Arvutikaitse ABC

arvutikaitse_abc_esikaas.jpgSee on väga hea ja asjakohane raamat. Mina kirjutasin selle 🙂

Tähendasin seal üles enamlevinud pahavara iseloomustused ning mõningad võtted, kuidas end internetiohtude vastu kaitsta. Üritasin vältida akadeemilist soliidsust ning lugeja koormamist tehniliste detailidega, nii et seda peaksid julgema kätte võtta ka need, kes end arvutiasjanduses väga kodus ei tunne.

Kõik nähtused on rühmitatud eraldi peatükkidesse ja esitatud tähestiku järjekorras. Kaanest kaaneni järjest läbilugemine ei ole kohustuslik, kavalam on leida registrist huvipakkuv märksõna ja lugeda konkreetset peatükki. Jah, paberil ei saa ikka nii mugavalt linkida kui internetis…

Irja Ahi tegi “Arvutikaitse ABC”-le võrratud ja vaimukad illustratsioonid, Sverre Lasn ägeda kujunduse. Väljaandmise korraldas sihtasutus Vaata Maailma, rahaliselt toetasid Hansapank, SEB, Elion ja EMT.

Esitlus on täna, 12.02 kell 14 Viru Keskuse Rahva Raamatu esitlussaalis. Osta saab esialgu Rahva Raamatust, kui trükikoda ülejäänud tiraaži valmis saab, siis ka Apollost ja mujalt.

Küberrünnaku korraldaja sai trahvi

20-aastane Dmitri GaluÅ¡kevitÅ¡it sai 17 500 krooni trahvi DDoS-rünnaku korraldamise eest aprillikuiste pronksmeherahutuste ajal. Postimehe uudise kohaselt süüdistati Dmitrit konkreetselt Reformierakonna serveri ründamises, varasem uudis väidab aga, et mai algul, mil politsei noormehe kinni võttis, kahtlustati teda vaat et terve Eesti vastu suunatud küberrünnakute korraldamises või vähemalt õhutamises.

Reformierakond sai rünnakuga väidetavalt 25 210 krooni ning erakonnale telekommunikatsiooni teenust osutav OÜ Exact Holding 18 880 krooni kahju.  Rahatrahv mõisteti Dmitrile kokkuleppemenetlusega.

Netikommentaarid ja politseinikud

tsensuur.jpgMõned päevad tagasi ilmus uudis, et politsei taotleb meediaettevõtteilt internetikommentaaride autorite tabamiseks tarvilikke IP-aadresse. Sellega seoses tahaks viidata kahele seigale, mis sellise tegevuse üsnagi kahtlaseks teevad.Esiteks ei võimalda IP-aadress isikut üheselt tuvastada. Juhul, kui konkreetse IP-aadressi taga on ainult üks arvuti (nii nagu ta enamikes eesti peredes on), siis on võimalik kindlaks teha üks arvuti, kuid mitte seda, kes kommentaari sisestamise hetkel masinat kasutas. Eriti põnevaks läheb olukord siis, kui selle IP-aadressi otsas levib WiFi (näiteid võib lugeda siit ja siit). Seega on IP-aadressi abil võimalik tuvastada ainult see, kelle nimel on seda aadressi kasutav leping.

Samas on aga euroopa andmekaitsjate töögrupp avaldanud seisukoha, mis ütleb üheselt, et IP-aadressid on isikut tuvastavad andmed. Selline seisukoht on ohtlik, kuna on loodud pretsedent ning seda võidakse arvestada ka Eesti Vabariigi kohtus.

Teine asi, millele sooviks tähelepanu juhtida, on EV põhiseaduse §45 kehtestatud sõnavabaduse kaitse. Niipalju, kui ma netiajakirjanduse kommentaariume olen lugenud, on seal tõesti üsnagi palju lihtsat tatipritsimist. Samas hakkab silma ka täielikule masendusele viitavaid kommentaare, kusjuures on näha, et inimese frustratsioon on tekkinud just ühe või teise poliitiku tegevuse või tegevusetuse tõttu.

Ehkki käesoleva artikli kirjutaja ei ole absoluutse liberalismi pooldaja, on antud juhul sõnavabaduse seisukohalt tegemist siiski vägagi piiripealsete asjadega. Lisaks annavad sellised juhtumid poliitikutele väga head võimalused neid kritiseerinute või nende mustade tegude päevavalgele toojatega arveid õiendada. Samas võib see aga ka pahaaimamatule pereisale kaasa tuua kopsaka trahvi või kahjutasunõude.

Taoliste juhtumite vältimiseks tasub alati paar hetke mõelda, enne kui mistahes kommentaar teele saata. Ontlikel pereisadel tasuks kindlasti aga oma järglastega suhelda – eelkõige netikasutuse teemadel. Samuti tasuks üle vaadata, kuidas nende koduseinte vahel leviv WiFI turvatud on. Vastavaid õpetusi leiab ka arvutikaitse.ee artiklite hulgast.

Arvutikuritegude karistused karmimaks

paragraph.jpgMart Siilivask Justiitsministeeriumi avalike suhete talitusest teatab, et Justiitsministeerium saatis valitsusse eelnõu, mis täpsustab arvutisüsteemi vastu suunatud rünnetega seotud kuriteokoosseise ning karmistab selliste kuritegude eest mõistetavaid karistusi. Mis iseenesest on igati tervitatav. Aga.
Kuivõrd ma ise pole seda eelnõu veel näinud, siis loodetavasti leiavad edaspidise töö käigus positiivse lahenduse ka alljärgnevad võimalikud probleemid:

1. Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku Markko Künnapu sõnul näeb eelnõu lisaks senisele arvutiviiruse levitamisele ette vastutuse ka nuhkvara või pahavara levitamise eest.

