Arvutikaitse veeb ka lastele

Koostöös Microsoft Eesti ning Tiigrihüppe Sihtasutusega avasime täna pidulikult lastele ja noortele suunatud arvutikaitse veebi http://laste.arvutikaitse.ee (saadaval ka venekeelsena aadressil http://laste.arvutikaitse.ee/rus/).

Avamisüritusel Lilleküla Gümnaasiumis kuulutas Microsoft Eesti juht Rain Laane välja järjekordse Veebivenna idee- ja projektikonkursi, mille raames oodatakse kõigilt 2. – 9. klassi koolinoortelt ideid selle kohta, kuidas internetiohutuse teemat kõige paremini oma eakaaslasteni viia. Auhindadeks on minu teada Xbox-mängukonsoolid 😉

Lilleküla Gümnaasiumi direktor Jaan Paas kirjeldas, kuidas nendegi koolis oli üks õpilane internetimängudest sõltuvusse sattunud ning sellega pere eelarvesse arvestatava augu tekitanud. Seega ei ole laste internetiturberalase teadlikkuse tõstmine sugugi liiast.
Kaur Lohk Rate Solutionsist võrdles lastele rakendatud internetikeeldu vanamoodsa koduarestiga ning soovitas lapsevanematel pigem koos lapsega veebis surfata, et olla kursis, millega nad seal tegelevad.

Juuresoleval pildil paljastab Tõnu Samuel internetis varitsevaid ohtusid.

samuel_ja_ukraina_tibi.jpg

Omalt poolt tänan kõiki, kes nii lastearvutikaitse veebi loomisele, Veebivenna kampaaniale kui ka tänase ürituse kordaminekule kaasa aitasid. Eriti tänan tublisid peotoitlustöötajaid 🙂

Vene häkkerluse eripärad

russianhacker.gifNew York Times’i Moskva korrespondent Clifford J. Levy lahkab põhjusi, miks just Venemaalt pärit arvutikurjategijaid peetakse kõige paadunumateks.

Ehkki Venemaal on vaid 28 miljonit internetikasutajat, suudavad nendega samaväärse hulga küberkuritegevust genereerida vaid Ameerika Ühendriigid (210 miljonit internetikasutajat) ning Hiina (150 miljonit internetikasutajat). Eriti ohtlikuks teeb vene arvutikuritegevuse selle läbipõimumine teiste organiseeritud kuritegevuse struktuuridega, mis võimaldab neil hõlpsasti oma teadmised rahaks teha.

Vene häkkerluse sügavamad juured on Levy arvates ühelt poolt selles, et sealne haridussüsteem annab traditsiooniliselt tugeva matemaatika ja teiste reaalainete põhja, millega aga hiljem tööjõuturul suurt midagi peale pole hakata, teiselt poolt aga nõukogude ajast pärit suhtumises, et seadused ei ole alati täitmiseks kohustuslikud. Viimast suhtumist kultiveerib ka muuhulgas Vene ametivõimude hoiak, et arvutikuritegevuse mõju on Läänes üle tähtsustatud. Ja eks me kõik mäelta, et kevadiste küberrünnakute organisaatorid tõsteti sealpool Peipsit vaat et rahvuskangelaste staatusesse.

Eesti keeles refereerib nimetatud artiklit ka Eesti Ekspress.

SmitFraudFix

Kas arvuti on lolliks läinud, kui ekraani all nurgas kella kõrval kuvatakse teade: „Your computer is infected with spyware. Please download special antispyware…”?
Sellised teated, mis väidavad, et arvuti on nakatunud nuhkvaraga, ning soovitavad tõmmata spetsiaalse programmi, et seda eemaldada, on libateated. Tegelikult saate niiviisi hoopis nuhkvaraprogrammi, mis peale “skänni”, mille käigus justkui leitakse hulganisti koledate nimedega pahavara, tahab, et maksaksite leitud objektide eemaldamise eest. Muidugi ärge seda tehke. Toda pakutud libaskännerit ei tohiks üldse alla laadida.

SmitFraudFix eemaldab selliseid pahalasi nagu AdwarePunisher, AdwareSheriff, AlphaCleaner, Antispyware Soldier, AntiVermeans, AntiVermins, AntiVerminser, AntiVirGear jne. Viimane on päris uus. Kui tavalised antiviirused ja nuhkvaratõrjujad nendega hakkama ei saa, tuleb aga appi justnimelt see programm.

Loe edasi: SmitFraudFix

SUPERAntiSpyware

Tutvustan teile porgrammi, mille nimeks on SUPERAntiSpyware (edaspidi SAS). Programmi nimi võib tunduda natuke imelik, nagu oleks tegemist ülima asjaga. Ega sellest väga palju puudu pole.

imgsuperantispywarefull.jpg

SUPERAntiSpyware on nuhkvaravastane programm, mis leiab ja eemaldab nuhkvara (Spyware), reklaamvara (Adware), pahavara (Malware), troojad (Trojans), ussid (Worms), klahvinuhid (KeyLoggers), kaaperdajad (HiJackers), parasiidid (Parasites), rootkitid (Rootkits) ja paljud teised pahalased. SUPERAntiSpyware pole küll nii populaarne kui näiteks Lavasofti Ad-Aware, kuid on sellegipoolest väga tõhus.

