Arvutikaitse

Küsimus:

„Lugesin antud teemat käsitlevat artiklit ja tekkis selline küsimus: kas tuntud tarkvaratootjate poolt on loodud ka mõni analoogse funktsionaalsusega programm, mida lubatakse ametlikult kasutada näiteks riigiasutuses tundlikku infot sisaldavate elektroonsete failide kustutamiseks. Seega: millele on antud sisuliselt sertifikaat või tunnustus ametlikuks kasutamiseks”.
Lugupidamisega Tõnis

Vastus kirjale:

Esimesena tulevad meelde kaks programmi, mida pakutakse kõigile, nii eraisikutele- kui kommerts- ja riigiasutustele täiesti tasuta kasutamiseks. Mõlemad omavad GNU/GPL General Public Litsentsi, mis annab õiguse programmi kasutada kus tahes ja kellel tahes, ilma et kedagi saaks selle programmi kasutamise eest trahvida. Nendeks programmideks on Eraser ja Free File Shredder.

Kommerts- või riigiasutustes programme arvutisse tirides jälgige alati tootja poolset infot kasutamise tingimuste kohta, või, kui need on kahetimõistetavad, küsige alati tootjalt e-maili teel kinnitust, kas programm on täiesti vabaks kasutamiseks mõeldud või ainult erakasutajatele. Sest paraku sõna Free ja Freeware (tasuta, vaba) kasutatakse sageli ka reklaami mõttes ära (Free to try, Free Trial – tasuta proovimiseks jne), täpsemalt juttu siin: mis vahe on free-ja-freeware´l (sõnaseletus vajab veidi toimetamist, täpsustamist  ja täiendamist, ent üldmõte peaks olema arusaadav).

Kui aga tegu on GNU/GPL License nime all pakutava failiga või kui faili allalaadimise lehel on selgelt kirjas “Free for both personal and commercial use”, siis seda see tähendabki – täiesti tasuta programmi kõigile.
Lugupidamisega Priit

Free File Shredder

Free File Shredder .on vaba tarkvara nii eraisikutele kui äriettevõtetele, organisatsioonidele ja riigiasutustele – sõnaga kõigile. Sobib operatsioonisüsteemidele WIndows NT, WIndows 2000, Windows XP, Windows 2003 Server, Windows Vista ja Windows 7.

Arvutist faile tavameetodil prügikasti kustutades ja ka sealt veel omakorda kustutades võib kasutajale jääda mulje, et nendega on lõplikult asi klaar, aga tegelikult see ei ole nii. Arvuti tööpinnal ja prügikastis neid küll ei näe, kui vastavate spetsiaalsete andmetaasteprogrammide abil saab need edukalt jälle kätte.

File Shredder seevastu kustutab arvuti kõvakettalt salajased ja tundliku infoga andmefailid kartmata, et neid saaks kunagi taastada. Programm kasutab andmete hävitamiseks, olgu selleks kas salajased dokumendid, intiimsed fotod või videod, kasutaja tekstifaili kirjutatud pangakoodid ja –paroolid, purustamismeetodeid, mis niiöelda hakivad andmed tükkideks – faili kõik andmed kirjutatakse mitmekordselt üle, olenevalt sellest, millist purustamismeetodit kasutatakse.

Free File Shredder arvutisse paigaldamine ja programmi kasutamine on ülilihtne.

Kui purustada üksikfaile, siis tuleb valida Add files ja failiredeli abil kustutamist vajav fail üles otsida.

Juba enne seda võiks vastavalt faili tundlikkuse astmele valida sätetelingi Shredder Settings abil purustamismeetod, et mitu korda faili üle kirjutatakse. Valida on 5 hakkimismeetodi vahel. Ent selle võib valida ka siis, kui fail on juba purustajas.

Seejärel küsitakse veel kinnitust purustamiseks ja nõusoleku märgiks tuleb vajutada OK.

Kaustade purustamine käib samamoodi, ent siis tuleb valida Add Folders.

Veel lihtsamini saab faile purustajasse asetada nii, kui esmalt avatakse programm, hävitamist vajaval failist hiirega kinni võtta ja tõsta see lihtsalt avatud programmiaknasse.

Üsna oluliseks tuleb pidada ka vaba kettaruumi puhastamist (Shred Free Disk Space). Faile kettalt kustutades jäävad jäljed sellest failist samasse kohta alles, ehkki faili ennast seal enam ei ole. Vahetevahel uued arvutisse tiritavad programmid katavad need jäljed, teinekod aga jäävad need puutumata, mis lihtsustab nende andmete taastamist. Et täiesti kindel olla, et kõik kettalt kustutatud failijäänused saavad hävitatud, kasutage ka funktsiooni, mis puhastab kõvaketta vaba ruumi. Pole vaja karta, et arvutisse installeeritud programmid, dokumendid, pildid, videod jne saavad selle läbi kannatada.

