Mõned päevad tagasi ilmus uudis, et politsei taotleb meediaettevõtteilt internetikommentaaride autorite tabamiseks tarvilikke IP-aadresse. Sellega seoses tahaks viidata kahele seigale, mis sellise tegevuse üsnagi kahtlaseks teevad.Esiteks ei võimalda IP-aadress isikut üheselt tuvastada. Juhul, kui konkreetse IP-aadressi taga on ainult üks arvuti (nii nagu ta enamikes eesti peredes on), siis on võimalik kindlaks teha üks arvuti, kuid mitte seda, kes kommentaari sisestamise hetkel masinat kasutas. Eriti põnevaks läheb olukord siis, kui selle IP-aadressi otsas levib WiFi (näiteid võib lugeda siit ja siit). Seega on IP-aadressi abil võimalik tuvastada ainult see, kelle nimel on seda aadressi kasutav leping.
Samas on aga euroopa andmekaitsjate töögrupp avaldanud seisukoha, mis ütleb üheselt, et IP-aadressid on isikut tuvastavad andmed. Selline seisukoht on ohtlik, kuna on loodud pretsedent ning seda võidakse arvestada ka Eesti Vabariigi kohtus.
Teine asi, millele sooviks tähelepanu juhtida, on EV põhiseaduse §45 kehtestatud sõnavabaduse kaitse. Niipalju, kui ma netiajakirjanduse kommentaariume olen lugenud, on seal tõesti üsnagi palju lihtsat tatipritsimist. Samas hakkab silma ka täielikule masendusele viitavaid kommentaare, kusjuures on näha, et inimese frustratsioon on tekkinud just ühe või teise poliitiku tegevuse või tegevusetuse tõttu.
Ehkki käesoleva artikli kirjutaja ei ole absoluutse liberalismi pooldaja, on antud juhul sõnavabaduse seisukohalt tegemist siiski vägagi piiripealsete asjadega. Lisaks annavad sellised juhtumid poliitikutele väga head võimalused neid kritiseerinute või nende mustade tegude päevavalgele toojatega arveid õiendada. Samas võib see aga ka pahaaimamatule pereisale kaasa tuua kopsaka trahvi või kahjutasunõude.
Taoliste juhtumite vältimiseks tasub alati paar hetke mõelda, enne kui mistahes kommentaar teele saata. Ontlikel pereisadel tasuks kindlasti aga oma järglastega suhelda – eelkõige netikasutuse teemadel. Samuti tasuks üle vaadata, kuidas nende koduseinte vahel leviv WiFI turvatud on. Vastavaid õpetusi leiab ka arvutikaitse.ee artiklite hulgast.
Vähemalt 120 riiki on oma relvastusse võtnud võrgusponaaži ning küberrünnakud, mis sisuliselt on vallandanud küberneetilise külma sõja, kirjutab tänases The Guardianis Rachel Willams. Väite aluseks on McAfee poolt läbi viidud uuring, mis põhines NATO, FBI ja Serious Organised Crime Agency andmetel.
Viimastel päevadel on liikvel selline spämm, milles kästakse kustutamise ähvardusel uuendada oma PayPal’i konto infot:
Turvaekspert Rik Farrow