Juba mõnda aega on kestnud teavituskampaania lastevanematele, kuidas kaitsta oma last internetiohtude eest. Ehkki kampaania rõhuasetus 
on suunatud vanematele, ei ole see ainult neile mõeldud – eeldatakse ikkagi mõlemapoolset avatud ja harivat, eelkõige sõbralikku vestlust ning sellest järelduste tegemist. Lastekaitse Liit läbi Peremeedia keskkonna pakub häid soovitusi , kuidas koos ühiselt tegutseda ja üksteist arendada, samuti ka näidiskokkuleppeid lapsega.
Adobe Reader arvutist välja
Kes meist poleks kuulnud Adobe Acrobat Readerist, uue nimega Adobe Readerist. Tegemist on levinuima, sisuliselt PDF-ide vaatamise vaikeprogrammiga. Paraku rünnatakse seda sama agaralt kui enamlevinud opsüsteemi Windowsigi.
Nagu viimased CERT Eesti hoiatused ja F-Secure Weblog meile räägivad, leiti Adobe Readerist jälle üks turvaauk, mida kasutas näiteks Confickeri-nimeline uss. “Adobe Readerist on saanud uus IE,” nendib F-Secure turvalabori juhataja Mikko Hypponen. Lisaks on Adobe Reader aeglane, tal on tüütu komme istuda arvuti operatiivmälus ka siis, kui teda ei vajata, ning tirida netist pidevalt alla mahukaid uuendusi.
Sellepärast tuleks otsida alternatiive, nii nagu IE asemel kasutatakse Mozilla Firefoxi, Operat jne.
Õnneks pole ka Adobe Reader kaugeltki ainus programm, mis PDF-e avada oskab.
Foxit Reader
Tegemist on väikse, ent väga kiire ja tubli programmiga, mis oskab netist allalaaditavaid PDF-e näidata ka otse brauseri aknas. Foxit on Adobe Readerist pea 10 korda väiksem, kuid sisaldab enam-vähem samu funktsioone. Koos vastavate lisadega saab Foxitiga PDF-e nii luua, muuta kui ka vaadata. Tasuta alla laadida saab siit: http://www.foxitsoftware.com
Foxit Readeri installeerimisel tuleks tähele panna seda kohta, kus küsitakse luba installida Foxiti tööriistariba IEle ning teha Ask.com vaikeotsingumootoriks.
Ehkki otsest kahju need arvutile ei tee, võiks vähemalt puhtuse nimel need linnukesed eemaldada.
Enne Finishil klikkamist tuleks jällegi uurida, mida teile kaela tahetakse määrida. Nimelt on kaasas link eBay koduleheküljele, mis kasutaja mittesekkumisel teie töölauale tekib.
Kõike seda on aga kerge nii enne installi lõppu kui ka peale installeerimist eemaldada.
Esmasel käivitusel võidakse teilt küsida, kas tahate Foxit Readeri valida vaikseprogrammiks, millega edaspidi PDF faile avatakse.
Sumatra PDF
Sumatra PDF sarnaneb kiiruse poolest Foxit Readerile, kuid ei paku installi käigus toolbare ega muud reklaamseaded. Tegemist on äärmiselt lihtsa ning kerge kasutajaliidesega PDF failide lugejaga (justnimelt ainult lugejaga).
Installeri saab omale siit. PDF failide avamine toimub kiirelt ning tõrgeteta ning neid on mõnus sirvida 🙂
Sumatrat ei uuendata viimasel ajal tihti, aga see-eest on ta turvaline – viiruste kirjutajad ei vaeva end turvaaukude otsimisega vähemlevinud programmidest. Küll aga peaks vähemalt korra kuus otsima uuendusi Foxit Readerile, kuna ka selles leidub aeg ajalt turvaauke, mida peab lappima. Selleks võib käsitsi alla laadida ning installida kõige värskema installeri, mis tootja kodulehel saadaval on. Või kasutada selleks spetsiaalseid programme, nagu näiteks Secunia PSI-d, mis on tasuta.
www.ratas.ee levitab pahavara?
Arvutikaitse sai sellise kirja:
“Tere!
Tahaks teavitada ühest minu arust naljakast asjast: kui proovisin külastada keskerakondlasest Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase ametlikku lehekülge www.ratas.ee (kasutasin linki Riigikogu saidil), siis Mozilla Firefox 3.0.6. ei avanud seda, vaid andis hoopis järgmist teadet: “REPORTED ATTACK SITE”. Lisasin manusena ka screenshoti:
Huvitav, mis võiks olla selle vea põhjuseks. Või äkki on Jüri Ratas tõesti ka osakoormusega pahavara levitaja? 🙂
Alex
teie lugeja”
Tõepoolest, Aleksei kirjeldatud hoiatuse andsid nii Firefox kui Chrome. IE oli nõus lehekülje avama ning seal paikneva Flashi käima tõmbama. Viimane viskab kasutaja saidile bestlotron.cn, mis Google’i andmetel on sama pahavaraga nakatanud 870 saiti, see omakorda aga saidile abfintour.ru, mis on Google’i andmeil sokutanud pahavara koguni 1566 koduleheküljele.
