Arvutikaitse

Mitte just tihti, kuid paar korda on siiski juhtunud, et olen oma mobiiltelefonist leidnud iseendale saadetud SMS-e. Enamasti saadab ta neid mulle mu taskust, kui automaatne klahvilukk pole küllalt kiiresti rakendunud. Kuna mul mu eesnime tõttu on kalduvus figureerida paljude telefoniraamatute eesotsas, siis tean päris kindlalt, et ma pole ainuke, kellele telefon omatahtsi helistab või sõnumeid saadab. Kuivõrd aga need mobiilsed telefoniraamatud kuuluvad enamasti kas minu sõpradele või väga headele tuttavatele, siis on lahtiununenud klahvilukk pigem meeldivaks võimaluseks uurida, kuidas neil ka muidu elu läheb 🙂

Mitte enam nii meeldivalt seltskondlikuks võivad lood kujuneda siis, kui lukustamata unub uuematel mobiiltelefonidel juba standardiks kujunenud bluetooth, maakeeli sinihammas. Nimelt võib selline telefon langeda bluejackingu ehk sinihambakaaperduse (kes pakub parema sõna?) ohvriks.

Tehnoloogia ise on lollilt lihtne: niiöelda naljahambad toksivad oma telefoniraamatusse ilma numbrita, kuid tobeda või kahemõttelise pealkirjaga sissekande ning saadavad selle visiitkaardina mõnele lähikonnas “kuulavale” bluetooth-seadmele. Mingit otsest kahju niisugune sõnum telefonile muidugi ei tee, samuti on sinihambatehnoloogia niipaljukestki turvaline, et ohver peab saadud sõnumi aktsepteerima (aga kui ta juba kõigile seadmetele “nähtava” bluetoothiga ringi jalutab, siis üheksal juhul kümnest ta selle sõnumi vastuvõtu ka kinnitab). Saata saab nii pilte kui helilõike, tüüpiliselt aga tekstisõnumeid nagu “Vaata selja taha!” või “Kena kampsun, kust said?”. Ühesõnaga umbes sama huvitav ja kasulik nähtus nagu jõnglased paneelmaja fonoluku klahvidel korrutustehteid harjutamas.

Ja otse loomulikult on uue meediakanali avastanud reklaamilevitajad. Nii näiteks levitab Hollandi firma Bluetoothreklame koos välireklaamifirmaga JCDecaux Amsterdamis kohaliku teleÅ¡õu Tantsud Tähtedega promoklippe. Tõsi, telefoniomanik peab kinnitama nende klippide allalaadimise, kuid nagu ütles Bluetoothreklame esindaja Volgens Rouffaer, on seda nädala aja jooksul teinud 15 000 inimest, see on 15% neist, kes on vastava reklaamteenuse levialasse sisenenud sisselülitatud sinihambaga.

Mida teha, kui soovite, et teie telefoni bluetoothi kaudu spämmi ei tuleks? Ainult kaks lihtsat, kuid toimivat reeglit ongi:

1. Kontrollige oma mobiiltelefoni sinihamba seadeid ning pange oma telefoni nähtavuseks “Varjatud”. Oma telefoniga seotud seadmeid saate edasi kasutada.

2. Kui te bluetoothi parasjagu ei kasuta, lülitage see parem välja. Säästate nii oma taskusõbra akusid kui iseenda närve.

Üritan kirjaviisi võimalikult originaalilähedaseks jätta:

From: XXXX
Date: Fri, 19 Jan 2007 13:30:47 +0200
To: XXXX, XXXXX, XXXXXX
Subject: Mäng “Kerge raha” – easy money

1.Mary … xxxxxxxxxx9016
2.Indrek … xxxxxx1362
3.Sigrit … xxxxxxxxxx2012
4.Erle … xxxxxxxxxx15
5.Elina … xxxxxxxx5638

Programm nõuab sinult investeeringut 25 krooni.
Logi end internetipanka, tee ülekanne nimekirjas esimesel kohal olevale inimese kontole, lisa makse selgitusse ‘kerge raha’ ning pane teele.
Sellega ühele poole saanud, tee käesolevast kirjast copy/paste.
Eemalda nimekirjast ülemine nimi, kellele just 25 krooni saatsid ning lisa oma nimi nimekirja lõppu. Niisiis liiguvad kõik inimesed koha võrra kõrgemale – koha võrra lähemale esimesele kohale, kus olles saad samamoodi raha nagu sa ise just olid andnud. Super oleks, kui saadaksid kirja edasi 40-le inimesele. Kuna inimesed ei usu sellistesse programmidesse just palju, siis arvestame, et nendest 40st inimesest mitte 25% vaid võib-olla isegi vaid 12,5% toimib samamoodi nagu sina (see teeb 5 inimest) ning teeb ülekande ja saadab kirja edasi, tõstes sind juba 4. kohale nimekirjas… kui niimoodi edasi arvutada, siis need 5 inimest saadavad edasi kirja 40le oma sõbrale, mis teeb 200 sellist kirja, kus sina oled 4. kohal..nendest 200-st taaskord 12,5% on juba 25 inimest, kes võiks selle potensiaalselt edasi saata..25×40 teeb 1000 kirja, kus sinu nimi on 3. kohal..1000-st 12,5% on 125..nende 125 inimese poolt edasi saadetud kirjades, mida on kokku 125×40 on 5000 kirja, kus sinu nimi 2. kohal… edasi 12,5% nendest 5000-st teeb 625 võimalikku edasisaatjat, kokku 625×40, mis teeb lõpuks kokku 25000 kirja, kus sinu nimi esimesel kohal.
Nüüd tuleb see koht, kus SINA hakkad raha saama..2500-st 12,5% on
3125 potensiaalset edasisaatjat – 3125x25EEK=78125EEK sinu pangakontole.
Mida rohkem kirju saadad, seda suurem võib olla summa, mis sinu pangakontole laekuma hakkab. Samas võib olla edasisaatjate protsent ka suurem kui 12,5%…mis teeb taaskokrd taaskokrd suurema summa sinu pangakontole..ja kõik ketis osalejad loovutavad VAID 25EEK, mitte rohkem.

EDU

Oijah, sellised ahelkirjad liikusid juba vanal heal ürgajal, kui internetti veel alles Arpanetiks kutsuti. Ise sain vist esimese seesuguse juba kolmandas klassis, siis tuli nimekirja esimesele saata rahakaardiga 25 rubla. Tõenäoliselt oli tollal taskurahaga parematki peale hakata, nii et minu kohal see ahel paraku purunes. Mingis variandis olid sellistes saadetistes veel jubedad kirjeldused sellest, kui viletsasti keti katkestajatel hiljem elus minema oli hakanud. Ma küll ei suuda kujutleda terve mõistusega inimest, kes oma ebaõnnestumistes üht kettkirja oskab süüdistada või, veel hullem, sellest tervele maailmale kuulutama läheb, aga kui nüüd mõtlema hakata, siis tõepoolest, juba kolm kuud hiljem peitis keegi kooli garderoobis mul ühe kummiku ära…

Õnneks käesolevas variandis ei lubata ei õnne ega hirmsate õnnetuste küüsi mittelangemist, küsitakse otse ja keerutamata raha. Mulle selline sirgjoonelisus igatahes meeldib, veel rohkem meeldiks siis, kui ei nähtaks nii pikalt vaeva kõiksugu saatmisnimekirjade ja kasutatud auto hinna suurjusjärku rahasummade lubamisega, vaid palutaks mul lihtsalt kahekümneviiekast loobuda 🙂

Ameerika Ühendriikides on seesugused ahelkirjad seadusega keelatud, põhjuseks eelkõige asjaolu, et seda käsitletakse kui üht hasartmänguvormi, aga ka seetõttu, et seesugune püramiidskeem pakub arvukalt võimalusi pettusteks, mis ei jäta kirja saajale mingeid võimalusi oma raha kätte saada – eriti juhul, kui kirja saatja märgib rahasaajate nimekirja mitmesuguste erinevate nimede all iseenda pangakontod.