Rootkit ehk käomuna on selline tarkvara, mis toimetab arvutis juurkasutaja (ehk administraatori) õigustes, tavaliselt operatsioonisüsteemi tuuma tasandil, hiilides niiviisi mööda operatsioonisüsteemi turvamehhanismidest. Tavaliselt jääb käomuna protsessitabelis kajastamata ning sageli ka arvuti seaduslikul kasutajal märkamata. Rootkit võib esineda mõne programmiohjuri või tuuma moodulina, luua endale võltsitud alglaadimissektori või kasutada mõnd muud kavalat tehnikat. Tuntuim käomuna oli Sony multimeediafailide kopeerimiskaitsemehhanism, mis peitis end sügavale operatsioonisüsteemi ning mida oli tõsiselt tülikas eemaldada. Samasuguseid peitemehhanisme kasutab aga ka mitmesugune pahavara, kindlustades selle, et tema olemasolu jääb nii kasutajal kui viirustõrjel märkamata.
- Arvutikaitse Facebookis
- Arvutikaitse toetajad
- Viimased kommentaarid:
- Nuhkvaratõrjujad
- Online-tõrjujad
- Tasuta tõrjujad
- Viited
- Rubriigid
- Arhiiv
- Amazon thinks it’s really cool that Alexa can mimic your dead grandma’s voice 23. juuni 2022
- NHS warns of scam COVID-19 text messages 23. juuni 2022
- Smashing Security podcast #280: Hot tub hijinx, and a sentient AI 23. juuni 2022
- Israeli military personnel spied on via Strava fitness-tracking app 22. juuni 2022
- Voicemail-themed phishing attacks target organisations 21. juuni 2022
- How to get Fortune 500 cybersecurity without the hefty price tag 20. juuni 2022
- QNAP warns of new DeadBolt ransomware attack locking up NAS devices 17. juuni 2022
- Ninja Forms WordPress plugin, actively exploited in wild, receives forced security update 17. juuni 2022
- Heineken giving away free beer for Father’s Day? It’s a WhatsApp scam 17. juuni 2022
- Interpol arrests thousands of scammers in operation “First Light 2022” 16. juuni 2022
- New 'Quantum' Builder Lets Attackers Easily Create Malicious Windows Shortcuts 25. juuni 2022
- Multiple Backdoored Python Libraries Caught Stealing AWS Secrets and Keys 25. juuni 2022
- State-Backed Hackers Using Ransomware as a Decoy for Cyber Espionage Attacks 25. juuni 2022
- Google Says ISPs Helped Attackers Infect Targeted Smartphones with Hermit Spyware 25. juuni 2022
- Hackers Exploit Mitel VoIP Zero-Day in Likely Ransomware Attack 25. juuni 2022
- Log4Shell Still Being Exploited to Hack VMWare Servers to Exfiltrate Sensitive Data 24. juuni 2022
- Chinese Hackers Distributing SMS Bomber Tool with Malware Hidden Inside 24. juuni 2022
- NSO Confirms Pegasus Spyware Used by at least 5 European Countries 23. juuni 2022
- Manual vs. SSPM: Research on What Streamlines SaaS Security Detection & Remediation 23. juuni 2022
- New ToddyCat Hacker Group on Experts' Radar After Targeting MS Exchange Servers 23. juuni 2022
- Prepare for Your Salesforce Certified OmniStudio-Developer Exam 24. juuni 2022
- ISPs Helping Attackers Install Hermit Spyware on Smartphones- Google 24. juuni 2022
- Chinese Hackers Distributing Nim language Malware in SMS Bomber Tool 24. juuni 2022
- Flaws in Smart Jacuzzi App Could Be Exploited To Extract Users’ Data 23. juuni 2022
- 5 Tips for Protecting Your Phone from Malware 23. juuni 2022
- Authorities Suspect Cyber Attack Behind False Rocket Sirens in Israel 22. juuni 2022
- President Putin’s Economic Forum Speech Delayed due to DDoS Attack 21. juuni 2022
- Network Pentesting Checklist 21. juuni 2022
- Feds Dismantle Russian Rsocks Botnet Powered by Millions of IoT Devices 20. juuni 2022
- 5 Reasons You Should Learn About Cyber Security 20. juuni 2022
-
Kontakt
- Arvutikaitse.ee internetisaiti haldab MTÜ Arvutikaitse. Peatoimetaja Aare Kirna aare[ät]arvutikaitse.ee Tel. 526 6710
Kes selle “käomuna” vaste nüüd välja mõtles? Ega Vallaste poolt pakutav “juurkomplekt” ka muidugi suurt parem pole. Kas poleks mitte arusaadavam ja mõistlikum jääda algse versiooni juurde?
Mina mõtlesin.
Just nimelt sellepärast, et ei rootkit ega juurkomplekt anna kuigi head pilti sellest, kuidas too asjandus toimib.
Ja ei hakka siin heietama omakeelse arvutiterminoloogia mittevajalikkusest!
