Telefoniga saab virtaalmaailmast raha

Eesti Päevaleht kirjeldab järgmist juhtumit. Nimelt pöördus ühe firma kontorisse naine, kes palus seoses hädaolukorraga luba telefoni kasutada.

Väidetavalt üksikule vanainimesele helistada proovinud keskealine ja korralikult riides viisakas naisterahvas ei äratanud töötajates esmapilgul mingit kahtlust. “Ta võttis küll mitu kõnet ja ütles iga kord, et ühenduse saamine ebaõnnestus, aga keegi meist ei näinud põhjust tema sõnades kahelda,” ütles üks pealtnägijaist.
Tegelikult helistas petis kümme korda rate.ee rahalaadimise numbrile. Alles hiljem telefoniarvel näpuga järge ajades tuvastati, et sel moel oli naisel õnnestunud paari minuti jooksul tekitada ettevõttele ligi 1000-kroonine telefoniarve.
Netiportaali rate.ee kontole on võimalik telefonitsi kanda portaalisisesteks toiminguteks mõeldud valuutat ehk SOL-i. Paralleelselt portaalisiseste tegevustega on rate.ee-s ringlevat virtuaalset raha võimalik hiljem ka Eesti kroonideks konverteerida ja sularahas välja võtta. Rate.ee kontole saab ühekorraga raha kanda 25–100 krooni, seetõttu helistaski kelm korduvalt kallile teenusenumbrile.

Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse vanemkomissar Rocco Ots lausus, et neile on eespool kirjeldatuga samasuguseid juhtumeid teada üle kümne. Hulganisti kaebusi laekus jaanuari teises pooles, kõnesid on tehtud nii firmadest kui ka era-isikute korteritest. Tõenäoliselt on kannatanuid rohkemgi, kuid kõigil firmadel ei pruugi olla tellitud kõneeristust ning suuremates ettevõtetes ei pälvi mõnesajast kuni tuhande kroonini küündiv arve teiste seas kuigivõrd tähelepanu. Segaduste vältimiseks soovitab Rocco Ots telefoni omanikel hoolitseda ise soovitud numbri valimise eest ja alles seejärel ulatada toru abipalujale.

Siinkohal tuleb nüüd rõhutada, et rate.ee pole sugugi ainus sotsiaalne keskkond, milles ka reaalset raha saab liigutada – näiteks Second Life’i virtuaalmaailmas võivad liikuda päris suured summad. Sellegippolest on põhjust karta, et sarnaseid pettusi hakatakse ka Eestis järjest rohkem toime panema.

Omaette probleem on helistamispahavara, mis samuti võib tasulistele numbritele helistades teie arvelt reaalset raha viia. Seega võib viirustõrje olla abiks ka telefonipettuste puhuks.

Värskeid viirusi sõbrapäevaks

Homme on sõbrapäev ka küberkaabakatel – PandaLabs hoiatab, et juba on liikvel valentinikaardid failiga “valentine.exe”, mis käivitamisel pakib arvutiusse lahti ussi nimega W32/Nuwar.QI.

Valentinipäeva hoiatuse saatis ka F-Secure’i edasimüügijuht Raido Orumets. Praeguseks on F-Secure juba leidnud õnnitluskaarte, mis sisaldasid pahavara Vbs_Valentin.A ning San VBS worm.

Kui eelnevatel aastatel tuli rohkem kahtlustada õnnitluskaarte, siis nüüd tuleks kasutajatel, kes soovivad saata õnnitlusi, kontrollida ka kohta, kust sõbrapäeva kaarte saata. Internetis on tuhandeid lehekülgi, kust on võimalik saata „tasuta“ õnnitlusi oma sõpradele. Siinkohal tuleks usaldada tuntud ja võib-olla pigem eestimaised teenusepakkujaid, ütleb Raido.

Kui satute võltsteenusepakkuja leheküljele, siis sealt võib teie arvutisse koheselt installeeruda pahavara. Igasugune edasine tegevus, näiteks sõprade e-posti aadresside sisestamine, tähendab kurjategijate rämpsposti andmebaasi täiendamist. Loomulikult saadetakse sõpradele õnnitlused, kuhu lisatakse viiruseid ning teenusepakkuja reklaam, et levik ikka edasi toimuks.

Arvutikaitse ABC

arvutikaitse_abc_esikaas.jpgSee on väga hea ja asjakohane raamat. Mina kirjutasin selle 🙂

Tähendasin seal üles enamlevinud pahavara iseloomustused ning mõningad võtted, kuidas end internetiohtude vastu kaitsta. Üritasin vältida akadeemilist soliidsust ning lugeja koormamist tehniliste detailidega, nii et seda peaksid julgema kätte võtta ka need, kes end arvutiasjanduses väga kodus ei tunne.

