themes theme

Artiklid, mille kirjutas

Warning: Use of undefined constant archives - assumed 'archives' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: Use of undefined constant page - assumed 'page' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: A non-numeric value encountered in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: A non-numeric value encountered in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32
class="post-2890 post type-post status-publish format-standard hentry category-uudised">

Kui kettaseadmega on probleeme

21. detsember 2009

Kuigi tänapäeva kettaseadmed on üsna vastupidavad, juhtub aeg-ajalt ikka, et arvutit käivitades saadakse veateade “Boot media not found” või sinise ekraani veakoodiga 0x00000024 (NTFS_FILE_SYSTEM). Tihtipeale tähendab see, et mõne aja pärast ei ole ketast enam üldse võimalik kasutada. Seega, kuidas käituda kui kahtlustate, et kettaseade hakkab üles ütlema?

Kui kahtlustate, et kettaseade eluga on lõpukorral, tuleks andmete päästmiseks teha järgmist:

  1. Luua kettast koopia või kujutis faili
  2. Taastada ketta koopiat kettal olev failisüsteem
  3. Taastada ketta koopialt failid

Ketta kahjustatuse kontrollimiseks saab pärast ketta koopia tegemist kasutada mitmeid ketta diagnostilisi tööriistu. Uuemate arvutite BIOS menüüs on tavaliselt olemas valikud ketta diagnostika läbi viimiseks või ketta S.M.A.R.T. diagnostika väljundite kontrollimiseks. Juhul kui ketta diagnostika kettaga probleeme ei leia, saab ketta töökorda seada taastades kettal olevad failisüsteemid (nagu on kirjeldatud andmete päästmise teises etapis).

Järgnevalt on toon näiteid andmete päästmise kolme sammu läbi viimiseks kasutades tasuta süsteemitaaste komplekti SystemRescueCD vahendeid.

Ketta koopia loomine

Ketta koopiat on võimalik luua nii faili kui ka uuele kettaseadmele. Vaikimisi eeldab koopia tegemine, et sihtasukohas peab vaba ruumi olema vähemalt sama palju kui taastataval kettal kettamahtu. Tegelikkuses on võimalik siiski hakkama saada väiksema kettaruumi vajadusega. Näiteks kasutades failisüsteemis pakkimist, on võimalik ketta koopia ära mahutada enam kui kümnendiku võrra väiksemale ruumile kui taastataval maht. Juhul kui taastatav ketas omas palju vaba ruumi ja pole kunagi täis saanud, on võimalik vähendada ketta koopia jaoks kuluvat mahtu kasutades sihtfailina hajusat faili (sparse file), kus konstantseid pikemaid bitijadasid faili ei kirjutata märkides need vaid failitabelis eriliste sektoritena.

Kettast koopia tegemiseks on mitmeid tööriistu. Neist tooksin välja vabavaralise ddrescue, mis pakub mitmeid lisavõimalusi ketta koopia tegemiseks. Kõige lihtsam on kettast koopiat teha ühendades taastatav ketas mõne teise arvutiga lisakettana (nt. välise kettana). SystemRescueCD puhul tuleb ddrescue kasutamiseks SystemRescueCD plaadilt käivitada tema linux keskkond (vaikimisi valik, graafilist kasutajaliidest pole vaja). ddrescue üritab korduvalt lugeda kettalt välja seal olevad andmed ja need siis toimetada sihtkohta. Sealjuures on abiks see, et ddrescue oskab katkenud koopia tegemist jätkata uuel käivitamisel ning on võimalik lasta ddrescue-l teha kõigepealt koopia lihtsalt taastatavatest kettapiirkondadest ning seejärel täiendada loodud koopiat ülejäänud ketta piirkondade andmete lugemisega. ddrescue-ga ühe korraga täieliku kettakoopia tegemiseks tuleb käsurealt sisestada käsk:

ddrescue -d /dev/sdX /mnt/sihtketas/failinimi.dd /mnt/sihtketas/failinimi.log

kus /dev/sdX viitab taastatavale kettale (tavaliselt on esimene kettaseade arvutis /dev/sda, teine /dev/sdb, jne.), /mnt/sihtketas/failinimi.dd viitab sihtfailile ja /mnt/sihtketas/failinimi.log viitab logile (vajalik taastamise hilisemaks jätkamisks).image