Huvitav, kas nüüd lõpuks hakkab ka tavakasutaja vastutama selle eest, et tema arvuti ei nakatuks ning omakorda teisi võrgus olevaid masinaid ei nakataks? Et siis vabandus, et ma ei teadnud, et mu arvutis mingi pahalane möllab, enam ei päde? Ja millised saavad olema sanktsioonid turvanaiivsuse eest? 🙂

2. Samuti kriminaliseerib eelnõu arvutikuritegude ettevalmistamise. See on staadium, kus isik kas kogub andmeid või valmistab programme selleks, et kasutada neid arvutikuritegude toimepanemiseks.

Saksamaa analoogne seadus kriminaliseerib sel viisil muuhulgas ka turvaspetsialistide töö. Jubedalt tahaks loota, et Eesti seaduses õnnestub sarnaseid töllakusi vältida.

3. Muudatuse kohaselt loetakse terrorikuriteoks ka andmetesse sekkumine, arvutivõrgu toimimise takistamine ning selliste tegude toimepanemisega ähvardamine, kui see on toime pandud muuhulgas näiteks eesmärgiga sundida riiki midagi tegema või tegemata jätma, häirida riigi põhiseaduslikku, majanduslikku või ühiskondlikku korraldust või tõsiselt hirmutada elanikkonda.

Jällegi jääb lootus, et mõni üliagar ametnik sellele klauslile toetudes näiteks www.arvutikaitse.ee-d kinni ei pane. Mitte ei tahaks siin tulevikus kirjutada, et tegelt on viirused ja troojalased täitsa nunnud ning karta neid küll mõtet ei ole 🙂

Võibolla teen ma praegu tublidele õiguskaitseametnikele ränka ülekohut ning kahtlustan neid täiesti alusetult soovis Eesti olematut infoturbetööstust eos lämmatada. Aga igaks juhuks lähen siiski konserve ja kuivikuid varuma 😉

eKooli paroolid jäid ripakile, jama nii õpetajal kui õpilasel

Eesti Päevaleht kirjutab, et üks Tallinna Laagna gümnaasiumi 8. klassi õpilane oli õpetaja eKooli salasõna ära arvanud ja endal ise hindeid parandanud. Õpilast ähvardab nüüd kriminaalasi ning karistus arvutisüsteemi ebaseadusliku kasutamise eest.
Õpetaja tunnistab ise ka, et tema salasõna oli liiga lihtne. Sten Soosaar eKooli haldavast firmast soovitab aga kasutada isiku tuvastamiseks ID-kaarti.

Arvutikaitse on ka varem rääkinud sellest, millised paroolid on turvalised ja millised mitte, kuidas valida tugevat parooli ning millised on ID-kaardi eelised vananenud autentimisvahendite ees. Loodan, et see ebameeldiv intsident ei too kaasa tagasilööki toredale ja mugavale eKoolile ning et nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad ei ürita edaspidi enda autentimist ning seega ka võimalikke kuritarvitusi liiga lihtsaks teha 🙂

STV tõkestab piraattarkvara levitamise oma serverites

BSA teatab täna laialisaadetud pressiteates, et nad võitsid kohtuasja kaabeltelevisioonifirma STV vastu. Viimane peab maksma 340 000 krooni trahvi firma arvutitest leitud piraattarkvara eest ning 15. novembriks selle kas kustutama või asendama originaaltarkvaraga. Samaks kuupäevaks peab STV ka sõlmima BSA-ga koostöölepingu, mille alusel hakatakse tõkestama piraattarkvara levitamist ja kättesaadavaks tegemist internetikeskkonnas läbi STV arvutite ja serverite.

Jah, seadusi tuleb täita. Samuti arvan, et tarkvaratootjal peab olema õigus ise otsustada, kas ta küsib oma toote kasutamise eest raha, jagab seda mõne metseeni toel tasuta või panustab sellesse lihtsalt oma vaba aega, ressursse ja muid hüvesid, proovides vaba tarkvara levitamise teel maailma paremaks ja õnnelikumaks muuta.

Kahjuks kohtab seesugust siirast altruismi nüüdisaja karmis maailmas järjest vähem, järjest enam aga tuleb kingitud hobust alati hoolikalt uurida, sest kunagi ei tea, millistel motiividel jagatakse sulle tasuta tarkvara, mille eest poes küsitakse mitte väikseid summasid. Ja näiteks piraatwindowsi jooksutamine on lausa hullumeelne ettevõtmine – kasvõi seepärast, et turvaparandusi sellele paigaldada ei saa ning hiljem tuleb arvuti uuesti töökorda seadmise eest maksta tõenäoliselt rohkem, kui opsüsteemi pealt kokku hoiti.
Küll aga solvab mind kui ausat legaalse tarkvara tarbijat BSA esindaja kodanik Uduste suu läbi väljendatud suhtumine: meid ei koti, kas te saate teile pakutavatest võõrkeelsetest litsentsilepingu tingimustest aru, te olete igal juhul kohustatud neid täitma. Öelgu Eesti seadused sellise olukorra kohta mida tahes – teiesuguste piraatide pärast me nagunii võimlema ei hakka.
Ei oskagi muud soovitada, kui et: rohkem elementaarset müügitööd, seltsimehed autoriõiguste kaitsjad! Mõnes teises ärivaldkonnas saaksite te seesuguste turundusvõtete eest lihtviisiliselt kinga.