Rubriik: Kuidas käituda

Kuidas vähendada rämpsposti hulka postkastis

no_spam_200.jpgKlassikaliselt kutsutakse rämpspostiks ehk SPAMmiks (Simultaneously Posted Advertising Messages) soovimatult saadetud kirju. Enamasti sisaldab see kiri mingit toote või teenuse reklaami, kuid vahel võib ta sisaldada ka usukuulutust või olla lihtsalt tühi. Kui algselt sisaldasid sellised kirjad ainult reklaami, siis tänapäeval on hakanud koos nendega levima ka viirused. Järgnevalt vaatame, miks ja kuidas need kirju saadetakse ja kuidas nende hulka postkastis vähendada.
Miks spämmi saadetakse
Esimene spämmkiri saadeti üsna kohe peale interneti sündi – aastal 1978 – kuid massiliseks muutus see koos interneti levikuga 90-ndate teises pooles. Rämpsposti saatmise põhjused on üsna proosalised – kuna ühe e-kirja saatmise omahind on praktiliselt olematu, siis on tegemist sisuliselt tasuta reklaamikanaliga. Samuti saab seda reklaami saata anonüümselt, mis võimaldab reklaamida illegaalseid teenuseid või tooteid – pornograafiat, võltsitud litsentsidega tarkvara, püramiidskeeme, narkootikume jms. Kui algselt püüdis iga firma ise oma teenust reklaamida, siis tänapäeval on spammi saatmine muutunud tõsiseks äriks, kus liiguvad miljardid dollarid.
Millist kahju teeb spämm
Ehkki alguses võib tunduda, et keda need paar-kolm kirja ikka häirivad, siis tasuks mõelda selle peale, et internetiteenuste pakkujal on tuhandeid kliente ning spämmkirju, mida nad peavad vastu võtma ja edastama, on tegelikkuses mitmeid kümneid ja isegi sadu tuhandeid. Sellise hulga töötlemine muudab aga teenuse kasutajate elu ebamugavamaks – kuna ressurss läheb rämpsu jaoks, jääb õigetele kasutajatele sellevõrra vähem. Arvatakse, et ainuüksi 2004. aastal põhjustas spamm USA riigiasutustele kahju 10 miljardit dollarit. Siia hulka on arvatud nii otsesed kui ka kaudsed kahjud – näiteks kulud võimsama riistvara hankimisele, töö tulemuslikkuse kahanemine jne.
Kuidas spämmi vähendada

