SnoopFree Privacy Shield

Kas sinu kallal nuhitakse?
See on kurb, kuid täiesti võimalik! Nuhkvara liigub praegu kõikjal ja seda on lihtne ilma sinu teadmata sinu arvutisse installeerida. Nuhkvara salvestab kõike, mida sa arvutis teed. Mõnikord salvestatakse isegi pilte sinu arvuti ekraanilt. Kogu informatsioon saadetakse nuhkvara tegijale/omanikule. Nuhkijateks on mitmesugused kurjategijad, kes tahavad teada saadasinu paroole ja pangakoode, et siis sealt varastada.

SnoopFree Privacy Shield on on tarkvara, mis kaitseb sind ja sinu arvutit klahvinuhkide, ekraanisalvestajate ja mitmesuguse muu kurivara eest.

SnoopFree on kiire ja lihtne programm, mis koormab süsteemi minimaalselt. Programmi kasutamine on tasuta ja seda saab alla laadida siit.

Endal  aitas see kohe 🙂
Installisin Ventrilo MIX nimelise programmi. Ei oleks arvanudki, et see sisaldab viirust (Ventrilo MIX pole Ventrilo.com programm). SnoopFree andis kohe märku, et VentriloMix.exe on kahtlane (püüab klahvivajutusi salvestada). Kuna arvutil oli Kaspersky Internet Security peal, saadsin failid KLAB-i, kuna KIS ei leidnud sealt midagi. Sain siis 1 tunni pärast vastuse, pahalaseks osutus Trojan-Clicker.Win32.VB.tc
Muidugi blokeerisin SnoopFree-ga selle tegevuse ja eemaldasin programmi.

Soovitan teistelegi!

Andmete varundamisest kodus ja kodukontoris

backup.jpg

Peaaegu igal arvutikasutajal on ette tulnud olukordi, kus kaduma on läinud arvutiga tehtud töö tulemus – failid. Põhjuseks võib olla kõvaketta rike, voolukatkestus, viirus või lihtsalt inimlik eksimus. Mõnikord oskab tuttav arvutispetsialist kaotatud failid taastada, kuid mõnikord on need jäävalt kadunud ja töö tuleb uuesti teha. Parimal juhul olete tuttavad andmete varundamisega ja saate oma andmed taastada varukoopialt vaid mõne minutiga.

Andmete varundamine on probleem, millega tuleb tegeleda kõigil, kes ei soovi oma faile (ja neis asuvaid andmeid) kaotada. Suuremates ettevõtetes tegelevad sellega IT spetsialistid, kes kasutavad tihti ka eritarkvara (klastrite tagavarakoopiate loomine on päris keeruline). Väiksemates ettevõtetes kasutatakse varundamisel tihtipeale lihtsaid skripte, mida vähemal Unix ja Linux platvormidele on saadaval hulganisti (ja ega ka teistel platvormidel neist puudust pole). Samas tegeletakse varundamisega peamiselt serverites, kus hoitakse olulist informatsiooni, töölauaarvutite faile reeglina ei varundata või tegeleb sellega kasutaja ise omal soovil. Loe edasi: Andmete varundamisest kodus ja kodukontoris

Uss ründab Skype’i kasutajaid

skype-worm.jpgVillu Arak hoiatab Skype’i blogis, et liikvel on w32/Ramex.A- nimeline ussviirus, mis on nakatanud Skype for Windows kasutajate arvuteid. Viirus levib nii, et saadab nakatunud arvuti Skype’i kasutajakontolt teisele Skype’i kasutajale vestlussõnumi, mis palub klikkida teatud veebilingil. Lingile klikkimine võib nakatada sõnumi saanud inimese arvuti.

Villu teada on F-Secure’i, Kaspersky ja Symanteci viirustõrjeprogrammides vastavad uuendused juba sees ning need suudavad nimetatud ussi leida ja eemaldada. Siiski on parem sõbra saadetud linke ilma üle küsimata mitte klikkida ning mitte lubada allalaaditud failidel käivituda.

Online viirusskannereid

Viimati toimetatud 10.oktoober 2009.a.

Scannerid, mis toetavad nii Internet Explorerit kui Firefox´i:

ESET Online Scanner – http://www.eset.com/onlinescan/ – Firefox (edaspidi FF) ja Opera kaudu skänneerimisel peab lisaks arvutisse tirima faili esetsmartinstaller_enu.exe, selle käivitama ja järgima edasisi juhiseid.

Comodo Free online scanner – http://personalfirewall.comodo.com/scan/avscanner.html – toetab FF´i, peab veebilehitsejal lubama eraldi plugina.