Rohkem infot ddrescue kasutamise kohta leiate selle juhendist: http://www.gnu.org/software/ddrescue/manual/ddrescue_manual.html . Sihtfailiks võib olla teine ketas (sisu kirjutatakse üle) või mõni fail teisel kettal. Selleks, et ketta koopia teha faili, tuleb kõigepealt sihtketas ühendada. Näiteks, ketta koopia failiserverisse (Windowsi jagatud kausta) kopeerimiseks tuleb failiserveris sihtkaust ühendada kohaliku failipuuga järgmiselt:

mkdir /mnt/sihtketas
mount –t cifs –o user=Guest,lfs //Failiserveri_nimi/Jagatud_kataloog /mnt/sihtketasimage

kus Guest asemel tuleb anda serveri kasutaja nimi, kellena koopia tehakse, //Failiserveri_nimi/Jagatud_kataloog on tee jagatud kaustani ja /mnt/sihtketas on koht, kuhu  ketas ühendatakse. Võti lfs tähistab, et kasutatakse suurte failide (üle 2GB) tuge. ddrescue töötab automaatselt ega vaja kasutaja sekkumist. Koopia tegemine võib aega võtta tunde või isegi päevi.

Windowsi puhul on mõistlik ketta koopiast teha vhd formaadis virtuaalketas, mida saab Windowsis tavalise kettana kasutada (Windows 7 eelsete versioonide puhul on selleks vaja alla paigaldada vhdmount, mille saab paigaldada Virtual Server paigaldusprogrammiga). VHD failide eelis on ka nende kasutatavus mitmetes virtuaalmasinates (tegemist on Microsofti virtualiseerimisplatvormide (Hyper-V,  Windows Virtual PC, Virtual Server) kettaformaadiga), mis võimaldab seal olevat operatsioonisüsteemi virtualiseeritud keskkonnas käivitada. Oluline on siinjuures tähele panna, et Virtual PC ja Virtual Server keskkonnas tuleb SystemRescueCD Linux keskkond käivitada alternatiivse tuumaga (altkernel32). Linux platvormil saab tavaliselt dd faili ise kettana kasutada (vt. mount käsu abiinfot).

Failisüsteemi taastamine

Failisüsteemi taastamiseks saab parimal kasutada operatsioonisüsteemi paigaldusmeedia vahendeid. Näiteks Windowsi puhul saab paigaldusmeedialt kasutada käske chkdsk, fixmbr ja fixboot, mis kontrollivad ketta korras olekut ja parandavad kettal olevaid vigu Windowsi käivitumise taastamiseks. Samas ei suuda need tööriistad taastada vigastatud ketta partitsioonitabelit. Vigastatud partitsioonitabeli taastamiseks ja sealsete failide taasamiseks saab edukalt kasutada TestDiski (osa PhotoRec paketist).

TestDiskile tuleb käivitades ette anda ketta koopia (või taastatava ketta) asukoht. Käsurealt saab seda teha lisades selle tühikuga eraldatuna käsu järele, Windows keskkonnas saab läbi lihtsamalt lohistades ketta kujutise “testdisk_win.exe” peale. Nii TestDisk kui ka PhotoRec on tekstikonsoolil töötavad rakendused. Juhtnuppudeks on enamikel ekraanidel nooleklahvid ja sisestusklahv (Enter). Aktiivsed valikud on kujutatud musta tekstiga valgel taustal. Näiteks alloleval pildil on valitud taastamiseks ketta kujutis D:\Public\Disks\Disk9BOOT.dd ja valitud on nupp [Proceed] (jätka).

Pärast TestDisk käivitamist tuleb uuesti valida, kus asuvad taastatavad andmed.

image

Olles valinud taastatavate andmete asukoha, tuleb määrata, mis tüüpi partitsioonide tabel on kasutuses. Enamasti on selleks Intel partitsioonitabel, kuid Mac ketaste puhul on selleks tihti Mac ja uuemate arvutite puhul EFI. Kui te pole kindel, milline on kasutuses, võib alguses proovida Inteli tabelit ja kui sellega taastamine ei ünnestu, proovida EFI-t ja seejärel teisi partitsioonitabeli tüüpe. Partitsioonitabeli puudumine (valik [None]), on kasutuses vaid ketaste erijuhtudel.

