Seadusega spämmi vastu

ricromero.jpgUSA Rhode Islandi osariigi seadusandlikus kogus on arutlusel seadus, mis kohustaks osariiki pidama nimekirja e-posti aadressidest, mille omanikud ei soovi saada spämmi.

Kui seadus läbi läheb, peab iga firma, mis kavatseb Rhode Islandi elanikele spämmi saata, ostma endale osariigi võimudelt spämmi mittesoovivate kodanike nimekirja ning eemaldama seal olevad aadressid oma adressaatide nimekirjast. Igal nimekirjas oleval, kuid siiski oma postkastist spämmi leidnud kodanikul on õigus kaevata spämmija kohtusse ning nõuda $500 kahjutasu. Nendega, kes seesugust korda süstemaatiliselt eiravad, tegeleb osariigi prokurör eraldi.

Spämmi võivad jätkuvalt piiranguteta saata heategevus- ja poliitilised organisatsioonid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning firmad, kellel on saajaga ärisidemed (ehkki viimastel palutakse vabatahtlikult reeglitele alluda). Samuti on spämmipiirangutest vabastatud kolme või vähema töötajaga väikefirmad.

Ehkki minu tagasihoidlikul hinnangul on kavandatavad abinõud kuritahtliku spämmi vastu suhteliselt hambutud, teeb ametlike spämmijate katusorganisatsioon Direct Marketing Association kõva lobitööd, et seadus läbi ei läheks. Sellegipoolest  Connecticuti, Hawai, Michigani, Missouri, New Yorgi, Texase, Vermonti ja Washingtoni osariikides sarnased seadused juba kehtivad.

Uudise edastas DM-News

Küberkurjamidki vajavad privaatsust

hacker.jpgMida teha, kui oled näiteks sisse murdnud suure jaemüügiketi arvutisüsteemi ja kopeerinud sealt 45,7 miljoni maksekaardi andmed? Üks õige kräkker ise muidugi võõraid kaardiarveid tühjendama ei lähe, samas on maailmas piisavalt kaabakaid, kes ainult sellest elatuvadki. Et nimetatud osapoolte omavaheline suhtlemine toimuks kiirelt ja, mis peamine, ilma seadusesilmade tarbetu tähelepanuta, on põrandaalusele tarkvaraturule paisatud uus kiirsuhtlusprogramm CarderIM, mida eelmisel nädalal Londonis peetud küberkuritegevuse kongressil demonstreeris EMC turvaosakonna RSA finantsteenuste ärijuht Andrew Moloney.

Kui tavalised kiirsuhtlusprogrammid liigutavad sõnumeid üle interneti lahtise tekstina, mida on vajadusel lihtne pealt kuulata, siis Moloney sõnul kasutab CarderIM vähemkontrollitavates piirkondades asuvate serverite vahendusel toimivaid krüpteeritud ning logimata suhtluskanaleid.

Animeeritud kursor põhjustab Windowsi hangumise

Maailma turvalisema operatsioonisüsteemina reklaamitud Windows Vista omab viga animeeritud kursorite käsitlemises (Microsoft Security Advisory 935423). See viga võib põhjustada Vista hangumise ning võimaldab ründajal käivitada pahatahtlikku koodi.

Microsoft soovitab olla eriti ettevaatlikud emaile lugedes või nende manuseid kasutades. YouTube-s on saadaval ka ühe võimaliku rünnaku video.

uuendus: 31. märtsil kinnitati, et sama viga esineb lisaks Vistale veel kõigis teistes Windows seeria toodetes alates Windows 2000 SP4-st.

PDF kui uks sinu arvutisse

PDF (Portable Document Format – teisaldatav dokumendiformaat) on juba väga laialt üle terve maailma levinud failiformaat. Tihtipeale usutakse, et PDF on ohutu failiformaat, mida kasutatakse pabermaterjalide esitamisel arvutites.

Tegelikult on PDF-failid interaktiivsed nagu enamik digitaalseid failiformaate. PDF lubab kasutajal teha peaaegu kõike. See võimaldab PDF faile kasutada ka soovimatutel eesmärkidel.

Avades juhuslikult veebis oleva pdf-faili, ei pruugi te arugi saada, et sellest võidakse teada anda ka faili autorile. Veelgi enam – PDF lubab autorile saata sinu arvuti ja kasutaja informatsiooni. Kavalate skriptide abil on autoril võimalik jälgida ka seda, kui kaua te erinevaid lehekülgi vaatasite. Ja seda kõike, ilma et kordagi oleks küsitud sinu nõusolekut info saatmiseks. Loe edasi: PDF kui uks sinu arvutisse

Nordea õngitsemisloo jätk

Tänase päeva jooksul potsatas mu spetsiaalselt spämmi kogumiseks mõeldud postkasti tervelt kolm ingliskeelset kirja, milles Nordea Kaitseosakond (vean kihla, et sellist neil seal ei ole :)) palus mul tungivalt oma kliendiandmed üle täpsustada.

Kirjad olid väga hästi koostatud, nägid välja päris soliidsed ning, mis kõige kavalam, ei sisaldanud mingit spämmifiltritele arusaadavat teksti – kogu jutt oli saadetud pildifailina.

Mis aga südame soojaks teeb on pilt, mis mulle avanes siis, kui proovisin Mozillaga kirjaga kaasasolnud linki avada (NB! Ärge seda igaks juhuks järele tehke!)

nordea.jpg

Ehk siis Mozillasse sisseehitatud õngitsemisfilter pistab antud lingi peale kisama ja hoiatab pahaaimamatut surfajat, et tegu on petulehega. Tubli töö, Mozilla poisid!

Nordea klientidelt proovitakse õngitseda internetipanga paroole

Nordea pank hoiatab, et tema kliendid on täna hommikul saanud e-kirju, milles palutakse saajal avaldada oma internetipanga paroolid.

Veelkord: ärge andke oma internetipanga paroole mitte kellelegi – olgu siis küsijaks elukaaslane, internetiportaali moderaator või pank ise.