NoVirusThanks turvalahendused

1.noNoVirusThanks.org loodi aastal 2008 aasta suvel, et pakkuda lahendusi arvutite turvamiseks.  Veebisait pakub mitmeid erinevaid tasuta turvautiliite ja ka teenuseid, mille abil saab kontrollida arvutite julgeolekut. Meeskond koosneb infotehnoloogia lektoritest, ekspertidest arvuti turvalisuse alal ja koostööpartneritest, kes osalevad mitmetes  erinevates turvaprojektides.

NVT Malware Remover Tool V2

NVT Malware Remover Tool V2 on turvautiliit, mis võimaldab tuvastada ja eemaldada kõikvõimalikku pahavara – troojaid, nuhkvara,  klahvivajutuse salvestajaid ning paljusid teisi õelvaralisi komponente. Lisaks leiab ja kahjustab ta pahavaralisi programme (rogue software), mille kasutaja ise on õnnetul kombel meelitava pealkirja tõttu arvutisse installeerinud või pahatahtlikule saidile sattudes on see automaatselt  süsteemi paigaldunud.

Utiliit sobib kõikidele opisüsteemidele. Kodulehelt tuleb tirida arhiivifail .zip, see avada ning paigaldusfail arvutisse installeerida.

Kõigepealt tuleks utiliiti värskendada uute signatuuridega valides lahtri Update ning uuel lehel vajutada uuesti värskendamise nupule. Seejärel võib skänneerimissätted paika seada. Lahtri Settings lehel on juba petis-programmid vaikimisi eemaldamiseks märgitud, lisaks võib Disk cleaning options read samuti märkida linnukestega.

Samuti võiks määrata punktikesega rea Scan all files extensions ja võtta linnuke eest ära real Scan only files less than 4MB. Skänneerimine võtab nüüd küll rohkem aega, aga see eest on otsimine põhjalik. Pahavara eemaldamiseks tuleks märkida punktikesega Remove ja vajutada Apply.

2. novir

3.update and scan

NVT Rogue Software Remover

NVT Rogue Software Remover on spetsiaalne kahjurprogrammide eemaldaja. Utiliit on otsene analoog Malwarebytes RogueremoverFree-le, kuid kuna  viimast eraldi enam edasi ei arendata vaid on ühendatud Malwarebytes’ Anti-Malware koosseisu, siis on see heaks alternatiiviks neile, kes Anti-Malware’i ei kasuta.

Kodulehelt soovitan tirida portatiivse ehk kaasaskantava versiooni, mida saab käivitada kas arvuti teiselt kettalt või USB abil ühendatud irdketastelt nagu mälupulgad, välised kõvakettad, MP3-mängijad jne. Utiliit hävitab kõige rohkem kahju toovaid petisprogramme nagu System Antivirus 2008, Micro Antivirus 2009, Antivirus 2009, SpyProtector, Pro Antispyware 2009, Ultra Antivirus 2009, MS Antivirus, Antispyware PRO XP, XP Antispyware 2009, VirusTrigger, XP SecurityCenter, Spyware Guard 2008, WinDefender 2009, AntispyKnight, Antivirus Pro 2009, Internet Antivirus Pro, AntiSpyware BOT, Total Secure 2009, SpywareSTOP, PC Protection Center 2008, Winweb Security, Antispyware Guard, Rapid Antivirus, Antispyware 2008, Perfect Defender 2009, XP Protection Center, Virus Response Lab 2009, AntivirusPro, Privacy Commander, Virus Remover 2008, Secure Expert Cleaner, XLG Privacy Control Center, Antivirus 360.

4.rogue remover

Websites Cop Free

Väga paljude firmade, riigiasutuste ja  eraisikute populaarsed kodulehed satuvad tihtipeale küberkurjategijate rünnakute alla, kes süstivad neisse pahatahtlikke JavaScript koode ja peidetud  HTML iframe nagu näiteks Trojan.Clicker.HTML.IFrame.AR. Websites Cop abil on aga võimalik reaalajas jälgida muutusi kodulehel, millest antakse märku kasutajale e-maili saatmisega. Veelgi enam, kui kodulehte on modifitseeritud, parandatakse see automaatselt esialgsele kujule, kui utiliidis on vastav säte linnukesega märgitud. Utiliidi põhjalikum kasutusõpetus asub siin. Sobib kasutamiseks kõikidel opisüsteemidel.

