Arvutikaitse

Computerworld kirjutab skämmist, mis kuritarvitab tööotsinguportaali CareerBuilder.com. Nimelt sai üks Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne firma juhataja e-kirja, mille saatja väitis end olevat tööotsija, kelle faksile (misasi see veel on? :)) ei olevat vastatud, mistõttu ta palub vaadata oma CV-d, mis justkui asuks CareerBuilder.com-i portaalis. Lingil klikkimine aga laeb arvutisse troojalase, mis üritab arvutit üle võtta.

Eesti tööportaalide saadetavate kirjade kopeerimiseni kurjamid praegu õnneks veel jõudnud ei ole.

Washington Post kirjutab petuskeemist, mis kasutab internetitelefoni (VoIP). Nimelt said mõned Bank of America kliendid skämmkirja, milles väideti, et saaja krediitkaartiga on käidud seksisaidil, millega on rikutud kaardikasutustingimusi ning kaardi kasutuspiirangute mahavõtmiseks tuleks helistada ühel teataval tasuta numbril. Skämmis kirjas oleval telefoninumbril pole muidugi pangaga mingit pistmist, helistaja suunatakse internetitelefonile ning palutakse tal sisestada panga PIN-koodid.

Liikvel on ka teisi sarnaseid skämme, millega üritatakse lisaks PIN-koodidele välja õngitseda krediitkaardi numbreid ja muid isiklikke andmeid. Brian Krebs Washington Postist soovitab olla väga kahtlustav e-kirjade suhtes, mis käsevad kuhugi helistada, ning kontrollida kirjas olevad telefoninumbrid alati ametlikelt kodulehekülgedelt üle.

Mulle teadaolevalt pole internetitelefoni teel toimepandavad pettused Eestisse veel jõudnud, kuid ettevaatlik tasuks olla juba praegu.

Meie sõber Materialist leidis netiavarustest ühe laheda saidi.

Fedex-Courier-i nimeline kättetoimetamisteenus lubab nimelt internetis sooritatud ostude puhul kaitsta nii müüjat kui ostjat võimalike pettuste eest sel viisil, et laseb ostjal kõigepealt kanda raha enda arvele, müüja aga saaks selle kätte alles siis, kui kokkulepitud kaup õigeaegselt ja lubatud konditsioonis ostjal käes.

Iseenesest on ju tore, kui keegi internetiäri osapooli pettasaamise eest kaitseb. Paraku pole aga tollel väga profi ja soliidse kujundusega saidil vähimatki viidet selle haldajale, samuti mitte firma aadressi, telefoninumbreid ega kontaktisikuid. Sait ise on registreeritud Charlestoni kodaniku Robert Hilli nimele, kodulehekülge serveeriv mootor asub aga ühes laiatarbeserveris…

Nii et siis veel üks moodus vabastada lihtsameelsed nende rahast. Kuid Materialistiga tuleb nõustuda – tegemist on väga kvaliteetselt teostatud pettusega, skeemi elegantsist annavad tunnistust kasvõi nimetatud saidil rippuvad hoiatused netipettuste eest 🙂