Kõik nähtused on rühmitatud eraldi peatükkidesse ja esitatud tähestiku järjekorras. Kaanest kaaneni järjest läbilugemine ei ole kohustuslik, kavalam on leida registrist huvipakkuv märksõna ja lugeda konkreetset peatükki. Jah, paberil ei saa ikka nii mugavalt linkida kui internetis…

Irja Ahi tegi “Arvutikaitse ABC”-le võrratud ja vaimukad illustratsioonid, Sverre Lasn ägeda kujunduse. Väljaandmise korraldas sihtasutus Vaata Maailma, rahaliselt toetasid Hansapank, SEB, Elion ja EMT.

Esitlus on täna, 12.02 kell 14 Viru Keskuse Rahva Raamatu esitlussaalis. Osta saab esialgu Rahva Raamatust, kui trükikoda ülejäänud tiraaži valmis saab, siis ka Apollost ja mujalt.

Turvalise loosi tulemused selgunud

Kokku oli loosis osalejaid 3724, sellest Mobiil-ID’ga allkirjastajaid 326.

Juhuarvude generaator jagas auhinnad alljärgnevalt:

Nokia 5610 – Hanna (45, Mobiil-ID-ga osaleja), Taive (22), Urmas (33), Ellen (36).
Dell XPS 1330 – Kevin (18), Merje (29), Sten-Ranet (17).
30 000.- kroonine bookinghouse.net kinkekaart – Indrek (28).

Võitjatega on ühendust võetud.

Valik tasuta viirustõrjetarkvara

Avira AntiVir PersonalEdition Classic – kodukasutajaile mõeldud tasuta versioon kaitseb enamlevinud pahavara, kuid mitte nuhk- ega reklaamvara eest. Väidetavalt annab palju valehäireid.

AVG Anti-Virus Free Edition – üllatavalt võimekas TÅ¡ehhi päritolu viirustõrje. Nuhkvaraga võitlemiseks tuleks eraldi paigaldada AVG Anti-Spyware Free Edition, rootkittide leidmiseks AVG Anti-Rootkit Free.

avast! 4 Home Edition – mõeldud kasutamiseks vaid kodus ning mitteärilistel eesmärkidel. Kontrollib nii kõvaketast, kirjakasti, kiirsuhtlust kui ka netiliiklust.

BitDefender Free Edition – ei paku kaitset reaalajas, tuleb kas käsitsi või ajastatult käima tõmmata.

ClamAV – avatud lähtekoodiga viirustõrjepakett, Linuxi ja MacOS-i versioonid

ClamWin Free Antivirus – ClamAV mootoriga tasuta ning avatud lähtekoodiga tarkvara. Reaalajas kaitseb ainult postkasti, muudeks toiminguteks tuleb käsitsi või ajastatult käima tõmmata.

Comodo AntiVirus – kaitseb viiruste eest reaalajas, nuhkvara tarbeks tuleks paigaldada Comodo BOClean, saadaval on ka eraldi tasuta tulemüür Comodo Personal Firewall.

Dr.Web CureIt! – vene päritolu, kuid eestikeelse kasutajaliidesega käsitsi käivitatav tõrjuja.

McAfee VirusScan Plus – Special edition from AOL – tasuta viirustõrje AOL-i kasutajatele.

PC Tools AntiVirus Free Edition – piiranguteks on harvemad definitsiooniuuendused ning kasutajatoe puudumine.
Winpooch – suudab tõrjuda nuhkvara ja troojalasi, lisaks oskab käitada ClamWin-i reaalajaskännerina.

Enamik viirustõrjetootjaid pakub ka mitmesuguste piirangutega prooviversioone, mis näiteks kas ainult avastavad pahavara, kuid ei kustuta seda, või siis lõpetavad töö pärast 30-päevase prooviperioodi lõppemist.

Ühekülgne isikuandmete kaitse

Andmekaitse koosneb kolmest lahutamatust komponendist: andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja käideldavuse kaitsest. Jälgides Andmekaitse Inspektsiooni tegevust, samuti lugedes uut isikuandmete kaitse seadust, tundub mulle paraku, et kogu AKI juriidiline, intellektuaalne ja haldussuutlik kapatsiteet võitleb, nii et veri ninast väljas, ainult ühe komponendi, see tähendab konfidentsiaalsuse eest, seda paraku kahe ülejäänud komponendi arvelt.

Loe edasi: Ühekülgne isikuandmete kaitse