5. website cop

NVT Windows Securer

NVT Windows Securer aitab määrata arvuti turvalisuse seisundit. See näitab, kui haavatav võib arvuti olla väliste sissetungide eest ja mida peaks kasutaja sätetes muutma.  Programmis on võimalik sisse ja välja lülitada teenuseid ning kustutada faile, mida Windows tulemüür on läbi lubanud, ent mis pole kõige turvalisemad või kasutaja nende lubamist ise ei soovi.. Võimaldab kontrollida HOSTS faili, sellest pahavara poolt lisatud kirjeid kustutada ning turvalisuse tagamiseks lülitada välja Dcom protokoll.

6.firewall and hosts

Tööriistaribal valides Process Explorer abil saab vaadata töötavaid protsesse ja neid  vajadusel sulgeda. Service Manager abil saab ülevaate draiveritest ja tööjaamadest, neid vajadusel käivitada või sulgeda.

Utiliit sobib kõikidele opisüsteemidele.

Kodulehelt soovitan jällegi alla tirida portatiivse versiooni, mida saab kas arvuti teisel kettal või irdketastel kasutada. Arhiivifail tuleks avada eraldi kausta, käivitada fail NVT Windows Securer.exe ning programmi avamisel nõustuda tingimustega valides hüpikaknas I Agree. Seejärel kuvatakse kohe tulemused arvuti  turva-seisukorra kohta.  Kui  rea Security all on hoiatuskirjeid Warning – System may been VULNERABLE, tasub vastav tööjaam välja lülitada, valides Service real vastava kirja, teha sellel paremklikk ja vajutada Disable.

7.ntv securer

NVT Internet Privacy Cleaner

Kui survatakse internetis, salvestavad veebilehitsejad, mille vaikesätted on muutmata, kõik kasutajate tegevuse arvutisse – külastatatud veebilehed, trükitud otsisõnad, surfamiseelistuste ajaloo, küpsised, ajutised-ja hiljutised internetifailid ning palju muud. Ka Windows ise salvestab vaikimisi kõik arvutis tehtavad tööd kõvakettale. Kõik see aga risustab arvutit ja muudab selle aeglasemaks, pealegi kujutavad logi ja temp failid endast ka mõningast ohtu, kuna nende põhjal saab jälgida, mida keegi arvutis on teinud või kus veebilehel surfanud.

NVT Internet Privacy Cleaner väga lihtne, ent võimekas vahend kustutamaks kõiki neid faile, puhastades arvuti vaid ühe hiireklikiga. Utiliit sobib igale opisüsteemile.

Peale programmi paigaldamist võib kohe paremast reast valida Check all options, ent kui keegi tõesti soovib mugavuse mõttes jätta alles näiteks IE veebilehitseja surfamissalvestused või midagi muud, siis tuleb vastav lahter lihtsalt välja lülitada. Süsteemi on võimalik sättida automaatselt puhastama ka Windows avanemisel või arvuti taaskäivitamisel, käsitsi aga saab kustutada faile valides paremast reast Erase.

8.privacy cleaner

NoVirusThanks.org Uploader ja Free Virus & Malware Scan

NoVirusThanks.org Uploader on abivahend, mille läbi saab arvutist saata kahtlaseid faile kontrollimiseks otse Free Virus & Malware Scan veebilehele. Võimalik on lingi Browse abil avada failiredel, otsida arvutist üles fail, mis vajab kontrollimist ning vajutada saatmiseks Submit File. Ent kui märkida linnukesega ruuduke Add to the Windows “Send To” menu, saab faile saata ülevaatamisele paremkliki abil. Mõlemal juhul avaneb veebileht kontrollimistulemustega.

9.uploader1

Näiteks kuna varem katsetasin veel ühte kahjurprogrammide (Rogue software) eemaldajat SmitFraudFix, mispeale  Avira AntiVir leidis sellest trooja TR/Crypt.ULPM.Gen, siis otsustasin igaks juhuks selle faili ka NoVirusThanks online skänneriga läbi vaadata. Tulemus oli selline:

10.infected

Loomulikult saab ka otse veebilehel olles faile arvutist üles laadida online-skännerisse ja saada mõne sekundi pärast tulemuse. Lisaks võimaldab see kontrollida ka veebilehti ennast, veendumaks, kas need ei sisaldada ehk pahatahtlikke komponente. Valisin proovimiseks Arvutikaitse kodulehekülje ja vastus oli selline.

