CERT Eesti maikuised soovitused

CERT Eesti saatis meile nõuandeid algavaks puhkustehooajaks:

Hoolimata ilmataadi tembutustest on ilmselge, et suvi tulemata ei jää. Suvega kaasnevad paratamatult puhkused, ununenud paroolid ja alalõpmata kadunud IT hooldustehnik, kellele helistades kostab tavaliselt taamal kohin, mille ta serveriruumi konditsioneeriks nimetab, ent mis meenutab pigem merd … Enne lühikese, ent vihmase puhkuse nautimist soovitaks mõelda mõnedele nippidele, mis aitavad puhkust turvalisemalt veeta.

Eesti pangad pakuvad konto seisu muudatustest teavitavaid SMS-sse, soovitaks selle kindlasti tellida, vähemalt puhkuseperioodiks. Kui pahalased peaks oma valdusesse saama teie pangakaardi või tegema sellest koopia, annab see võimaluse neil sabast kinni saada enne, kui suurem häda sündida jõuab. Krediitkaardi puhul tuleks kindlasti jälgida väljavõtteid, mis esitatakse enne igakuist arveldamist.

Aktiivse netitegevuse käigus võib teie valdusesse sattuda parooli all olevaid pakitud faile, millele lisatud tekstis palutakse faili lahtilukustamiseks käivitada lisatud abifailike, olgu tolle nimi siis “Password Generator.exe” või muu sarnane. Kuigi selle .exe käivitamine varustab teid tõenäoliselt vajaliku parooliga, võib peale seda teie arvutisse jääda tegutsema soovimatu lisaprogramm – lihtsam on vältida probleeme ja kustutada kohe need failid, mis vajavad kasutamiseks selliseid lisaliigutusi. Veel parem on selliseid faile netist üldse mitte tõmmata, vaid netisurfamise asemel tegeleda päris surfamisega 😉

Just äsja avaldas Microsoft turvapaigad enda toodete kasutajatele – kindlasti tuleks paigad peale panna. Seda kasvõi sellepärast, et kriitiliseks on märgitud pea igale kontorirotile tuttav rakendus Word. Lisaks Wordile olid parandused kriitilistele vigadele andmebaasimootoris Jet ja küljendusprogrammis Publisher.

Kuna tavaliselt muutub suvel erakordselt populaarseks kaugtöö, siis tuleks selleks võimaluste (VPN, SSH vms) loomisel kindlasti mitte eirata elementaarsed tõdesid ja soovitusi:

  • kontorivõrgule ligipääsemiseks antud paroolid ei tohi olla triviaalsed (nt. kasutaja “jaan” parool “jaan”);
  • ligipääsuks sobilikke kasutajanimesid-paroole ei tasu kirjutada toredatele kollastele kleepekatele ja kleepida need arvuti külge;
  • kontod, mis loodud vaid selleks otstarbeks, et kontorivõrgule ligi pääseda, peaksid aeguma mõistliku aja jooksul automaatselt;
  • võimaluse korral peaks vältima kontorivõrgule ligipääsu võimaldavate võrgusõlmedega ühendumise lubamist kogu maailmast;
  • parooliproovimised peaksid lõppema peale paari ebaõnnestunud katset kas konto lukustumise või paroole proovivale internetiaadressile ligipääsu piiramisega.

Turvalisuse maailmast on pommuudis Debiani äpardus openssl paketi muudatustega. Need muutsid potentsiaalselt haavatavaks kõik Debiani openssl-i abil genereeritud sertifikaadid. Uued sertifikaadid peaks genereerima siis kõik need, kes kasutasid selleks Debiani openssl-i, mis on avaldatud peale 2006nda aasta septembrit ja on hilisemad kui versioon 0.9.8c-1.

Vabavara pooldajatele on positiivne uudis avatud koodiga kontoritarkvara OpenOffice kolmanda versiooni proovivariandi avaldamisest. Kõigile proovida soovijatele on pakett allalaetav aadressilt http://marketing.openoffice.org/3.0/announcementbeta.html.

CERT Eesti soovib kõigile mõnusat suve algust ja turvalist puhkust.