1. Kasuta spämmifiltrit
Spämmifiltrid otsivad e-kirja seest mingeid kindlaid tähe- ja/või numbrikombinatsioone (muster) ning kui nad mõne leiavad, siis märgistavad selle kirja spämmiks. Sellise märgistuse järgi on niisugust kirja lihtne suunata vastavasse, spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud kausta. Päris ära kustutada neid koheselt ei tohiks, kuna, hoolimata sellest, et spammifiltrid on viimasel ajal vägagi intelligentseks muutunud, on nad siiski ekslikud ning vahel juhtub, et spammi hulka satub ka vajalikke kirju. Tänapäeval on suuremad teenusepakkujad hakanud oma klientide elu kergendama ja märgivad rämpspostiks juba postiserveritesse saabuvaid kirju. Samas kasutavad nad vahel veidi teistsugust tehnoloogiat – kirju märgistatakse ebasoovitavate arvutite nimekirja järgi. Sageli juhtub, et sellisesse musta nimekirja kantud arvutitelt ei võeta üldse kirju vastu. Seega juhul, kui keegi on saatnud kirja ja see pole kohale jõudnud, tasuks uurida, ega tema arvuti või teenusepakkuja pole musta nimekirja sattunud.
2. Ära avalda oma aadressi
Selleks, et kiri kohale saata, on vajalik teada aadressi. Neid aadresse korjatakse spetsiaalsete robotite abil kõikvõimalikelt veebilehtedelt, foorumitest, postitusnimekirjade arhiividest jne. Samuti on mitmed viirused kirjutatud spetsiaalselt selleks, et koguda kokku kasutaja e-posti programmi aadressraamatus või postikataloogides olevad aadressid ja saata need siis vastavale serverile. Lisaks sellele saadakse neid aadresse ka “heasoovlike” tuttavate käest – ka eestis on olnud reklaamikampaaniaid, kus palutakse mingi reklaam edastada 3-5-10-le sõbrale ning vastutasuks lubatakse osalemist loteriis (tasuta reis Türki vms).
Mida sellisel juhul teha? Püüdke võimalikult vähe levitada oma ja ka teiste e-posti aadresse. Samuti paluge oma tuttavatel oma aadressi mitte levitada. Enne oma e-posti aadressi sisestamist mõnele veebilehele tasuks mõelda, mida selle aadressiga edasi tehakse. Internetis suhtlemiseks võib kasutada mingisugust võltsaadressi või lisada sinna mingeid ainult inimesele arusaadavaid sõnu (näiteks: kustutasee). Juhul, kui kusagil internetis on siiski vajalik kasutada mingit toimivat aadressi (näiteks mingi programmi kasutajaks registreerimisel), tuleks sellisteks puhkudeks tekitada omale eraldi aadress, millele tulnud kirju on lihtne teise kausta juhtida ja neid sealt kustutada.
3. Hoia masin puhas
Nagu eelpool mainitud, on üks tüüpilisemaid aadresside hankimise viise mõne viiruse või troojalase kasutamine. Tänapäeval sisaldavad juba ka spämmkirjad ise sageli viirusi või linke lehtedele, mis nakatavad kasutajate masinaid. Taolised viirused tegelevad lisaks kasutaja postkastist aadresside edastamisele tavaliselt ka spämmi edastamisega. Tulemuseks on enamasti see, et kasutaja arvuti satub spämmifiltrite musta nimekirja. Selleks, et taolist asja vältida, tuleb kasutada pidevalt uuendatavat viirusetõrjet.
Kuidas saabunud spämmi käsitleda
Mitte mingil juhul ei tohi sellele vastata, samuti ei tohiks klikkida ühelgi kirjas oleval lingil. Kuigi paljudes kirjades on link “tellimise” lõpetamiseks, ei saa seda alati usaldada. Sageli annab see oodatule vastupidise tulemuse – spämmer näeb, et e-posti aadress toimib ka tegelikult ning hakkab sellevõrra rohkem pommitama. Kõige mõistlikum oleks sellised kirjad suunata eraldi kausta, kus oleks võimalik üle vaadata, et rämpsposti hulgas poleks vajalikke kirju, ning seejärel koheselt kustutada.

Rämpsposti teemat käsitleb laiemalt ka Digitark.

Ka petturitel on jõulud

santa.jpgAmeerika Ühendriikide Tarbijakaitseühingu uurimuse kohaselt väidab iga kümnes internetist jõuluostude tegija, et on langenud pettuse ohvriks. Sealjuures on just internetis jõuludeks sisseostude tegijate arv möödunud aastaga võrreldes kolmandiku võrra kasvanud, ülatudes käesoleval aastal 61%-ni Ühendriikide täiskasvanud elanikkonnast.

Jõulud on üks kapitalistliku majanduse peamisi mootoreid, just sel ajal kasvavad hüppeliselt nii müügikäive kui kasum. Pole siis ime, et ka petturid üritavad heldemaks muutunud tarbijate rahakotist oma osa saada. Lihtsaimaks, küll mitte Eestis eriti aktuaalseks meetodiks on krediitkaardi- ja muude isikuandmete varastamine, e-poed, mis debiteerivad ostja arvelt suurema summa kui too arvas maksvat või siis ei saada välja algselt lubatud kaupa kokkulepitud hinna eest.

Ka Arvutikaitse on juba jaganud nõuandeid turvaliseks netiÅ¡opinguks, sama on teinud ka Digitark. Omalt poolt soovitame veelkord – üritage ka jõulude ajal säilitada tervet mõistust ja praktilist meelt, need on teile parimaiks kaitsevahendeiks.

Turvaekspertide sõnul on novembrikuu purustanud kõik senised spämmirekordid. Viimane uudis, lisaks tavapärastele meildele ning rämpspostitustele foorumites ja kommentaarikeskustes, on kiri, mis üritab spämminimekirjas oleva meiliaadressi kehtivust kinnitada sel teel, et pakub kirjasaajaile võimalust saata nende lapsele kiri Jõuluvanalt. Spämmimeetodit kirjeldanud andmeturbefirma Sophos spetsialistide sõnul tuleks kirjale vastamise asemel see siiski ära kustutada ja leida lapsele mõni teine võimalus jõulude puhul rõõmu valmistada.