Eraser

Eraser on samuti täiesti tasuta kasutamiseks kõigile, mis võimaldab kettalt jäädavalt ja taastamisvõimaluseta eemaldada tundlikke andmeid paljude purustamismeetodite abil. Sobib operatsioonisüsteemidele Windows XP, Windows Server 2003, Windows Vista, Windows Server 2008, Windows 7 ja Windows Server 2008 R2.

Ka sellel lehel kirjutatakse hoiatavalt, vaba tõlge: „Võibolla olete salvestanud arvutisse oma salasõnu, isiklikku informatsiooni, tööalaseid salastatud dokumente, raamatupidamisaruandeid jne. Ent ühel hetkel  te ei vaja neid enam ja soovite need kustutada. Teie esimene mõte on, et kustutamisel on andmed nüüd jäädavalt kadunud. Ent te eksite. Operatsioonisüsteem tegelikult ei kustuta seda faili täielikult kettalt vaid eemaldab vaid viite failisüsteemi tabelist. Fail jääb alles seniks, kuni teine arvutisse tiritav fail selle üle kirjutab, ent ka siis on võimalik magnetväljade kettalt andmeid uurides need taastada.“

Ka seda programmi on kerge arvutisse installeerida ja hiljem käsitseda. Kõigepealt võiks avada sätted (Settings) ja need vastavalt kasutaja soovile paika seada – purustamismeetodeid on palju, igaühe taha on ka kirjutatud, mitu korda andmeid üle kirjutatakse.

Seejärel võib valida Erase Schedule noolekesest New Task ja ülesannet jooksutada käsitsi (Run manually), otsekohe (immediately), alglaadmisel (restart) või ajatatud toiminguna (Recurring). Vajuta nupule Add Data, vali toiming (laadi fail või kaust kustutamiseks), tühjenda prügikasti (Recyle Bin) või puhasta kõvaketta vaba, tühi,  kasutamata ruum (unused disk space).

Erasure method abiga saab veel eraldi valida purustamismeetodi, aga võib ka kasutada vaikimisi purustusviisi (default), mis eelnevalt sätete alt oli paika seatud.

Saki Schedule abil saab paika seada vastavalt soovile päeva, nädala või kuu, millal valitud tegevust programm automaatselt sooritama hakkab.

Nagu ka eelnevalt kirjutatud programmi puhul, kui Eraser avada ja hävitamist vajav fail tõsta selle programmiaknasse, siis saab selle nõusolekunupule Yes vajutades koheselt hakkida.

Kui aga ajastatud toimingust, mis on määratud Recurring task real, tahetakse loobuda, tuleb teha sellel paremklikk ja valida Delete Task.

Comodo tulemüüri kohta on tulnud palju küsimusi. Ja ega nendes kahes artiklis siinja siin polegi ma tulemüüril  väga põhjalikult peatunud. Kuna ka programmi ennast muudetakse ja täiendatakse üsna  sageli , siis kirjutan siin veelkord selle paigaldamisest ja mõningatest olulistemast sätetest.

Kui Comodo  paigaldusfail vastavalt 32- või 64 bitisele Windows 7, Vista või XP süsteemile on arvutisse tiritud, alusta installeerimist. (veel…)

Aivo küsib:

Tahtsin küsida selle viimase Avast versiooni kohta. Et seal on selline rakendus nagu boot time scan. Et siis alglaadimisel kontrollib kõvaketta üle.
Kas sellist rakendust on mõnel teisel viirusetõrjel ka. Näiteks Aviral on ka Extras menüü all boot records scan aga see ei ole vist päris sama sest arvuti restarti ei tee.

Teadaolevalt pole ühelgi teisel viirusetõrjel ”boot time” skanneerimisfunktsiooni , ent kõiki viirusetõrjete uusi 2010 a. versioone pole ma jõudnud veel läbi katsetada  – võibolla mõnele neist on selline uuendus lisatud, ent kahtlen selles.  See unikaalne funktsioon, kui  otse läbi programmi saab arvuti viia restardile, et aktiivseid viirusi leitaks ja kustutataks enne opisüsteemi  üleslaadimist, on seni olnud vaid Avasti suurimaid trumpe.

Viirusetõrje Avira menüüs Extras olev funktsioon Boot Records Scan pole tõepoolest sama mis BootTime Scan, ent seegi on üsna oluline, kuna otsib viirusi arvuti buutimissektoritest, spetsiaalsetest andmefailidest, mida kasutatakse süsteemi  käivitamiseks.  Kui buutsektor on nakatunud, siis viirus laetakse mällu kohe arvuti käivitamisel ja see võib levida kõikidele ketastele. Lihtsaim viis on buutviiruseid Aviral automaatselt otsima panna, kui avada Extras – Configuration, lisada linnuke kastikesse Expert mode ja jälgida, et linnuke oleks kastikestes Scan boot sectors of selected drives ja Scan master boot sectors.

Kui aga viirusetõrje Avira puhul rääkida arvuti viirustest puhastamisest enne süsteemi üleslaadimist, siis programmis on menüü Extra all link Download rescue CD. Selle abil saab tirida viimase versiooni buutivast päästeutiliidist , mis on varustatud ka viimaste viirusevastaste andmebaasidega. Selle utiliidi võib kohe CD-le kõrvetada ilma et oleks vaja spetsiaalseid kõrvetusprogramme.

