arvutivõrgu ebaseadusliku kasutamise eest koodi, salasõna või muu kaitsevahendi kõrvaldamise teel on ette nähtud kuni kolmeaastane vabadusekaotus (KarS § 217).

Tänud wifi.ee-le tähelepanu juhtimise eest. Muide, tehase vaikeseaded, mis võimaldavad ruuterisse sisse murda, pole ainult SpeedTouch’i probleem, sama mure on esinenud ka mõnede Linksys’i ja Netgear’i vanemate mudelite juures.

Arvutikaitse ABC

12. veebruar 2008

arvutikaitse_abc_esikaas.jpgSee on väga hea ja asjakohane raamat. Mina kirjutasin selle 🙂

Tähendasin seal üles enamlevinud pahavara iseloomustused ning mõningad võtted, kuidas end internetiohtude vastu kaitsta. Üritasin vältida akadeemilist soliidsust ning lugeja koormamist tehniliste detailidega, nii et seda peaksid julgema kätte võtta ka need, kes end arvutiasjanduses väga kodus ei tunne.

Kõik nähtused on rühmitatud eraldi peatükkidesse ja esitatud tähestiku järjekorras. Kaanest kaaneni järjest läbilugemine ei ole kohustuslik, kavalam on leida registrist huvipakkuv märksõna ja lugeda konkreetset peatükki. Jah, paberil ei saa ikka nii mugavalt linkida kui internetis…

Irja Ahi tegi “Arvutikaitse ABC”-le võrratud ja vaimukad illustratsioonid, Sverre Lasn ägeda kujunduse. Väljaandmise korraldas sihtasutus Vaata Maailma, rahaliselt toetasid Hansapank, SEB, Elion ja EMT.

Esitlus on täna, 12.02 kell 14 Viru Keskuse Rahva Raamatu esitlussaalis. Osta saab esialgu Rahva Raamatust, kui trükikoda ülejäänud tiraaži valmis saab, siis ka Apollost ja mujalt.

WiFi-uss ehk kuda moos kommi sisse saab

4. jaanuar 2008

ruuter.jpgEks nii mõnedki meie hulgast ole ülikoolipõlves pärast kuuendat kannu teoretiseerinud igasugu süvafilosoofilistel või siis täppistehnoloogilistel teemadel. Kuda saab moos kommi sisse? Miks on vorstil alati kaks otsa? Milliste võtetega puuritakse augud makaronide sisse? Just sarnased põletavad küsimused andsid ja annavad ka tulevikus ammendamatuid võimalusi virgutavaks ajudegümnastikaks ning meenusid mulle millegipärast ka siis, kui lugesin parajat elevust tekitanud uurimust WiFi-ussist (PDF), mis võib tõelise pandeemiana nakatada vaat et kõik suurlinnades tihedasti üksteise kõrval töötavad WiFi ruuterid.

Olgu kohe öeldud, et seesugust ussi, viirust või muud isepaljunevat pahavara pole seni veel olemas, uurimuse autoreid (Hao Hu, Steven Myers, Vittoria Colizza ja Alessandro Vespignani) huvitas rohkem hüpoteetilise WiFi-pahalase leviku modelleerimine kui selle tööprintsiip. Samuti on neil igati õigus järgmistes punktides:

1. Enamikel WiFi ruuteritel puudub tarkvara, mis jälgiks nende pahavaraga nakatumist (seni pole lihtsalt vaja olnud).
2. Paljud kasutajad ei vaevu muutma ruuterite tehaseseadeid, mis võimaldab pahatahtlikul kasutajal siseneda neisse vaikesalasõnaga (mis on netist kiiresti ja lihtsalt leitav). Muide, Eestis on niisuguseid ruutereid hinnanguliselt 1-2%.
3. WEP-krüpteering, mis on WiFi ruuterites siiamaani vist levinuim, ei ole piisavalt turvaline. Parem oleks kasutada WPA-d.
4. 25% ruuterite salasõnadest on murtavad 65 000 sõna sisaldava sõnaraamatu ning veel 11% salasõnadest miljon sõna sisaldava sõnaraamatu põhjal.