Rünnatakse internetipankade kontosid

Viimasel ajal on sagenenud kurjategijate katsed hõivata pangaklientide internetipanga paroolid ning varastada kontodelt raha. Esimeste ohvrite kontodelt on juba ka rahasummasid kaotsi läinud. Kuid rünnete vastu on erakordselt lihtne ennast kaitsta – võttes internetipanga sisselogimisvahendina kasutusele ID-kaardi.

Paroolid on sattunud kurjategijate valdusesse läbi vastava ründeprogrammi, mis kasutab ära operatsioonisüsteemide turvaauke ning suunab kliendi internetipanga asemel petturite poolt loodud võltsleheküljele, mille kujundus matkib internetipanka.

Võltslehekülg küsib klientidelt mitme parooli sisestamist nende koodikaardilt. Ükski Eesti internetipank ei palu kliendil kunagi sisestada korraga mitu koodi koodikaardilt, vaid ainult ühe. Niisiis kui küsitakse mitut parooli, tuleb internetisirvija sulgeda ning pöörduda arvutispetsialisti poole – arvuti on nakatunud ohtliku kurivaraga, mis suunab sirvija võltslehele. Netipanka siis enam kasutada ei tohi.

Et internetipanga kasutamine oleks turvalisem, tuleks loobuda paroolikaardist ning võtta tuvastusvahendina kasutusele ID-kaart või PIN-kalkulaator. Need vahendid välistavad praegu teostatavate rünnete ohvriks langemise.

Samuti oluline kasutada oma arvutis kaasajastatud viirusetõrjeprogramme ja tulemüüre, samuti vältida tundmatutelt aadressidelt saabunud manustega kirjade avamist.

Paroolid jätkuvalt kleepsuga monitori küljes

Massachusettsis asuv IT konsultatsioonifirma Nucleus Research väidab oma uurimises, et iga kolmas arvutit kasutav töötaja kirjutab oma paroolid lihtsalt paberile. Seega on arvutivõrkude paroolipoliitika kõige nõrgemaks kohaks mitte paroolide lihtsus ning nende vahetamise ebapiisav sagedus, vaid inimesed, kes neid paroole kasutama peavad.

Nucleus Research’i hinnangul võib kasutajate harimine küll mõnevõrra vähendada inimfaktorist tingitud turvariski , kuid tõhusamaks juurdepääsuõiguste kontrolliks tuleks kasutada midagi muud peale paroolide, näiteks biomeetrilist isikutuvastust.

Arvutikaitse.ee arvates on ka biomeetrial omad turvariskid – puhtmehaanilisel sõrmejälje või silma võrkkestakujutise lugemisel võib olla nõrgalt tagatud, et autenditav ikka tõepoolest füüsiliselt kohal viibib ja oma vaba tahet väljendab. Meie hinnangul on hetkel turvalisimaks elektrooniliseks autentimisvahendiks ID kaart.

Nucleus research küsitles 325-t arvutikasutajat ning jõudis järeldusele, et paroolide lihtsus või keerukus ning nende vahetamise sagedus või vahetamise nõude puudumine ei mõjuta suuresti lõppkasutaja käitumist: üks töötaja kolmest kipub oma parooli paberile kirjutama ka siis, kui see on suhteliselt lihtne ning selle vahetamist ei nõuta. Üleskirjutamise sagedust ei mõjuta eriti ka vajadus meeles pidada mitut salasõna.

Salasõna üleskirjutamise põhjus on lihtne: inimesed kardavad, et neil ei püsi see meeles, ega oska leida paremat moodust salasõna säilitamiseks. 70% kasutajatest vajab kord aastas IT abi, et taastada ununenud salasõna, 16% vajab niisugust abi kaks või kolm korda aastas, 9% kuni viis korda aastas ning 5% rohkem kui viis korda aastas.

Arvutikaitse.ee soovitab salasõnade meelespidamiseks kasutada mõnd spetsiaalset salasõnade haldamise programmi, näiteks Password Agent’i. See aitab vajaduse korral koostada piisavalt keerulisi salasõnu, säilitab neid krüpteeritud kujul arvutikettal või mõnel muul andmekandjal ning vajab vaid üht salasõna kõigile ülejäänutele ligipääsemiseks. Seda salasõna ei maksaks siis muidugi jälle mõnele paberilehele üles kirjutada.

Password Agent’i saab alla laadida siit, kodukasutajale on see tasuta.