SAS on vähe ressurssi nõudev rakendus, mis eemaldab ka pahavara, mis on end peitnud või käivitanud protsessina – paljudel nuhkvara eemaldajatel on see suureks probleemiks. SAS-i nuhkvara baasid on suured, programm leiab ja eemaldab rohkem kui 100 000 pahalast. Viiruse leidmisel kasutatakse nii signatuuripõhilist otsingusüsteemi kui ka analüüsides faili asukohakriteeriume ja faili koodi. Nii suudab SAS tuvastada ka pahavara, mis pole veel nende baasi jõudnud. Programm eemaldab kergesti näiteks väga levinuid nuhkvara nagu AntiVirGear, VirusProtectPro, DriveCleaner, SmitFraud, Vundo, WinFixer, SpyAxe, SpyFalcon, WinAntiVirus, AntiVermins, AntiSpyGolden.

SAS skännib arvutit kiiresti ja ei koorma seda oluliselt. Samal ajal saab teha muid toiminguid, kui teil pole just väga vana arvuti.

Saadaval on nii tasuta kui ka tasuline verisoon. Tasuta versiooni saate alla laadida siit.

Tasuta versioonil pole interaktiivset skännerit ja viirusbaaside uuendused ei toimu iga tunni tagant nagu PRO versioonil. Tasuta versioonis tuleb viirusbaaside uuendused alla laadida manuaalselt, automatiseerida seda ei saa.

Rohkem saab tasulise ja tasuta versiooni erinevuste kohta lugeda siit.

SAS leiab palju pahavara, mida teised selletaolised ei leia. Näiteks ise leidsin sellega mitmeid variante viirusest Vundo, mis põhjustab paljudele peavalu. Soovitan teilgi sellega oma arvutit skännida, äkki on teil mõni nuhk sees ja te ei teagi seda.

STV tõkestab piraattarkvara levitamise oma serverites

BSA teatab täna laialisaadetud pressiteates, et nad võitsid kohtuasja kaabeltelevisioonifirma STV vastu. Viimane peab maksma 340 000 krooni trahvi firma arvutitest leitud piraattarkvara eest ning 15. novembriks selle kas kustutama või asendama originaaltarkvaraga. Samaks kuupäevaks peab STV ka sõlmima BSA-ga koostöölepingu, mille alusel hakatakse tõkestama piraattarkvara levitamist ja kättesaadavaks tegemist internetikeskkonnas läbi STV arvutite ja serverite.

Jah, seadusi tuleb täita. Samuti arvan, et tarkvaratootjal peab olema õigus ise otsustada, kas ta küsib oma toote kasutamise eest raha, jagab seda mõne metseeni toel tasuta või panustab sellesse lihtsalt oma vaba aega, ressursse ja muid hüvesid, proovides vaba tarkvara levitamise teel maailma paremaks ja õnnelikumaks muuta.

Kahjuks kohtab seesugust siirast altruismi nüüdisaja karmis maailmas järjest vähem, järjest enam aga tuleb kingitud hobust alati hoolikalt uurida, sest kunagi ei tea, millistel motiividel jagatakse sulle tasuta tarkvara, mille eest poes küsitakse mitte väikseid summasid. Ja näiteks piraatwindowsi jooksutamine on lausa hullumeelne ettevõtmine – kasvõi seepärast, et turvaparandusi sellele paigaldada ei saa ning hiljem tuleb arvuti uuesti töökorda seadmise eest maksta tõenäoliselt rohkem, kui opsüsteemi pealt kokku hoiti.
Küll aga solvab mind kui ausat legaalse tarkvara tarbijat BSA esindaja kodanik Uduste suu läbi väljendatud suhtumine: meid ei koti, kas te saate teile pakutavatest võõrkeelsetest litsentsilepingu tingimustest aru, te olete igal juhul kohustatud neid täitma. Öelgu Eesti seadused sellise olukorra kohta mida tahes – teiesuguste piraatide pärast me nagunii võimlema ei hakka.
Ei oskagi muud soovitada, kui et: rohkem elementaarset müügitööd, seltsimehed autoriõiguste kaitsjad! Mõnes teises ärivaldkonnas saaksite te seesuguste turundusvõtete eest lihtviisiliselt kinga.

Windowsile kiiresti paigad peale!

Microsoft lasi eile välja hulgaliselt turvaparandusi, millest Wordi, Outlook Expressi, Internet Exploreri ja Kodak Image Vieweri paigad on kriitilised.

Lappimata arvutis võib küberkurjam spetsiaalselt koostatud faili või veebilehe abil saada nimetatud turvaaukude abil kontrolli teie arvuti üle.

Kellel Windowsi täienduste ja paranduste paigaldamine automaatseks sätitud, on nimetatud parandused tõenäoliselt juba peal. Kellel pole, saab seda teha selle juhendi järgi.