11.arvutikaitse webscan12.webcontrol

Kui aga soovitakse kindel olla ka peidetud  HTML iframe´ide suhtes, saab veebilehe ka selles suhtes läbi vaadata avades selle skänneri , mis on samuti saadaval NoVirusThanks kodulehel.

Siit lehelt leiab viirusetõrjete nimekirja, mida need skännerid failide kammimisel kasutavad pahavara avastamiseks.

NoVirusThanks pakub oma kodulehel veel mitmeid teisi online-teenuseid, kes soovib, võib need kõik läbi vaadata.

turvavahendid erinevad

P2P vs pedofiilia

Kas on võimalik, et täiesti tavaline inimene saab üleöö pedofiiliks? Väidan, et P2P kasutamisel, jah – see on vägagi võimalik. Allpool tuleb juttu järgnevast:

  • Peer-to-Peer failivahetuskeskkonnas võib lapsporno kaela tulla pahaaimamatult (ja tulebki);
  • pedofiilia ja sellega seonduvad mõisted pole ühiskonnas selgeks räägitud, jäme ots on muidukaagutajate käes;
  • hirm pedoparagrahvi alla sattuda takistab inimestel avastatud kuritööst teatamast;
  • sekka muid arutlusi

Tisklaimer: Siikohal on esitatud eraisiku sügavalt isiklikud ning osaliselt alles arengujärgus arvamused, mis üldse ei pruugi kokku langeda eelmiste, praeguste või tulevaste tööandjate väärtushinnagute, arvamuste või korporatiivsete eeskirjadega.

Sõna ise – PEDOFIIL –  on viimasel ajal natuke üle-ekspluateeritud. Iga tegevus, mis vähegi sinnapoole kisub, nimetatakse kohe pedofiiliaks, siis on lugejate kindel huvi tagatud ja lehereklaam müüb masu ajal paremini.

P2P kasutamine on siinkandis üpris levinud, “kõik tirivad” Internetist faile. Neli suurimat P2P kategooriat on tarkvara, filmid, muusika ja porno. Ning pornol omakorda on alamliigid – sh lapsporr ja loomaporr. Loe edasi: P2P vs pedofiilia

Viirusevastane vahend AVZ

1.avz logoAasta oli siis 2004, kui noort ja hakkajat meest Oleg Zaitsevit ajas marru tolle aja tuntud tõrjeprogrammide suutmatus avastada ning peatada pahavara sissetung arvutitesse. Olles tööl Venemaa energiakompaniis Smolenskenergo  seisis ta sageli fakti ees, et uued viirused, toojad ja ussid  lülitasid välja ettevõtte viirusetõrjed ja tulemüürid, nakatades nii kogu arvutivõrgu.

Zaitsevil  oli valida kolme võimaluse vahel – kas oodata, millal ükskord ometi lisatakse tõrjeprogrammidesse viirusevastased signatuurid, puhastada käsitsi sadu arvuteid nakkusallikast või luua ise lihtne ja efektiivne viirusetõrjevahend, mis lisaks pahavara avastamisele ja eemaldamisele suudaks ettevõtet kaitsta ka ennetavalt neisse nakatumise eest. Ning mis veel olulisem –  võimaliku nakatumise ja süsteemi rikkumise korral suudaks arvutisüsteemi ka edukalt  parandada.

Zaitsev valis viimase variandi ja nüüdseks on kõigile tasuta pakutav AVZ Antiviral Toolkit üks võimsamaid viirusevastaseid vahendeid internetis, millele ei suuda konkurentsi pakkuda ka enamik tasulisi turvaprogramme.  Ka Zaitsev ise kinnitab, et otsest konkurenti tema loodud tõrjevahendile veel pole, ent tagasihoidlikult möönab, et AVZ utiliiti tuleks siiski kasutada koos teiste viirusetõrjeprogrammidega ja tulemüüriga. Loe edasi: Viirusevastane vahend AVZ

Tai politsei veebileht rünnaku all

Trendmicro kirjutab oma blogis, kuidas Tai politsei ning muid kõrgeid veebilehti muudeti küberkurjamite poolt nii, et neid külastades viiakse külastaja hoopis teisele lehele. See teine leht sisaldab endas pahavara (põhiliselt libatõrjeid), mis asuvad vahvasti arvutikasutajat viiruste eest kaitsma. Nagu libatõrjete puhul tavaline, küsitakse selle eest  raha ning spämmitakse arvutikasutaja oimetuks teadetega “Virus found! Get full protection” ja muud seesugust.