Oletatav rünnakuvektor näeks välja nii: kurikael leiab tehaseseadetes WiFi-purgi, siseneb sinna üldiselt teadaoleva salasõnaga ning vahetab ruuteri välkmälus oleva ruuterit juhtiva originaaltarkvara modifitseeritud versiooniga, mis siis juba iseseisvalt leiab läheduses töötava WiFi ruuteri, murrab vajadusel selle WEP-krüpteeringu (WPA-d peetakse antud mudelis murdmatuks) ja muud turvaabinõud, arvab ära ruuteri parooli ning laeb sellesse ründekoodi sisaldava tarkvara. Ülevõetud ruuter hakkaks siis omakorda ründama naabruses olevaid ruutereid, kuni suurem osa New Yorki, Seattle’i, Bostoni ja Chicago ruutereid oleksid 48 tunni jooksul üle võetud.

Eks sellel hüpoteetilisel rünnakul ole oma nõrgad kohad muidugi ka:
1. Naabruses toimetavate ruuterite ründamiseks peaks ründav ruuter hüplema ühelt kanalilt teisele. Omanik tõenäoliselt märkaks seda pidevatest lühiajalistest sidekatkestustest ning muutuks murelikuks.
2. WEP-krüpteeringu murdmine on küll suhteliselt lihtne, kuid nõuab siiski omajagu arvutusvõimsust. WiFi ruuteri pisike protsessor saab tavaliselt hädavaevu hakkama oma tarkvara jooksutamise ja ühenduse krüpteerimisega, võõra krüpteeringu murdmiseks tarvilikku võimsusvaru tal kardetavasti ei ole.
3. Samuti pole ruuteril kuskilt võtta lisamälu, mis lisaks olemasolevale pisikesele opsüsteemile mahutaks pahavara koos miljonist sõnast koosneva sõnaraamatu ning sadate erinevate tootjate ruuteritele sobivate tarkvaraversioonidega.
4. WiFi ruuterid on oma olemuselt küll sarnased, kuid tegelikult toimetab maailmas ringi sadade, kui mitte tuhandete tootjate riistvara, mis vägagi tõenäoliselt omavahel kuigi ladusalt ei suhtle. Tõenäoliselt annetaks tänulik internetikogukond seesuguse mistahes riistvaraplatvormil töötava softi väljatöötanud kambale õige mitu Suurt Papist Auraha 🙂
5. Lisaks krüpteeringule ja parooldiele on ju olemas ka näiteks IP- või MAC-aadressi põhised filtrid, mida eduka rünnaku tarvis tuleks samuti võltsida. Kardan, et näiteks viimane ei olegi paljudel ruuteritel muudetav.
6. Mina olen küll näinud ruutereid, millel saab firmware upgrade’i teha ainult üle kaabliühenduse…

Kes oskab veel poolt- ja vastuargumente välja tuua?

Pealtkuuldud vestlus WiFi teemadel

1. november 2007

Esimene says:
naabrid värdjad lükkavad oma ruuteri välja kui päeval tööle lähevad

Teine says:
kirjuta neile kiri ukse vahele

Esimene smiles:
kui ma teaks, milliste naabrite oma see purk on 🙂

Esimene says:
siis läheks räägiks viisakalt

Esimene says:
ma lappasin nende sharetud c: kettal pilte ükspäev, aga ühtegi sellist, mille pealt kedagi ära tundnud oleks, ei leidnud :p

WiFi kaaperdamine senisest veelgi lihtsam

13. august 2007

cookie-info.png

Turvakonsultatsioonide firma Errata Security juht Robert Graham demonstreeris Black Hat’i turvakonverentsil programmi nimega Hamster, mis võimaldab koos traadita ühenduse pealtkuulamisprogrammiga Ferret varastada brauseri kasutatavaid sessiooniindikaatoreid ehk küpsiseid. Kui varasemad kaaperdamistehnikad nõudsid kurjamilt ohvri WiFi andmeliikluse ümbersuunamist läbi valeruuteri, mis oli tehniliselt keerulisem ja seotud ka mõningase riskiga, siis pealtkuulamise teel varastatud küpsistega võib praktiliselt riskivabalt ronida näiteks ohvri kirjakasti, toimetada tema veebikontodel või teha muud kurja.

Täpsemalt saab rünnakust lugeda George Ou blogist.

Ega sellise rünnaku vastu paremat rohtu ei olegi, kui et valida väga hoolikalt, milliseid lehekülgi ja kontosid avaliku või muidu krüpteerimata WiFi levialas külastada, ning kui vähegi võimalik, kasutada niisuguses kohas kogu netiliikluse krüpteerimiseks VPN-i.