image

Failisüsteemide otsimiseks tuleb järgneval ekraanil valida [Analyise] (Analüüsi). Ülejäänud valikute kasutamine enamasti vajalik pole, kuid leidub juhtumeid, kus TestDisk ei oska ise õigeid seadistusi ära arvata ning vajalik on ketta kohta lisainfo andmine. Nende kasutamine on mõistlik jätta kettaseadmetega rohkem kursis olevatele inimestele.

image

Pärast [Analyse] valimist tuleks teha kiire otsing ([Quick Search]) ning kui see midagi  ei leia, ka sügavam otsing ([Deeper Search]),

image

Otsingu tulemuseks peaks olema arvatav partitsioonide tabel. Selle partitsioonide tabeli kettale salvestamiseks tuleb pärast tabeli leidmist valida [Write]. Alternatiivselt saab valida leitud partitsiooni ja vaadata seal olevaid faile (vajutades nuppu ‘p’). Neid faile saab ka taastada kopeerides need töökettale. Selleks tuleb valida taastatav fail ja vajutada ‘c’.

Faili taastamine

Failide taastamiseks ilma failisüsteemi taastamata (st. taastada saab ka ketta ümber formaatimise või suuremate failisüsteemi vigade tõttu kaotatud faile) ketta koopialt on üks paremate tulemustega programme PhotoRec. PhotoRec ignoreerib failisüsteemi failitabeleid ja otsib otse kettal olevaid faile. PhotoRec kasutamine on väga sarnane TestDisk kasutamisele.

Ka PhotoRec käivitades tuleb kas faili lohistades või käsurealt käivitades ette anda taastatavate failide asukoht. Programmi kõivitudes tuleb taaskord valida, kus asub taastatav meedia. Seejärel tuleb valida partitsioonitabeli tüüp. Seejärel tuleb valida, kas soovite faile otsida kindlalt partitsioonilt või tervelt kettalt ([Whole Disk]). Valides terve ketta, küsitakse, kas tegemist on Linuxi ext failisüsteemides olnud failidega või mitte. Kui Linuxit ei kasutanud, siis tõenäoliselt tuleb valida [Other] (Muu).

image

Olles öelnud, kas tegemist on ext failisüsteemi tüübiga või mitte, tuleb määrata kaust, kuhu paigutatakse taastatud failid.  Kaust “..” (kõige ülemine) tähistab ülemkausta (“up”). Taastamise alustamiseks tuleb vajutada ‘Y’. Taastatud failid tekivad valitud kausta alamkaustadesse recup_dir.N.

image

Kokkuvõte

Eeltoodud võtetega on võimalik päästa andmeid “surevalt” kettalt (sh. kõvaketastelt, flash ketastelt, mälupulkadelt, CD, DVD, HD-DVD, BluRay plaatidelt ja teistelt andmekandjatelt). Siinjuures tuleb hoiatada, et päästetud saavad ka osad varem kustutatud failid (nt. veebibrauseri sirvimise ajalugu). Mitte kõiki faile ei ole võimalk taastada tarkvaraliste vahenditega. Eriti keeruline on taastada näiteks faile, mille sisu on teiste failide poolt üle kirjutatud. Sellisel juhul saab päästa faile vaid spetsialse riist- ja tarkvaraga spetsialistide poolt. Samas surevalt kettalt andmete koopia tegemiseks või muul mitte käivituva operatsioonisüsteemi diagnoosimiseks ja parandamiseks on SystemRescueCD vahendid hästi sobilikud. Hoolimata nimest, on SystemRescueCD kasutatav ka haldamistoimingute jaoks (nt. ketta ümber partitsioneerimine).

Warning: Use of undefined constant archives - assumed 'archives' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: Use of undefined constant page - assumed 'page' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: A non-numeric value encountered in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: A non-numeric value encountered in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32
class="post-2330 post type-post status-publish format-standard hentry category-artiklid category-juhendid">

Kettapuhastus

31. august 2009

Lisaks jäänukprotsessidele, on pahavara ja puudulike desinstallimisprogrammide tagajärjena ketas täis faile, mida kunagi enam vaja ei lähe. Teine suur kettaruumi raiskaja on rakendused, mis laevad võrgust alla materjale, säilitavad need kettal vahemälus ega eemalda või piira vahemälu suurust. Vaba kettaruumi vähesus (nt. alla 15% ketta mahust), põhjustab süsteemi ebastabiilsust, sest tekkida võivad probleemid näiteks saalefaili laiendamisel või kettaoperatsioonide aegluse tõttu. Seega tuleks lisaks rakenduste eemaldamisele ka ketas puhtaks teha. » Loe edasi: Kettapuhastus

