Kokku oli loosis osalejaid 3724, sellest Mobiil-ID’ga allkirjastajaid 326.
Juhuarvude generaator jagas auhinnad alljärgnevalt:
Nokia 5610 – Hanna (45, Mobiil-ID-ga osaleja), Taive (22), Urmas (33), Ellen (36).
Dell XPS 1330 – Kevin (18), Merje (29), Sten-Ranet (17).
30 000.- kroonine bookinghouse.net kinkekaart – Indrek (28).
Võitjatega on ühendust võetud.
Avira AntiVir PersonalEdition Classic – kodukasutajaile mõeldud tasuta versioon kaitseb enamlevinud pahavara, kuid mitte nuhk- ega reklaamvara eest. Väidetavalt annab palju valehäireid.
AVG Anti-Virus Free Edition – üllatavalt võimekas TÅ¡ehhi päritolu viirustõrje. Nuhkvaraga võitlemiseks tuleks eraldi paigaldada AVG Anti-Spyware Free Edition, rootkittide leidmiseks AVG Anti-Rootkit Free.
avast! 4 Home Edition – mõeldud kasutamiseks vaid kodus ning mitteärilistel eesmärkidel. Kontrollib nii kõvaketast, kirjakasti, kiirsuhtlust kui ka netiliiklust.
BitDefender Free Edition – ei paku kaitset reaalajas, tuleb kas käsitsi või ajastatult käima tõmmata.
ClamAV – avatud lähtekoodiga viirustõrjepakett, Linuxi ja MacOS-i versioonid
ClamWin Free Antivirus – ClamAV mootoriga tasuta ning avatud lähtekoodiga tarkvara. Reaalajas kaitseb ainult postkasti, muudeks toiminguteks tuleb käsitsi või ajastatult käima tõmmata.
Comodo AntiVirus – kaitseb viiruste eest reaalajas, nuhkvara tarbeks tuleks paigaldada Comodo BOClean, saadaval on ka eraldi tasuta tulemüür Comodo Personal Firewall.
Dr.Web CureIt! – vene päritolu, kuid eestikeelse kasutajaliidesega käsitsi käivitatav tõrjuja.
McAfee VirusScan Plus – Special edition from AOL – tasuta viirustõrje AOL-i kasutajatele.
PC Tools AntiVirus Free Edition – piiranguteks on harvemad definitsiooniuuendused ning kasutajatoe puudumine.
Winpooch – suudab tõrjuda nuhkvara ja troojalasi, lisaks oskab käitada ClamWin-i reaalajaskännerina.
Enamik viirustõrjetootjaid pakub ka mitmesuguste piirangutega prooviversioone, mis näiteks kas ainult avastavad pahavara, kuid ei kustuta seda, või siis lõpetavad töö pärast 30-päevase prooviperioodi lõppemist.
Tundub, et kevadised rünnakud internetimaailmas on täiendanud ka kodumaiste kübersõdijate arsenali. Selle asemel, et leht lihtsalt maha võtta (antud juhul oleks see piisavalt lihtne), on hakatud kasutama (teadlikult või mitte) oluliselt kavalamat taktikat.
Jutt käib siis veebilehest „Ei politseiriigile“. 01.02.2008 14:10 seisuga olid sinna lisatud 1617 isiku nimed. Samas võib oletada, et suurem osa neist on võltsingud. Põhjuse selliseks oletuseks annab nime ja ameti puhul erinevate tähestike (Kirillitsa vs Latin) kasutamine. Samuti ei märgiks mitte ükski venelane mitte iialgi oma tegevusalaks „dolbajob“. Seega võib arvata, et suurem osa neist nimedest on kirjutatud selle seaduse pooldaja(te) poolt.
Sellise ründetaktika kasutamisel on tulemuseks see, et:
1) Õiged isikud – oma maa ausad kodanikud – kes on nõus selle üleskutse sisu ja põhjendustega, ei anna oma allkirja, kuna nad kardavad, et ka neid hakatakse samastama selle seltskonnaga;
2) 22. veebruaril ei võta mite keegi sellist dokumenti enam tõsiselt;
3) Keegi kirjutab kommentaari, nagu on näha real 1617, lisaks on taolisi kommentaare täis ka DELFI vastavasisulise artikli kommentaarium.
Mida taoliste rünnete vastu ette võtta? Arvatavasti on kõik need nimed sinna lisatud käsitsi, seega poleks mingitest automaatsetest kontrollidest tõenäoliselt mingit abi. Ainus, mis hetkel on võimalik, on see, et konkreetse lehekülje administraator käib iga natukese aja tagant andmeebaasi üle ja puhastab selle ilmselgelt võltsitud nimedest.
Andmekaitse koosneb kolmest lahutamatust komponendist: andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja käideldavuse kaitsest. Jälgides Andmekaitse Inspektsiooni tegevust, samuti lugedes uut isikuandmete kaitse seadust, tundub mulle paraku, et kogu AKI juriidiline, intellektuaalne ja haldussuutlik kapatsiteet võitleb, nii et veri ninast väljas, ainult ühe komponendi, see tähendab konfidentsiaalsuse eest, seda paraku kahe ülejäänud komponendi arvelt.
EFS ehk Encrypted File System on NTFS failisüsteemi lisavõimalus, mis võimaldab kasutajatel krüpteerida oma faile, salastades nii nende sisu. Tegemist on avaliku võtme krüptograafiaga ehk failide krüpteerimiseks kasutatakse avalikult teada olevat võtit. See tähendab, et sinu võtmega saavad faile krüpteerida ka teised kasutajad, kuid lugeda saad vaid sina ise kasutades oma salajast võtit. EFS-i võimaldavad kasutada Windowsi ärikasutajatele suunatud versioonid (XP Professional, Vista Business, Vista Enterprise, Vista Ultimate, Windows Server).
20-aastane Dmitri GaluÅ¡kevitÅ¡it sai 17 500 krooni trahvi DDoS-rünnaku korraldamise eest aprillikuiste pronksmeherahutuste ajal. Postimehe uudise kohaselt süüdistati Dmitrit konkreetselt Reformierakonna serveri ründamises, varasem uudis väidab aga, et mai algul, mil politsei noormehe kinni võttis, kahtlustati teda vaat et terve Eesti vastu suunatud küberrünnakute korraldamises või vähemalt õhutamises.
Reformierakond sai rünnakuga väidetavalt 25 210 krooni ning erakonnale telekommunikatsiooni teenust osutav OÜ Exact Holding 18 880 krooni kahju. Rahatrahv mõisteti Dmitrile kokkuleppemenetlusega.