Libatõrje
Tüüpiline libatõrjuja

Zemana AntiLoggeri ülevaade

Zemana AntiLoggeri peamiseks eesmärgiks on arvutikasutaja paroole jms klahvinuhkide eest kaitsta. Tegemist on programmiga, mis ei koorma arvutit, kuid samas pakub mitmekihilist kaitset. Näiteks klahvinuhkide, ekraanitõmmiste jms nuhkide vastu.

Moodul nimega Süsteemikaitse jälgib programmide käitumist ning vajadusel küsib arvutikasutaja käest, kas antud toimingut lubada (Näiteks kui programm antispyware2009pro.exe loob kausta Program Files uue kausta/faili).
Nimetatud kaitsemoodul on tegelikult väga hea ning pakub tõhusat kaitset mõnede pahavaraliikide vastu.
Järgnevalt tutvumegi AntiLoggeriga lähemalt. Loe edasi: Zemana AntiLoggeri ülevaade

Hotmaili, Gmaili varastatud paroolidest

Eelmisel nädalal riputati PasteBin-i tarkvaraarendusfoorumisse üles 10 000 Hotmaili parooli koos kasutajanimedega. Sellesisuline BBC uudis levis kiiresti üle maailma ning peatselt selgus, et varastatud on ka Gmaili ja Yahoo! Maili paroole.

Nii Microsoft kui Google eitavad sissemurdmist ja neil on õigus – kaotsiläinud paroolid andsid pättide kätte…

kasutajad ise.

Tundub, et paljud inimesed üle maailma on saanud sellise teate:

Pilt: neowin.net
Pilt: neowin.net

Ehk siis neil on palutud kirjas, mis näeb välja täpselt nõnda, nagu ta oleks saadetud Windows Live administraatori poolt, minna etteantud aadressile, mis näeb pealiskaudsel vaatlemisel kuuluvat Windows Live domeeni, oma kasutajakontot seadistama.

Tegelikult suunas see link kasutaja sellisele veebilehele, mis nägi küll välja nagu Windows Live oma, kuid asus hoopis ühes teises serveris. Loomulikult üritas kasutaja sinna oma kasutajanime ja parooliga sisse logida, ja kui see ei õnnestunud, kordas oma katset, kinnitades kurjategijatele oma parooli veelkord üle.

Ilmselt rünnati samal viisil ka Gmaili, Yahoo Maili ja paljude teiste sotsiaalsete võrgustike kasutajate kontosid.Varastatud paroolid kuulusid öeldavasti Euroopas, täpsemini Lõuna-Euroopas asuvatele kasutajatele. Nii Microsoft kui Google kinnitavad, et pärast nimekirja avalikukstulekut sundisid nad neis olevaid kasutajaid oma salasõna vahetama.

Turvaspetsialistid toovad antud juhtumiga seoses välja veel kaks haavatavat kohta. Nimelt on paljudel paroolipõhistel autentimissüsteemidel ka meeldetuletusfunktsioon, mis küsib teilt kasutajatunnust ja vastust lihtsale turvaküsimusele. Vähemalt Windows Live ja Gmaili puhul on meiliaadress ühtlasi ka kasutajatunnuseks, väga paljude meilisüsteemide turvaküsimused aga olid kuni viimase ajani liiga lihtsad.

Sama on turvaspetsialistid üsna üksmeelselt väitnud ka lekkinud 10 000 salasõna kohta. Arvutikaitse on viletsatest salasõnadest ka varem kirjutanud.

Mida teha, kui kahtlustate, et ka teie parool on internetti lekkinud? Loomulikult tuleks parool vahetada, kasutades selleks mitte suvalises kirjas antud, vaid ise brauseriribale tipitud aadressi.

Hea poliitika on salasõnu ka perioodiliselt vahetada, meeldejätmiseks aga mitte loota mälule või kleepsupaberile, vaid paroolihaldustarkvarale. Viimastest soovitan näiteks selliseid:

Password Agent

KeePass

LastPass

Ka Peeter Marvet on kirjutanud meeldejäävaid paroole genereeriva skripti.
NB! Makrosid sisaldavad dokumendid, isegi kui need pärinevad Arvutikaitse lehelt, kontrollime enne koduses arvutis käimatõmbamist viirustõrjega üle – muudame selle endale harjumuseks!