Warning: Use of undefined constant archives - assumed 'archives' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: Use of undefined constant page - assumed 'page' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: A non-numeric value encountered in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: A non-numeric value encountered in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32
class="post-2311 post type-post status-publish format-standard hentry category-artiklid category-juhendid">

Tarkvara suurpuhastus arvutis

28. august 2009

Igapäevase arvuti kasutamise tulemusena jääb arvutisse hulganisti tarkvara, mis on kas kasutaja teadmata end arvutisse paigaldanud või ei ole ennast eemaldamisprogrammiga korralikult eemaldanud. Suur osa sellisest tarkvarast ei ole pahatahtlik, kuid nende programmikeste suur hulk võib arvuti muuta aeglaseks või panna veidralt käituma. Seega tuleks vähemalt kord aastas oma arvuti üle käia ja sealt kõik ebavajalikud programmijupid eemaldada või välja lülitada. Parim aeg sellise suurpuhastuse tegemist on enne tiheda kooli- ja tööperioodi algust.

» Loe edasi: Tarkvara suurpuhastus arvutis

Warning: Use of undefined constant archives - assumed 'archives' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: Use of undefined constant page - assumed 'page' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: A non-numeric value encountered in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: A non-numeric value encountered in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32
class="post-2225 post type-post status-publish format-standard hentry category-artiklid category-brauser">

Internet Explorer 8 turvauuendused

18. august 2009

Aasta alguses tuli välja uus Internet Explorer versiooninumbriga 8. Uut versiooni välja andes märkis Microsoft siiski juurde, et töö Internet Explorer 8 kallal ei ole veel lõppenud. Nüüd on lõppenud arendustööd Windows 7 kallal ning sellega on valmis saanud ka Internet Explorer 8 vastav versioon. Seega on õige aeg uurida, mida uut on tehtud Internet Exploreri turvalisuse osas.

» Loe edasi: Internet Explorer 8 turvauuendused

Warning: Use of undefined constant archives - assumed 'archives' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: Use of undefined constant page - assumed 'page' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: A non-numeric value encountered in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: A non-numeric value encountered in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32
class="post-2026 post type-post status-publish format-standard hentry category-artiklid category-juhendid">

Rünnete ennetamine Linux ja Mac keskkonnas

22. juuli 2009

Eelmisel korral kirjutasin rünnete ennetamisest Windows keskkonnas. Windows ei ole aga mitte ainus keskkond, mida rünnatakse. Järgnevalt teen ülevaate, kuidas ennetada ründeid Linux, Mac ja BSD keskkondades.

Elementaarne turve

Kui Windows puhul näib loomulik, et arvutis on olemas nii personaalne tulemüür kui ka antiviirus (ning pahavara vastane rakendus), ei ole need rakendused sugugi mitte levinud teistes keskkondades. Elementaarne tulemüür on siiski enamikes olemas, kuid tavaliselt piirdutakse ip või pordi järgi siseneva liikluse filtreerimisega. See ei ole tihti siiski piisav ning soovitav on omada tulemüüri, mis kontrollib suhtlust ka rakenduste järgi ning võimaldab filtreerida väljuvat suhtlust. Tegelikkuses on see kõik võimalik ka operatsioonisüsteemidega Linux ja BSD tihti kaasas oleva iptables tarkvaraga, Maci tulemüür aga nii detailset konfigureerimist ei toeta. Linuxi tavakasutajatele mõeldud distributsioonid sisaldavad tihtipeale ka graafilist rakendust tulemüüri seadistamiseks ning mõnel juhul on ka vaikimisi seadistus juba päris korralik. Sealjuures on kasutajaliides tihti sarnane Windowsi tulemüürile, mis küsib väljuva võrguliikluse korral kasutajalt, kas ta soovib rakendust võrku lubada. Maci tulemüüri seadistamise juhendi leiate siit, iptables seadistamise graafilise rakenduse Firewall Builder kohta leiate infot siit.

Linuxi (ja kohati ka Mac) kasutajate seas on levinud arvamus, et nende platvormi niikuinii ei rünnata, mistõttu pole ka arvutit aeglasemaks tegevat antiviirusprogrammi vaja. See arvamus kaob pärast paari intsidenti viiruse või kahtlase võrguliiklusega (Linux ja Mac on eelistatud/levinud botnettide juhtimisserverite platvormid). Parem on olla valmis ning kasutada antiviirusprogrammi – see võib leida üht-teist huvitavat ja teie jaoks tundmatut teie arvutist. Antiviirusprogramme on nii Linux-le, BSD-le kui ka Mac-le mitmeid, sealjuures ka vabavaralisi. Valiku vabavaralisi antiviirusprogramme võite leida VabaVaraVeebist. KDE kasutajate jaoks on tõenäoliselt mugavaim kasutada KlamAV-d, Gnome kasutajate jaoks ClamTk-d. Mõlemad neist on ClamAV graafilised kasutajaliidesed. ClamAV omab versioone ka Windowsil, Solarisel ja mitmetel teistel operatsioonisüsteemidel (Mac-i tuge tal pole). Tuntuim vabavaraline Mac antiviirus on iAntivirus, mille leiate siit. Veel aasta tagasi soovitas Apple Mac OS kasutajatel kasutada Mac OS platvormil korraga vähemalt kahte erinevat antiviirusprogrammi. Nüüdseks on soovitus muutunud ning soovitatakse kasutada vähemalt ühte antiviirusprogrammi.

NX/XD bitt (riistvaraline DEP)

Windowsis vastas protsessori NX (No eXecute) / XD (eXecution Disabed) võimalusele DEP (Data Execution Prevention) tehnoloogia. NX/XD tähistab protsessori oskust eristada käitatavaid andmeid mitte-käitatavatest (kirjutatavast mäluosast).

NX/XD bitti toetavad nii BSD, Linux kui ka Mac OS. Erinevalt Windowsist, kus biti kasutamine on lihtsalt sisse-välja lülitatav, oleneb nii Linux kui Mac OS puhul biti kastumine kasutatavast tuumast. Uuemad Mac OS X-d (alates versioonist 10.5) on NX biti kasutamine sisse lülitatud, vanematel see puudub (10.4.4 omas piiratud NX biti kasutamise tuge). Ka uuemad Linuxi distributsioonid omavad NX biti tuge, kuid tihti on see tuumas välja lülitatud, et tagada paremat ühilduvust vanema riistvaraga. Näiteks on Fedora Linux puhul NX biti kasutamiseks vajalik vaiketuuma (kernel) asendamine “kernel-PAE” paketiga. Linuxi distributsioonide turvatud (hardened) versioonid reeglina kasutavad NX bitti. Uuemad BSD distributsioonid (alates FreeBSD 5.3 ja OpenBSD 3.4) kasutavad NX bitti.

Seega lihtsam viis kontrollimiseks, kas teie Linux, Mac OS X või BSD kasutab protsessori pakutavat NX bit tuge, on kontrollida oma operatsioonisüsteemi (või selle tuuma) versiooni ning vajadusel uuendada seda. Riistvaralise DEP-i kasutamise ja sisse lülitamise kohta saab lugeda ka NSA juhendist.

Kasutajakonto turve

Peamine reegel kasutajakontode kasutamisel on, et alati tuleks kasutada kasutajakontot, millel on igapäevategevusteks piisavad õigused ja vähe õigusi, mida igapäevaselt ei kasuta. See tähendab, et arvuti igapäevaseks kasutamiseks peaks alati kasutama piiratud õigustega kasutajakontot, mitte administraatori (root) kontot. See vähendab võimalust, et sinu külastatava veebilehe või avatava e-kirja (või käivitatava programmi) tulemusel saab ründaja või pahavara ligi sinu operatsioonisüsteemi kriitilistele osadele ning ei põhjusta süsteemi töökõlbmatuks muutumist.

Peaaegu kõigis uuemates operatsioonisüsteemides on võimalik käivitada rakendusi mõne teise kasutajana kui aktiivne töölaua kasutaja. Nii on Windowsis käsk runas (menüüvalik “käivita kui …”) ja Linuxis käsk su (ja selle sarnased sudo, kdesu jt.). Nende käskude kasutamine on eelistatud viis operatsioonisüsteemi konfigureerimistegevuste teostamiseks (sh. uute rakenduste paigaldamine). Viimasel ajal on populaarne automaatne administraatori konto andmete küsimine juhul kui operatsioonisüsteem tuvastab, et rakendus vajab  administraatori õigusi. Tihtipeale on selline küsimine seotud tegevustele kinnituse küsimisega. Windowsis nimetatakse sellist käitumist UAC-ks (User Access Control), kuid selline käitumine on olemas ka turvalisusele orienteeritud Linuxi versioonides (sh. Fedora Linux).