No tule eila meile. Sel juhul sooviks ma, et passwordi nimetataks edaspidi – pääsusõnaks. Salasõna ta ju ometi ei ole?! Ma ei salasta ju oma meilikontole sissepääsu ära vaid pääsen selle sõna abil sinna sisse.
Ei ole mõtet hakata tõesti eesti keelt risustama…
Oh jummel küll, kui ikka tahetakse viriseda, siis on see võimalus alati olemas…Tee ise midagi, ära vingu!
Meil on täieline demokraatia.
Kui Sinu soovitatud pääsusõna ka asjaomastes ringkondades sooja vastuvõtu ja laialdase kasutuse leiab, olen minagi nõus seda igapäevaselt tarvitama 🙂
ISO 2382 – infotehnoloogia sõnastik
Password = parool e. pääsufraas
Eestikeelse oskussõnavara olemasolu ja arendamise vajalikkus on juba usuküsimus 🙂
Tere,
kuna ei leidnud teie lehelt foorumit ja ka küsimuste esitamise süsteemist ei saa hästi aru (st kuidas ja kellele neid esitada), panen oma küsimuse siia.
AVG Anti-Rootkit leidis arvutist sellise asja:
C:\WINDOWS\System32\Drivers\a6xi0jsk.sys
Kui seda eemaldama hakata, ilmub karm hoiatus, kuidas mu arvuti võib lakata töötamast jms. Mis fail see selline võiks olla? Kas tõeline pahalane või mitte? Kas võib selle rahulikult kustutada? Kui see aga on pahalane, siis mida ta võib korda saata?
ette tänades
A.
Kas F-Secure Blacklight ka sellest failist midagi arvas?
f-secure blacklight ei leidnud seda faili ega ka midagi muud kahtlast.
Samas arvuti on viimasel ajal aeglasem, kui varem. Ka käivitumine võtab varasemast rohkem aega. Avast ja AVG anti-spyware pole aga midagi leidnud. Uuendan neid kogu aeg. Ka tulemüür on arvutil olemas (sygate).
Näib, nagu midagi võõrast oleks arvutis. Aga kindel ei ole. Kahtlus on esialgu sellel failil, mida anti-rootkit leidis. Kuna pole it-maailmas päris kodus, siis ei julge sellise hoiatuse peale päris hästi kustutada.
selgus, et igal arvuti käivitamisel faili nimi muutub. Asukoht (system32\drivers) jääb samaks. Kas selline asi võib pahalastele omane olla? Või võivad ka arvuti enda failid oma nime muuta?
Kui otsida seda faili search-iga, siis ei leita midagi.
Kuidas nüüd teada saada, mis see on? Või kustutada lihtsalt ära, riskides sellega, et pärast mõni asi ei tööta?
—
Muide, kas olete mõelnud arvutikaitse.ee-s millegi foorumilaadse loomise peale, kus saaks just arvutikaitsega seotud probleeme arutada?
lugupidamisega
A.
Käitumise järgi otsustades võib pahalasega tegemist olla küll. Enne kustutamist laske siiski igaks juhuks oma arvuti mõnel asjatundjal üle vaadata.
Foorumi peale oleme mõelnud, kuid hetkel ei ole meil veel kindlat seisukohta, kuidas seda kõige efektiivsemalt rämpspostitustest puhtana hoida.
teen nüüd väikse kokkuvõtte võitlusest oletatava pahalasega.
Kustutasin nimetatud kahtlase faili ära. Aga … see ei kadunud kuhugi! AVG Anti-rootkit ei suuda seda kustutada, kuigi raporteerib, et töö on tehtud. Arvuti uuesti käivitamisel ja uuesti kontrollides on see alles, uue nimega siis ( .sys lõpuga).
Proovisin seda leida siin lehel soovitatud SuperAntiSpyware-ga, kuid see programm ei leia midagi, nagu ka F-secure Blacklight.
Samas, nagu eespool mainisin, Search-funktsioon seda faili arvutist ei leia ja ei leidu seda ka windows\system32\drivers\ kausta failide nimestikus (kus Anti-rootkit seda väidab olevat).
Seoses sellega tekkis päris mitmeid küsimusi.
– Kas tavalistel, programmi koosseisu kuuluvatel failidel on kombeks end niimoodi peita?
– Kas pahalaste otsimise programmid võivad kuidagi üle reageerida, st näidata pahalasena mõnd faili, mis seda tegelikult ei ole?
– Lugesin ülaltoodud artikli läbi, kuid ei saa ikkagi hästi aru, mida see administraatoriõigustes tegutsemine tavakasutaja jaoks tähendab? Mida ta administreerib? Kas ta jälgib ka suhtlust, salasõnu, võtab mõne teise arvutiga ühendust, kasutab minu arvutit hüppelauana? Veel midagi?
– Mida teha, kui ei õnnestu leitud pahalast kõrvaldada? Kas tasub antud juhul proovida veel mõnd programmi või pole sel mõtet?
Kui keegi oskaks neile küsimustele vastata, oleksin väga tänulik.