Vahepeal on jalad kõhu alt välja ajanud ka vana teenus, mis lubab kindlaks teha, kes on sind oma MSN-is ära blokeerinud.
http://whoblocksyou.net/ on Järjekorde MSN-i teel reklaamitav kontokaaperdamise leht.
Olles sisestanud sellel lehel oma MSN-i kasutajanime ja parooli, muudetakse sinu ekraaninimi selliseks: http://whoblocksyou.net/ find …
Minu MSN-is olev sõber vähemasti minule seda linki ise ei saatnud, link oli ainult tema pealkirjas kajastatud.
Soovitan tungivalt hoida oma MSNi parooli enda teada ja mitte avaldada seda kolmandatele lehtedele ja isikutele.
Online-allkirjade võltsimine jätkuvalt probleemiks
Eesti Arhitektide Liit taunib allkirjakogumisportaalis „Sammas saagu!“ – http://vabadusesammas.planet.ee/ toimuvat allkirjade võltsimist. Eesti Arhitektide Liidu esimehe Ike Volkovi allkiri püsis seal kogutavate allkirjade lehel veel mitu päeva peale avalduse tegemist lehe haldajatele, mis kinnitas Ike Volkovi poolt allkirja mitte andmist. “Selline juhtum seab selle nimekirja tõsiseltvõetavuse päris kindlasti kahtluse alla,” seisab EAL-i avalduses.
Tõenäoliselt pole siiski tegemist katsega kampaaniat diskrediteerida, nagu kahtlustab Hillar näiteks “Ei politseiriigile” kampaania puhul. Samas jääb probleem jätkuvalt üles ja tundub, et läheb aina teravamaks – miski ei takista ükskõik missuguste motiividega inimesi esinemast mistahes allkirjakampaanias ükskõik kellena. Ka kõige paremate kavatsustega algatatud online-allkirjade kogumise kampaania näitab seega pelgalt kogutud klikkide arvu, mitte reaalsete inimeste konkreetset tahteavaldust.
Ehk tasuks tulevikukampaaniate korraldamisel mõelda hoopis digiallkirjade kogumisele? Mõistagi koos vastavate meetmetega isikuandmete kaitseks ning võimalike kuritarvituste vältimiseks allkirjade kogumisel.
Andmete taastamisest
Oma eelmises juhendis kirjutasin, kuidas kaitsta andmeid kadumise eest. Kuid mõnikord juhtub ikka nii, et mõni fail on kaduma läinud, kogemata üle kirjutatud või on ketas või mälupulk lihtsalt katki läinud (või viiruse poolt kahjustada saanud). Seega tuleb ikkagi tegeleda ka andmete taastamisega. Järgnevalt annan ülevaate lihtsamatest võtetest oma andmete taastamiseks.
Telefoniga saab virtaalmaailmast raha
Eesti Päevaleht kirjeldab järgmist juhtumit. Nimelt pöördus ühe firma kontorisse naine, kes palus seoses hädaolukorraga luba telefoni kasutada.
Väidetavalt üksikule vanainimesele helistada proovinud keskealine ja korralikult riides viisakas naisterahvas ei äratanud töötajates esmapilgul mingit kahtlust. “Ta võttis küll mitu kõnet ja ütles iga kord, et ühenduse saamine ebaõnnestus, aga keegi meist ei näinud põhjust tema sõnades kahelda,” ütles üks pealtnägijaist.
Tegelikult helistas petis kümme korda rate.ee rahalaadimise numbrile. Alles hiljem telefoniarvel näpuga järge ajades tuvastati, et sel moel oli naisel õnnestunud paari minuti jooksul tekitada ettevõttele ligi 1000-kroonine telefoniarve.
Netiportaali rate.ee kontole on võimalik telefonitsi kanda portaalisisesteks toiminguteks mõeldud valuutat ehk SOL-i. Paralleelselt portaalisiseste tegevustega on rate.ee-s ringlevat virtuaalset raha võimalik hiljem ka Eesti kroonideks konverteerida ja sularahas välja võtta. Rate.ee kontole saab ühekorraga raha kanda 25–100 krooni, seetõttu helistaski kelm korduvalt kallile teenusenumbrile.
Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse vanemkomissar Rocco Ots lausus, et neile on eespool kirjeldatuga samasuguseid juhtumeid teada üle kümne. Hulganisti kaebusi laekus jaanuari teises pooles, kõnesid on tehtud nii firmadest kui ka era-isikute korteritest. Tõenäoliselt on kannatanuid rohkemgi, kuid kõigil firmadel ei pruugi olla tellitud kõneeristust ning suuremates ettevõtetes ei pälvi mõnesajast kuni tuhande kroonini küündiv arve teiste seas kuigivõrd tähelepanu. Segaduste vältimiseks soovitab Rocco Ots telefoni omanikel hoolitseda ise soovitud numbri valimise eest ja alles seejärel ulatada toru abipalujale.
Siinkohal tuleb nüüd rõhutada, et rate.ee pole sugugi ainus sotsiaalne keskkond, milles ka reaalset raha saab liigutada – näiteks Second Life’i virtuaalmaailmas võivad liikuda päris suured summad. Sellegippolest on põhjust karta, et sarnaseid pettusi hakatakse ka Eestis järjest rohkem toime panema.
Omaette probleem on helistamispahavara, mis samuti võib tasulistele numbritele helistades teie arvelt reaalset raha viia. Seega võib viirustõrje olla abiks ka telefonipettuste puhuks.
Värskeid viirusi sõbrapäevaks
Homme on sõbrapäev ka küberkaabakatel – PandaLabs hoiatab, et juba on liikvel valentinikaardid failiga “valentine.exe”, mis käivitamisel pakib arvutiusse lahti ussi nimega W32/Nuwar.QI.
Valentinipäeva hoiatuse saatis ka F-Secure’i edasimüügijuht Raido Orumets. Praeguseks on F-Secure juba leidnud õnnitluskaarte, mis sisaldasid pahavara Vbs_Valentin.A ning San VBS worm.
Kui eelnevatel aastatel tuli rohkem kahtlustada õnnitluskaarte, siis nüüd tuleks kasutajatel, kes soovivad saata õnnitlusi, kontrollida ka kohta, kust sõbrapäeva kaarte saata. Internetis on tuhandeid lehekülgi, kust on võimalik saata „tasuta“ õnnitlusi oma sõpradele. Siinkohal tuleks usaldada tuntud ja võib-olla pigem eestimaised teenusepakkujaid, ütleb Raido.
Kui satute võltsteenusepakkuja leheküljele, siis sealt võib teie arvutisse koheselt installeeruda pahavara. Igasugune edasine tegevus, näiteks sõprade e-posti aadresside sisestamine, tähendab kurjategijate rämpsposti andmebaasi täiendamist. Loomulikult saadetakse sõpradele õnnitlused, kuhu lisatakse viiruseid ning teenusepakkuja reklaam, et levik ikka edasi toimuks.
Tulemüür GhostWall
Kas Teil on kasutusel Windows XP enda tulemüür? Kui jah, siis teadke, et olete kaitstud vaid sissetulevate ühenduste eest ning sedagi mitte väga kindlalt.
On palju häid tulemüüre, aga nende puuduseks on, et teilt küsitakse uue programmi või ühenduse puhul, kas lubate tal internetiga ühendust saada. Need hüpikaknad võivad muutuda tüütuteks või ei saa te päris hästi aru, mida nad tahavad ja kuhu tuleb vajutada.
GhostWall ei küsi, kas mingi rakendus või ühendus lubada. Programm sisaldab juba sisseehitatud reeglistikku, mis blokeerib kahtlasi ühendusi ning kontrollib arvuti välis- ja siseliiklust. Ise ei pea te mingeid reegleid lisama ega kustutama, kui selleeks just suurt vajadust pole.
Tarkvara koormab arvutit minimaalselt. Soovitaksin seda kasutada kui alternatiivi tavalisele Windows XP tulemüürile.
Ghostwall töötab Windows XP, 2000, 2003 ja XP64 operatsioonisüsteemidega.
Alla laadida saab http://www.ghostsecurity.com/downloads/ghostwall_setup.exe