Rove Digital – kas lõplikult läinud?

Tartus registreeritud Rove Digital OÜ loodi 2002. aastal, põhikapitaliks 10 000 000 EEK-i. Firma tegevusalaks on tarkvaraarendus, omanikuks  Vladimir TÅ¡aÅ¡tÅ¡in. Äripäev kuulutas Rove Digitali 2007. aastal Eesti edukaimaks IT-firmaks.

Kuid kahjuks on Rove Digitali sära aastate jooksul inetumaks muutunud, päevavalgele on hulpinud palju taunitavat ja hämarat. Vladimir TÅ¡aÅ¡tÅ¡in on Eestis süüdi mõistetud ebaseaduslikus äris, dokumentide võltsimistes, pangapettustes ja arvutikelmustes. Loe edasi: Rove Digital – kas lõplikult läinud?

Internet – 40!

kuubikudJah, täna on üks neist väidetavatest Interneti sünnipäevadest – 2. septembril 1969 saadeti UCLA-s esimene infopakett läbi kahe arvuti vahelise kaabli.

Tõele au andes on võimalikke sünnipäevi palju rohkem – näiteks 7. aprill 1969, mil valmis RFC (Request for Comments) protokoll, või 29. oktoober, mil hakkas tööle esimene ARPANET-i link UCLA ja Stanfordi Uurumisinstituudi vahel, või 21. oktoober, kui see ühendus muutus pidevaks, või 1. jaanuar 1983, mil vana NPC võrguprotokoll asendati TCP/IP-ga. Pool aastat pärast viimati nimetatud sündmust eraldus ARPANET-ist MILNET ning allesjäänud ARPANET-i osa tunnemegi tänapäevase Internetina.

Olgu selle sünnipäevaga kuidas on, kuid 40 aasta jooksul on Internet muutunud sedavõrd meie igapäevaelu osaks, et selleta on meie majanduse ja ametiasutuste toimimist ning igapäevast meelelahutust raske ette kujutada. Mõistagi on kasvanud ka ohud – esimene eksperimentaalviirus, Creeper, kirjutati juba 1971. aastal, võrku pääses esimene viirus 1983. aastal. Praeguseks on teada üle kahe miljoni ühiku pahavara ning see hulk kasvab eksponentsiaalselt.

On raske ettegi kujutada, milline saab olema üleilmne arvutivõrk järgmise 40 aasta pärast, kuid igal juhul soovin juubilarile (millal ta sünnipäev iganes ka pole) palju bitte, jämedaid kaableid ning tarku süsadminne!

Kettapuhastus

Lisaks jäänukprotsessidele, on pahavara ja puudulike desinstallimisprogrammide tagajärjena ketas täis faile, mida kunagi enam vaja ei lähe. Teine suur kettaruumi raiskaja on rakendused, mis laevad võrgust alla materjale, säilitavad need kettal vahemälus ega eemalda või piira vahemälu suurust. Vaba kettaruumi vähesus (nt. alla 15% ketta mahust), põhjustab süsteemi ebastabiilsust, sest tekkida võivad probleemid näiteks saalefaili laiendamisel või kettaoperatsioonide aegluse tõttu. Seega tuleks lisaks rakenduste eemaldamisele ka ketas puhtaks teha. Loe edasi: Kettapuhastus

Küberkurjamite lemmiklehitsejad

1.kass-tulirebane firefoxcatKolme kuu vältel uuris Purewire teadur Paul Royal küberkurjategijate harjumusi veebilehitsejate kasutamise osas ja jõudis järeldusele, et häkkerite lemmikbrauseriteks on Mozilla Firefox ja   Opera.

Vastavalt  uuringutele kasutavad neist Firefoxi 46% ja üllataval kombel Operat 26%, ehkki viimasel on kõigest kaheprotsendiline turuosa.  Trend Micro turvaspetsialist Rik Ferguson möönab irooniliselt, et häkkerid kasutavad väiksema turuosaga brausereid sellepärast, et mitte ise nakatuda viirustesse. Loe edasi: Küberkurjamite lemmiklehitsejad

Eesti tüdrukud Türgis jätkuvalt kuumad

Tõeline džigitt armastab oma ratsut, ostab talle parimad rauad ja kirevaima sadula ning lööb looma karva hoolega läikima. Siis hüppab džigitt oma uhke ratsu selga ning kihutab püssi põmmutades, kinžalliga vehkides ning vaheldumisi Allahit ja oma esivanemaid abiks kutsudes otsima kaunitari, kelle silmad on sügavad nagu mägijärvede veed.

Uuema aja džigitt kimab mõistagi ringi ülesputitatud Murat 124-ga (siinkandis tuntud kui null-üks) ning tÅ¡ikke landib MSN-i kaudu. Kaasdžigittidega vahetatakse nii kogemusi kui tüdrukute MSN-i aadresse spetsiaalses foorumis, kus lisaks türgi iludustele figureerib ka mitusada ilmselt eesti nimega aadressi.

Ma muidugi ei tea, paljud selles nimekirjas olijaist ka tegelikult kuumade türgi poistega suhelda tahavad. Kuid kui avastate sealt enda aadressi, ei tasu vist edaspidi pead murda, miks türgi poisid teile pidevalt MSN-is sõbraks trügivad. Loodetavasti ei ole kellelgi enam nii vana Messengeri klienti, mis kontaktisoovid automaatselt aktsepteeris ning neid blokeerida ei lubanud?

Tarkvara suurpuhastus arvutis

Igapäevase arvuti kasutamise tulemusena jääb arvutisse hulganisti tarkvara, mis on kas kasutaja teadmata end arvutisse paigaldanud või ei ole ennast eemaldamisprogrammiga korralikult eemaldanud. Suur osa sellisest tarkvarast ei ole pahatahtlik, kuid nende programmikeste suur hulk võib arvuti muuta aeglaseks või panna veidralt käituma. Seega tuleks vähemalt kord aastas oma arvuti üle käia ja sealt kõik ebavajalikud programmijupid eemaldada või välja lülitada. Parim aeg sellise suurpuhastuse tegemist on enne tiheda kooli- ja tööperioodi algust.

Loe edasi: Tarkvara suurpuhastus arvutis