Kokkuvõtteks

Kuigi Linux, BSD ja Mac OS X puhul ei räägita palju rünnete ennetamise tehnoloogiatest nagu DEP, UAC, ASLR jt., on neil vastav tugi olemas. Nende tehnoloogiate kasutamine on aga vähem tähele pandav kui Windowsi puhul. See tähendab, et nende võimaluste sisse/välja lülitamine või töös oleku kontrollimine on tihti keerulisem või lausa võimatu. Seega eeldab näiteks Linuxi turvaline kasutamine enamasti paremaid teadmisi operatsioonisüsteemi ja süsteemsete rakenduste kohta, kui Windowsi (või Mac OS X) turvaline kasutamine.

Suurim probleem Linux, BSD ja Mac OS X platvormidel on vähene pahavara vastaste rakenduste (nt. antiviirused, pahavara eemaldajad) levik. Seda peamiselt seetõttu, et neid platvorme reklaamitakse kui pahavara vabasid, mida nad tegelikult ei ole. Kaspersky Labs asutaja Eugene Kaspersky ennustab nendel platvormidel pahavara leviku kiiret kasvu juba lähitulevikus. Sama meelt on ka mitmed teised turvakonsultandid, kelle arvates ei ole Linux, BSD ega Mac OS X kasutajaskond veel ületanud piiri, millest alates nende ründamine annab märgatava tulemuse. Seega tuleks nende platvormide kasutajatel kindlasti veenduda, et nad kasutavad antiviirust, tulemüüri ja administraatori konto on kasutusel vaid eriolukordades (nt. uue rakenduse paigaldamine või olemasoleva ümber konfigureerimine või eemaldamine).

Warning: Use of undefined constant archives - assumed 'archives' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: Use of undefined constant page - assumed 'page' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: A non-numeric value encountered in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32

Warning: A non-numeric value encountered in /data03/virt53041/domeenid/www.arvutikaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/cordobo-green-park-2/archive.php on line 32
class="post-1374 post type-post status-publish format-standard hentry category-uudised">

Top 12 haavatavat rakendust Windows platvormil aastal 2008

13. jaanuar 2009

Eelmise aasta lõpus väljastas Bit9 nimekirja 12 kõige haavatavama ja levinuma Windows platvormil kasutatava rakendusega. Nimelt vaadeldi, kui palju on populaarsetel rakendustel kriitilisi turvaprobleeme ning leiti neist suurima mõjuga rakendused. Kokkuvõtvalt on esitosin järgmine:

  1. Mozilla Firefox – 10 haavatavust
  2. Adobe Flash ja Adobe Acrobat – 5 ja 9 haavatavust
  3. EMC VMware Player, Workstation jt. – 10 haavatavust
  4. Sun Java Runtime Engine (JRE) – 10 haavatavust
  5. Apple Quicktime, Safari ja iTunes – 9, 3 ja 1 haavatavust
  6. Symantec Norton – 1 haavatavus
  7. Trend Micro OfficeScan – 4 haavatavust
  8. Citrix tooted – 4 haavatavust
  9. Augrima, Lycos (Uploader) – 3 haavatavust
  10. Skype – 3 haavatavust
  11. Yahoo! Assistant – 1 haavatavus
  12. Microsoft Windows Live Messenger – 1 haavatavus

Nimekirja ei kuulu tarkvara, mis suudab end ise ilma kasutaja sekkumiseta uuendada (nt. Windows Update vahendusel) või on administratiivsete vahenditega uuendatav/paigatav (nt. SMS või WSUS vahendusel). Nimekirja eesmärk on tõsta esile rakendused, mille suhtes administraatorid peaksid olema eriti valvel, et veenduda, et ettevõttes on kasutusel vaid viimased (lapitud) versioonid tarkvarast.

Samas peaks see nimekiri meenutama ka kodukasutajale, et tarkvara tuleb uuendada/paigata ja kindlasti tuleks veenduda, et nimekirjas olevad rakendused oleksid kindlasti värsked ja paigatud. Samuti tuleks üle kontrollida, et Automatic Updates (Windows Updates) regulaarselt Windows-i ja teiste Microsoft toodete paiku paigaldab.

Lähemalt võib aruande kohta lugeda siit. Aruandele pööras tähelepanu zdnet artikkel.