Õngitsemispaketid

Õngitsemine ehk paroolipüük ehk phishing on netis laialt levinud petuskeem – ohvrile saadetakse e-kiri, mis näeb välja, nagu oleks see saadetud väga usaldusväärsest allikast ning sisaldab ka linki leheküljele, mis näeb välja nagu panga, veebipoe või suhtlusportaali kodulehekülg. Kui nüüd ohver seda libalehekülge usaldab ja sinna oma kasutajanime ja parooli toksib, saavad petturid neid andmeid kasutada juba pärisleheküljele sisselogimiseks.

Loe edasi: Õngitsemispaketid

Jälle üks MSNi parooliõngitseja

Mulle saadeti MSN-is hiljuti viide aadressile http://ph0t0s.info/login.php
Avanenud aknas on selgelt kirjas, et “piltide” nägemiseks tuleb oma MSN-i kasutajanimega sisse logida. Peale sisenemist aga ei juhtu midagi. Pealtnäha. Taustal aga logib bot ise teie MSN-i kontole sisse ning hakkab seda lehte kergemeelse kasutaja MSN-i kontaktidele spämmima. Kõik nii, nagu kasutustingimustes (kui keegi neid lugeda viitsib) lubatud:

By using our service/website you hereby fully authorize TST Management, Inc to send messages of a commercial nature via Instant Messages and E-Mails on behalf of third parties via the information you provide us.

Kui  olete sellele leheküljele sattunud ja oma MSNi kasutajaandmed sinna trükkinud, siis õnneks pole teie arvuti tegelikult viirusega nakatunud.
Nuhtlusest lahtisaamiseks tuleb vaid MSNi parool ära vahetada. Seda saate teha aadressil www.hotmail.com: logite sisse ning valite alt reast “Account”. Avanenud lehel on keskel password ja taga nupp Change.

Pealtkuuldud vestlus rate.ee teemal

andrei.webmaster@rate.ee (E-mail Address Not Verified) says: (0:02:55) tere! olen rate.ee keskkonna moderaator ja ma otsin uusi moderaatoreid ja ma mõtlesin et tahaksite moderaatoriks saada?

*** says: (0:03:22) tere, mina olen Indrek ja töötan politseis ja tean küll seda pettuseskeemi

andrei.webmaster@rate.ee (E-mail Address Not Verified) may not respond because he or she appears to be Offline.

[00:08:38] **** **: irw

Petuskeem ise on selline.

Klaviatuur – räpasem kui kempsupott

Viirused ei ründa arvutikasutajat mitte ainult netist – tarbijauuringute grupp Which? selgitas välja, et mõnedel arvutiklaviatuuridel on rohkem ohtlikke baktereid kui tualetipotis, kirjutab BBC.

Londoni kontorites uuritud 33-st klaviatuurist neli tunnistati tervisele ohtlikuks ning ühelt leiti viis korda rohkem pisikuid kui sama kontori tualetipotilt. Ehk siis 150 korda rohkem kui tervisenormid ette näevad. Muuhulgas leiti klaviatuurilt ka E.coli ja staphylococcus aureus‘e baktereid.

Mikrofauna vohamises süüdistatakse puudulikku isiklikku hügieeni, harva kätepesu ning kommet süüa töölaua ääres. Õnneks saab klaviatuuri puhtaks lihtsamini ja odavamalt kui kõvaketta…

Tänasest alanesid internetipankade koodikaartide makselimiidid

… teatab Pangaliit.

Hansapanga, SEB, Sampo Panga, Krediidipanga, Parex banka Eesti Filiaali ja Tallinna Äripanga klientidel alanes paroolikaartidega tehtavate ülekannete päevalimiit 5000 kroonini. ID-kaardi, Mobiil-ID, PIN-kalkulaatori ja ühekordsete paroolikaartide kasutajad saavad jätkata oma senise limiidi kasutamist.

Makselimiidi alandust põhjendatakse turvakaalutlustega: korduvkasutusega paroolikaardi paroolide visuaalse või elektroonilise kopeerimise risk on tunduvalt suurem kui ülalloetletud turvalisemate autentimisvahendite oma.