Panda ActiveScan – http://www.pandasoftware.com/products/ActiveScan.htm – FF -ga skänneerimisel peab eraldi arvutisse laadima faili activescan2_en.exe, selle käivitama ja järgima edasisi juhiseid

F-Secure Online Scanner – http://support.f-secure.com/enu/home/ols.shtml

Norton Security Scan– http://security.symantec.com/sscv6/default.asp?langid=ie&venid=sym – Firefox, IE ja Opera kaudu skänneerimisel peab lisaks arvutisse tirima faili setup.exe, selle avama ja järgima juhiseid

Trend Micro Housecall – http://housecall.trendmicro.com/ – FF, IE ja Opera kaudu skänneerimisel peab lisaks arvutisse tirima faili, selle avama ja järgima juhiseid

Skännerid, mis toetavad ainult Internet Explorerit:

McAfee Online VirusScan – http://home.mcafee.com/downloads/freescan.aspx

CA Online Threat Scanner – http://cainternetsecurity.net/entscanner/

Authentium :: Command-On-Demand :: Free Virus Scanner – http://www.commandondemand.com/

AhnLab MyV3 Online Anti-Virus Scanner – http://global.ahnlab.com/products/myv3.html

AhnLab MyV3 MyV3 Real-Time Scan (MyV3 RTS)     – http://global.ahnlab.com/global/products/myv3_rts.html

Quick Heal Online Scan– http://www.quickheal.co.in/webscan.asp

Rising online virus scanner – http://online.rising.com.cn/order/KillVirus_EN_Rav.asp

IOLO Online virus scanner – http://www.iolo.com/threatcenter/virusscanstart.aspx

Kasperski Online Scanner – http://www.kaspersky.com/virusscanner

BitDefender Online Scanner – http://www.bitdefender.com/scan8/ie.html

WindowSecurity Online TrojanScan – http://www.windowsecurity.com/trojanscan/

Windows Live OneCare turbekontroll – http://onecare.live.com/site/et-ee/default.htm

Üldist infot kõigi viirusskannerite kohta

* Enamus eelloetletud skannereid töötavad Internet Exploreri baasil.

* Online skannerid nõuavad kasutamisel administraatori õigusi.

Lihtsaim tee avada rakendust administraatorina on järgmine: ava Start – Programs – leia programmide loetelust Internet Explorer, tee sellel paremklikk ja vali Run As… Avanenud aknas märgi punktikesega The following user, kirjuta turvakoodid (kui need on eelnevalt määratud) ning seejärel OK.

1admin.JPG

2admin.JPG

* Veebipõhised viiruseotsijad nõuavad kindlasti ActiveX’i ja mõned ka JavaScripti läbilubamist.

Kõigepealt kontrolli, et Internet Explorer sätted oleks vaikimisi tasandil. Selleks ava IE, vajuta Tools – Internet Options – Security – Internet – Default Level – Apply ja OK.

5ie2.JPG

Online rakenduse avamisel ilmub aadressirea alla kollane hoiatusriba, millel klikkides vali Install ActiveX Control.

3activex.JPG4activex-install.JPG

Täiendavat infot loe kindlasti ka siit – samas on juttu ka Mozilla Firefoxi toetavate skannerite tööks ettevalmistamisest JavaScript baasil.

* Kui arvutis kasutatakse reaalajas töötavaid teisi tõrjeprogramme, on soovitav need ajutiselt sulgeda, et ei tekiks võimalikke konflikte erinevate viirusskännerite vahel.

* Kui skänner ei hakka mingil põhjusel tööle, kontrolli üle rakenduse nõudmised arvutile.
Süsteeminõuded on kirjas rakenduste kodulehel kas Help, FAQ (Frequently Asked Questions) või System requirements viidete all. FAQ ja Help aitavad leida ka lahendusi kõige sagedamini ettetulnud probleemidele.
Näited: kui Online Scanner toetab ainult Windows XP, 2000 ja Vistat, siis ei pruugi ta töötada Windows 98-ga. Või vastupidi – kui kasutad Vistat, aga skänner seda veel ei toeta, siis jääb kontroll antud viiruseotsijaga ära. Samuti tuleb arvestada nõudmistega veebilehitsejale – mõni skänner võib töötada ainult Internet Explorer 6 baasil, aga mitte IE 5 või IE 7 versiooniga, veel vähem Mozilla Firefox’ga jne.
Brauseri versiooni saab vaadata, kui avada veebilehitseja, valida Help ja About Internet Explorer (või Mozilla Firefox jne).
Kontrolli kindlasti, et ActiveX oleks lubatud ning et ka teised arvutisolevad kaitseprogrammid ei blokeeriks seda.
* Ükski online skänneritest ei paku reaalajas kaitset, vaid on alternatiivseks lahenduseks pahavara leidmisel. Osad skännerid võimaldavad pahavara kustutada, teised mitte. Kui skänner pahavara ei eemalda, järgi leitud pahavara paiknemise teed (näiteks My computer/local disk c/windows/system32…jne ), pahalaseni jõudes püüa see käsitsi kustutada või kasuta teiste tõrjeprogrammide abi.
Kuna tavaliselt kuvatakse ka leitud viiruse nimi, siis samuti võib selle kustutamiseks kasutada spetsiaalseid viiruse eemaldamise tööriistu. Leia vastavalt nimele sobiv tööriist ja soovitavalt teosta viiruse kahjustamine Safe Mode’s (juhend siin).

