Artiklid alates ‘Rämpspost’ rubriigist
Warning: Use of undefined constant archives - assumed 'archives' (this will throw an Error in a future version of PHP) in
/data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line
32
Warning: Use of undefined constant page - assumed 'page' (this will throw an Error in a future version of PHP) in
/data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line
32
Warning: A non-numeric value encountered in
/data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line
32
Warning: A non-numeric value encountered in
/data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line
32
class="post-5390 post type-post status-publish format-standard hentry category-pettused category-rampspost">
29. jaanuar 2018
Paljud meie murelikud lugejad on leidnud oma postkastist sarnaseid kirju:

Ehk siis “häkkerite tiim” annab teada, et sinu arvuti on häkitud, sinu veebiliiklust jälgitud ning iga kord, kui oled avanud mõne pornosaidi, lülitas sinu arvutis olev pahavara sisse veebikaamera ja salvestas seda, kuidas sa end arvuti ees rahuldad. Samuti on kopeeritud kõik sinu sotiaalmeedia- ja meilikontaktid ning juhul, kui sa ei maksa juuresolevale arvele 340 dollari väärtuses bitcoine, saadetakse nii selle pornovideo koopia, mida sa vaatasid, kui ka video sinust endast kõikidele su sõpradele, tuttavatele ja kolleegidele.
Võtab kõhedaks, kas pole? Isegi kui enda teada pole veebikaamera ees midagi siivutut teinud ega isegi mitte pornolehekülgi külastanud. Võibolla tekib isegi mõte igaks juhuks raha ära maksta, ehkki 340 dollarit pole just väike summa.
Arvutikaitse soovitab igal juhul mitte maksta ning võimaliku seksivideo pärast mitte muretseda. Selliseid kirju saadetakse massiliselt üle maailma ja suvalistele aadressidele lootuses, et ehk mõni lollike maksabki. Seksivideot kirja saatjal üsna kindlasti ei ole (ehkki eks sa ise tead paremini, millega sa arvutikaamera ees tegelenud oled) ning saadud spämmi võib julgesti ja tagajärgi kartmata ära kustutada.
Küll aga ei tasu kunagi klikkida selliste kirjadega kaasa pandud linke ega avada kaasasolevaid faile, isegi juhul, kui südametunnistus tõepoolest kripeldab – ega sealt peale pahavara midagi oodata ei ole. Ja kui ikka tõesti tekib tahtmine või vajadus kaamera ees lahti riietuda – eks elus või ju kõike ette tulla – tasub meeles pidada, et kunagi ei tea, kes ja milleks seda ühenduse teisel poolel salvestab.
: Use of undefined constant archives - assumed 'archives' (this will throw an Error in a future version of PHP) in
: Use of undefined constant page - assumed 'page' (this will throw an Error in a future version of PHP) in
class="post-5305 post type-post status-publish format-standard hentry category-pahalased category-rampspost category-varukoopia">
Eks spämmi saab meist igaüks, ja mitte vähe. Pahatihti võetakse spämmikirjad ka lahti ja, veel hullem, klikitakse selles olevaid linke või võetakse lahti kirjaga kaasas olevad manused.
Näiteks võidakse teile saata selline kiri:

Pärast kirja sees oleva lingi klõpsimist laetakse alla ja käivitatakse krüptoviirus, mis pärast käivitamist krüpteerib nii kasutaja kõvaketta kui ka arvuti külge ühendatud väliste kõvaketaste, sealhulgas mälupulkade ja võrguketaste sisu. Krüptoviirus võib olla ka kirjaga kohe kaasas, seda kas .cab või .zip faili kujul. Ise need küll käima ei lähe, jällegi on vaja usinat kasutajat, kes need käima tõmbab, uskudes manuse olevat kas pildi- või mõnede muude huvitavate failide kogu.
Miks viirustõrje krüptoviirust ära ei tunne ja kasutajat õigeaegselt ei kaitse?
Näib, et tegemist on nn polümorfse viirusega. Ehk iga “ohver” saab personaalselt tema jaoks tehtud viiruse koopia, mis küll töötab samamoodi, kuid mille bitijada ei lange kokku teiste sama pahavara koopiatega. Seega pole tema tundemärke ka viirustõrje poolt allalaetavates pahavara andmebaasides ning viirustõrje ei tunne pahalast lihtsalt ära. Need viirustõrjed, mis tuvastavad pahavara käitumispõhiselt, ei pruugi samuti krüptopahalast alati ära tunda, kuna selle käitumine sarnaneb paljude laiatarbetarkvarade omaga.
Mida krüptoviiruse tõrjumiseks ette võtta?
Kindlasti tuleks üle vaadata oma meilitarkvara seaded ning keelata sellel tundmatute manuste allalaadimine. Samuti ei teeks paha lasta sellel kuvada hoiatusi iga kord, kui kirjas olevaid linke klikite – eks me kõik ole hajameelsed ning ega alati ei mõtle ka, enne kui hiireklõpsu teeme.
Parim vahend krüptoviiruse ja ka muude hädade profülaktikaks on aga kindlasti omaenda terve mõistus, natuke elutervet umbusku ja töötav varukoopia.