Kahjuks ei õnnestunud koduleheküljelt leida selle haldaja andmeid, et teda olukorrast teavitada.
Ei usu siiski, et Jüri Ratas teadlikult pahavara levitaks – näiteks Flashi turvaauk ei tahagi alati saidiomaniku aktiivset kaasabi.
Ja palun ärge tõtake nüüd vaatama, kuidas üks ärahäkitud veebileht välja näeb – mul õnnestus testmasin kaks korda paljalt sellel leheküljel asuva Flashi käivitamise peale kokku jooksutada. Parem uuendage oma brauseri Flash-playerit.
Tasuta viirusetõrjete päästeplaadid
Uuema põlvkonna viirused ja troojad nõuavad  uusi ja paremaid lahendusi nende kahjutustamiseks. Üllatav pole enam see, kui pahalased 
suudavad vältida online viirusskännereid või muuta töövõimetuks portatiivsed ehk kaasaskantavad pahavaratõrjed.
Loomulikult ei maksa neid abivahendeid unustusehõlma jätta, aeg-ajalt tuleks arvuti nendega ikka üle kontrollida, ent tunduvalt efektiivsemateks tõrjevahenditeks on saamas viirusetõrjetootjate poolt loodud päästeutiliidid (rescue disk). Kodulehtedelt tuleb arvutisse tirida päästeutiliidi valmistamisfail (.iso, .exe või .run ) ja seejärel see CD-le kõrvetada. Viiruse rünnaku korral, aga miks mitte ka seni avastamata pahalase kõrvaldamiseks tuleb buutiv päästeplaat CD/DVD-lugejasse asetada ning järgida edasisi juhiseid. Kuna utiliit laetakse üles enne Windows opisüsteemi sisenemata, siis kurivaral on raske end peita või utiliiti rikkuda. Samuti on eraldi käivitatud keskkonnas lihtsam pahalast eemaldada, kuna paljud pahalased suudavad end arvutis olevasse opsüsteemi sügavale sisse kaevuda ning ennast sinna lukustada.
Tavakasutajale võivad need tööriistad esmapilgul keerulised tunduda, sageli ei osata ka arvutisse tiritud .iso failiga midagi peale hakata, ent kõik on õpitav ning vaieldamatult saab neist päästevahenditest seni kindlaim viis pahalaste ohutukstegemisel. Loe edasi: Tasuta viirusetõrjete päästeplaadid
Messengeri viiruste eemaldajad
Paljud meist on kokku puutunud MSN-is liikvel olevate usside ja viirustega – mõni neist ohtlikum, teine käib lihtsalt närvidele. Õnneks on saadaval ka mõned spetsiaalsed tööriistad MSN-is ja ka teistes suhtlusprogrammides levivate kurjamite eemaldamiseks.
MSN Photo Virus Remover on äärmiselt lihtne ja kiire vahend MSN-i teel levivatest pahalastest lahtisaamiseks. Loe edasi: Messengeri viiruste eemaldajad
Lapsed ja internet
Tänane turvalise interneti päev on pühendatud laste kaitsmisele internetis varitsevate ohtude eest ning lapsevanemate selleteemalise teadlikkuse tõstmisele.
Üldlevinud arvamuse järgi on lapsed arvuti ja interneti koha pealt oma vanematest tehniliselt nutikamad. Ent internet ei koosne ainult masinatest ja tarkvarast – see on eelkõige sotsiaalne võrgustik. Enam kui miljard võrku ühendatud inimest on üksteisest sõna otseses mõttes ühe kliki kaugusel, ning selle miljardi hulgas on väga palju niisuguseid, kelle kavatsused pole mitte alati heatahtlikud. Viimaste äratundmiseks aga on vaja mitte niivõrd tehnilist taipu, kuivõrd elukogemust, mida täiskasvanutel on lastest oluliselt rohkem.
Mina näen siin meeldivat võimalust ühendada ühelt poolt noorema põlvkonna tehniline taip ning teiselt poolt vanema põlvkonna inimestetundmine, ning neid teadmisi vastastikku jagada. Kasulikult veedetud ühine aeg on siin ainult lisaboonuseks 🙂
Vajalikud juhendid leiab lastearvutikaitse lehelt, samuti RIA kampaanialehelt. Illustratsiooniks ka üks video: