Mikko Hypponen kirjutab F-Secure’i turvablogis, et Ukraina presidendi Viktor JuÅ¡tÅ¡enko kodulehekülg on juba mõnda aega DDoS-i rünnaku all. Rünnak sarnaneb nendele, mille alla langesid ka Eesti valitsussaidid kevadise kübersõja ajal, ka Ukrainas arvatakse süüdi olevat venelased.
Kui Mikkol peaks õigus olema, on see järjekordne näide internetibrigaadide tegevusest.
Spämm on saanud igapäevaseks nuhtluseks nendele, kes kasutavad igapäevaselt mõnda mailiklienti või siis veebipõhist suhtluskeskkonda, näiteks hot.ee, gmail.com jms. Veebipõhistel kirjakastidel on spämmiblokeerija reeglina juba olemas, aga see pole tavaliselt kuigi tõhus (muidugi on ka erandeid).
Inimesed tavaliselt ei pööra spämmikirjadele tähelepanu ja kustutavad need lihtsalt ära. Teinekord võib aga spämmi tulla palju, mitusada kirja päevas, ja neid on tüütu eemaldada. Õnneks on olemas programme, mis rämpsposti ära tunnevad ja blokeerivad. Nii ei jõua spämm sinu kirjakasti ja sa ei näegi seda. Üheks niisuguseks on Spamihilator, mis on ka vabavaraline.
Mitte ükski spämmifilter ei suuda tuvastada 100% spämmi. Kuid mõni programm teeb seda teistest paremini. Spamihilatoril on spämmi vastu kasutusel Word-Filter, mis tunneb rämpskirja ära tavaliselt spämmis esinevate sõnade järgi.
Veel on kasutusel DCC-filter (Distributed Checksum Clearinghouse, omalaadne spämmisõnumite must nimekiri), mis ühendab ennast automaatselt DCC-võrguga. Viimane koosneb mitmesajast serverist, sellel on mitu miljonit kasutajat ja palju kliente. Need kõik aitavad ühiste jõupingutustega spämmi tuvastada ja kasutajaid nende eest kaitsta.
Spamihilatorit saab ka treenida, mis aitab paremini kaasa spämmi äratundmisele ja blokeerimisele (sellest hiljem pikemalt). Programm toetab paljusid meilikliente, näiteks Outlook 2000/XP/2003/Express, Eudora, Mozilla, Netscape, IncrediMail, Pegasus Mail, Phoenix Mail, Opera jne.
Spamihilator ei kuluta palju arvuti jõudlust, seda on lihtne paigaldada ja kasutada. Ise olen seda kasutanud ca 2 nädalat, ja seni on ainult 2 spämmikirja ca 600-st läbi tulnud. Kui oleks programmi spämmifiltrit treeninud, poleks võib-olla needki läbi tulnud 🙂 Seega võib selle spämmivastase programmi tööviljakust heaks pidada.
Postimees.ee andmeil on täna kümned firmad langenud näotustamise ohvriks.
Rahva Raamatu, Salvo ja Alexela muudetud kodulehel kuvatakse mustal taustal kellaaega ning kodulehe vaataja IP-aadressi. Mingeid otseselt kahjulikke skripte mul tuvastada ei õnnestunud, kuid kuivõrd päris kindel selles ka olla ei saa, oleks targem neist kodulehekülgedest (viite all avaneb otsingunimekiri) niikaua eemale hoida, kuni omanikud nad korda saavad.
Zone-h arhiivi andmeil on täna väidetavalt moslemihäkkerite poolt näotustatud ka Sügisballi kodulehekülg, mis õnneks on praeguseks jälle korda tehtud.
EDIT: Tundub siiski, et esimeses lõigus viidatud kodukate puhul ei olnudki tegemist näotustamisega – kõik nn “häkitud” koduleheküljed asuvad ühes virtuaalserveris, mis nähtavasti on konfitud nii, et kui serverilt päritakse domeeni, millele kodulehekülge koostatud ei ole, näidatakse jooksvat aega ja küsija IP-aadressi.
Veider küll, aga ei midagi ohtlikku. Minu viga, et ma kohe IP-aadresse ja domeeninimesid üle ei kontrollinud.
Hoiatus iseenesest jääb aga kehtima – ehkki ma ei ole kuulnud, et näotustatud kodukatele ka pahatahtlik kood külge pannakse (tavaliselt on kurjamid huvitatud ikka sellest, et te laeksite tolle koodi oma arvutisse ilma mitte midagi kahtlustamata), tasub siiski mitte riskida ning seesuguseid kodulehekülgi mitte külastada.
Vabandan veelkord valehäire pärast!
Esimene says:
naabrid värdjad lükkavad oma ruuteri välja kui päeval tööle lähevad
Teine says:
kirjuta neile kiri ukse vahele
Esimene smiles:
kui ma teaks, milliste naabrite oma see purk on 🙂
Esimene says:
siis läheks räägiks viisakalt
Esimene says:
ma lappasin nende sharetud c: kettal pilte ükspäev, aga ühtegi sellist, mille pealt kedagi ära tundnud oleks, ei leidnud :p
Nii väidab viirustõrjetootja Prevx oma üleeile avaldatud pahavaraülevaates.
Tulemus saadi ligi 300 000 arvuti kontrollimisel, mille omanikud kasutasid viimase 30 päeva jooksul Prevx’i tasuta viiruskontrolli. Kokku avastati pahavara 15,6 %-l kontrollitud arvuteist. 59,5 %-s skännerit kasutanud firmadest leiti vähemalt üks nakatunud arvuti.
Iseasi, kas need kasutajad, kes oma arvutis probleeme ei kahtlusta, üldse mainitud skänneri alla tõmbaksid, kuid murettekitav on olukord sellegipoolest. Seda enam, et neil arvutikasutajail, kes üldse mingit viirustõrjet ei tarvita, on Prevx’i pahavarauuringute direktori Jacques Erasmuse sõnul 60% suurem tõenäosus endale mingi kurilane arvutisse saada. Prevx on koostanud ka huvitava graafiku erinevate tootjate viirustõrjevahendeid kasutavate arvutite nakatumisprotsendist:
Andres küsib: “Milline on kõige tõhusam laste arvutikasutuse kontrolli viis/viisid? Vaadata brauseri logisid?”
Arvan, et kõige parem on lapsega rahulikult rääkida ja tema tegevuse vastu heatahtlikku huvi tunda.
Kui teie järeltulija tingimata tahab oma toiminguid varjata, õpib ta külastatud lehekülgede ajaloo kustutamise kiiresti ära. Jah, on olemas spetsiaaltarkvara (leiab internetist märksõna ‘Parental Control’ järgi), mis salvestab kogu arvutis toimuva, kuid mida te ise tunneksite, kui keegi teie enda suhtes niimoodi käitub? Ärge unustage, et kunagi valivad nemad teile vanadekodu 😉
Kui laps ise ei räägi, mida ta internetis teeb või kus ta käib, võib selle teadasaamine problemaatiliseks osutuda. Seda enam, et kui ta avastab, et tema järel nuhitakse, on usaldus kadunud ning edaspidi ei saa te enam midagi teada.
Pidage meeles:
1) kontrollida saate te ainult oma, mitte lapse sõprade või avalikke arvuteid;
2) kui te oma võsukesele millegi “keelatu” vaatamise eest peapesu teete, tekib tal loomulik küsimus, mil viisil te seda teada saite.
Nii et veelkord: rääkige oma lapsega. Nõuandeid ja näiteid leiate ka leheküljelt http://laste.arvutikaitse.ee