Valik vabavaralisi tööriistu viiruste eemaldamiseks:

F-Secure EasyClean – http://www.f-secure.com/en_EMEA/security/security-center/easy-clean/index.html

McAfee Avert Stinger – http://vil.nai.com/vil/stinger/
Symantec Corp. Removal Tools –http://www.symantec.com/enterprise/security_response/removaltools.jsp
Kaswpersky Virus Removal Tools – http://www.kaspersky.com/removaltools
F-Secure Free Virus Removal Tools – http://www.f-secure.com/download-purchase/tools.shtml
BitDefender Free Removal tools – http://www.bitdefender.com/site/Download/browseFreeRemovalTool/
Microsoft Malicious Software Removal Tool – http://www.microsoft.com/downloads/details.aspx?FamilyId=AD724AE0-E72D-4F54-9AB3-75B8EB148356&displaylang=en

Avast! Virus Cleaner – http://www.avast.com/eng/avast-virus-cleaner.html
Norman Malware Cleaner – http://www.norman.com/Virus/Virus_removal_tools/en
Panda QuickRemover – http://www.pandasecurity.com/homeusers/downloads/repair-utilities/?
TrendMicro Damage Cleanup Engine – http://www.trendmicro.com/download/dcs.asp
AVG Vcleaner – http://free.grisoft.com/doc/29223/us/frt/0
ESET Free Spyware & Virus Removal – http://www.eset.com/download/free-virus-remover.php

Solo Virus Removal Tools – http://www.srnmicro.com/downloads/

Avira Removal Tool -  http://www.free-av.com/en/tools/3/avira_antivir_removal_tool.html

Kõik online skannerid on loodud eesmärgiga teha oma tasulistele toodetele reklaami, mis aga ei tähenda, et nad ei suudaks pahavara avastada. Kuna otsimismootorid pärinevad tasulistest programmidest, siis antakse kõik endast olenev praktiliselt igat tüüpi pahavara leidmiseks. Mida parema mulje jätab online skanner, seda suurem võimalus on neil oma tasulisi programme müüa.

Valik on iga kasutaja enda teha!

Spämmi jae ja hulgi

Muu spämmi kõrval tuleb postkasti ka selliseid huvitavaid pakkumisi:

reklaam.jpg

Ehk siis spämmarid pakuvad täiesti avalikult oma teenuseid alates 3400 rubla (umbes 1500 krooni) eest korra pealt, sõltuvalt aadresside arvust, väites, et neil on kõige täiuslikumad meiliaadresside andmebaasid ning nad garanteerivad spämmi läbimineku mistahes filtritest.

Arvestades postkasti risustava spämmi hulka paistab, et sellisest äritehingust huvitujate puuduse üle kurta ei saa.

Ja veel:

Arvutikaitse kommentaariumi postitati ka seesugune imearmas pakkumine:

hello , my name is Richard and I know you get a lot of spammy comments ,
I can help you with this problem . I know a lot of spammers and I will ask them not to post on your site. It will reduce the volume of spam by 30-50% .In return Id like to ask you to put a link to my site on the index page of your site. The link will be small and your visitors will hardly notice it , its just done for higher rankings in search engines. Contact me icq 454528*** or write me ***(at)yahoo.com , i will give you my site url and you will give me yours if you are interested. thank you

Ma arvan, et tegemist on tõsise pakkumisega.

Inimesi peab ju usaldama, onju? 😉

Kas netiidentiteet on kontrollitav?

identity.jpgNagu ma ühes oma eelnevatest artiklitest lubasin, käsitlen sotsiaalse tarkvara nõrkusi ka selles artiklis. Kui ennist rääkisin identiteedivargusest, siis nüüd räägin sama asja teisest tahust – kellegi poolt peale surutavast identiteedipildist, esinemisest enda poolt soovitava isikuna ning võimalusest ühte või teist kontrollida.

Internetis olen teine inimene 🙂

Inimese minapilt koosneb erinevatest informatsioonikillukestest ning käitumismallidest. Internetis on info avaldamine ülimalt lihtne, samuti on seal lihtne muuta oma igapäevast käitumist. Samas tekitab internet teatava anonüümsuse, nii ei pruugi inimese internetimina reaalses elus toimuvaga absoluutselt kokku minna.

Loe edasi: Kas netiidentiteet on kontrollitav?