Tuleb vaid plaat (soovitavalt korduvkirjutatav CD , kuna siis saab hiljem vanad andmed kustutada ja plaadile kirjutada värskeimad andmed ) CD/DVD seadmesse lükata, vajutada nupule Start ning oodata kuni utiliidi tirimine on lõpetatud. Seejärel kohe kuvatakse aken, milles tuleb valida Burn CD. Kui korduvkirjutatavale plaadile on juba midagi salvestatud, siis Avira teatab sellest ja küsib, kas kustutada need andmed ( Are you sure you want to erase all data on the incerted CD? ). Kustutamiseks vali YES. Ka nüüd tuleb vajutada Burn CD ja oodata, kuni kuvatakse aken kirjaga: The CD has been created successfully. Nüüd kontrolli, et arvuti alglaadimisel loetaks esmalt andmeid CD-seadmelt, aseta plaat lugejasse, laadi päästeutiliit üles ja skänneeri arvuti läbi.

Küsimus:

Siis tahtsin veel päästeplaatide kohta teada. Seal ühel on selline funksioon nagu Fix it now või Start update. Aga sellisel juhul on vist püsiühendust vaja. Mul on Elisa EDGE ühendus see küsib iga kord pin koodi ja siis pean veel connect ka vajutama et netti pääseda. Aga päästeplaadiga alglaadimisel vist seda teha ei saa.

Fix it now ja Start update on esindatud päästeutiliidis Kaspersky RescueDisk.  Utiliidi andmebaasidega värskendamiseks on tõepoolest vaja püsiühendust. Elisa EDGE-ga pole kursis, aga kui peab veel eraldi sisse lööma pin koodi ja vajutama ühendamise nuppu, siis tõenäoliselt läbi utiliidi värskendusi ei saa. Aga see ei ole ka oluline, kui jätta need uuendused läbi utiliidi tirimata. Kaspersky kodulehelt tuleb lihtsalt tirida viimane versioon päästerakendusest, mis on niikuinii viimaste viirusevastaste  signatuuridega värskendatud.

Last-modified näitab, et utiliiti on viimati täiendatud 01.Dec 2009, ehk siis minu siia kirjutamise momendist kaks tundi tagasi, 23. Jun 2009 on aga viimati lisatud utiliidi versioon, mida tirimiseks pakutakse. Jällegi, kui kasutatakse korduvkirjutatavaid plaate, siis on lihtne vanad andmed kustutada ja alati uued asemele kõrvetada.

Küsimus:

Süsteemitaaste kohta et põhimõtteliselt peaks taaste ise viirused ära kustutama kui asja nulli viin ja mõnda alternatiivset taastet ka kasutan (näiteks Erunt). Et mõte selles kui teen xp clean installi panen sp3 ka peale sean ie turvasätted kõrgeks panen Erunti ja Keyscrambleri ka plaadilt peale mis on eelnevalt plaadile lastud ja lähen alles siis netti ja siis iga kord järgnevalt enne kui netti lähen sean taastepunktiga arvuti jälle sellesse aega enne kui esimest korda üldse netti läksin. Kuigi muidugi võib viirus ära kasutada süsteemitaastet ennast ka mõnda alternatiivset.

Selle peale ei tohi kunagi kindel olla, et süsteemitaaste läbi saab viirustest lahti. Tõsi see on, et süsteemi taastamine aitab sageli arvutis ettetulevaid vigu parandada ja kindlasti ka mõnedest kergematest viirustest, troojatest, ussidest, nuhkvarast jne lahti saada, ent paraku on tänapäevased  uue põlvkonna pahalased enamuses kõik loodud ära kasutama just süsteemitaastet ennast , et selle läbi ka iseend taastada. Arvutikasutajale jäetakse mulje, et süsteem viiakse tagasi varasemasse aega, näiteks kaks nädalat tagasi (seda sel juhul, kui pahalane süsteemitaastet ennast ära ei riku, et on võimalik taasteprotsessi kasutada), aga tegelikult ka siis suudab pahalane ennast uuesti üles laadida ja oma kuritegelikku tegevust jätkata. Nendel juhtudel süsteemitaaste ei aita. Pigem peaks siis just  System Restore välja lülitama ja püüda viirusest teiste abivahenditega lahti saada. Aga loomulikult tasub kõigepealt süsteemitaastega proovida, kas suudetakse pahalasest lahti saada või mitte.

Erunt on igal juhul küll parem süsteemisätete taastaja, ent seegi ei saa alati anda 100% tulemust, et viirused pühitakse süsteemist minema.  Oluline on muidugi see, et Erunt on iseseisev taasteutiliit, mis ei ole seotud Windows System Restore´ga, mida pahalased  armastavad erilise innukusega ära kasutada.

Kui teed puhta installi pannes Windows XP SP3 peale, siis kindlasti sea Internet Explorer sätted turvaliseks, ent mina ise kasutaksin Sinu asemel hoopis Mozilla Firefoxi – aga loomulikult on see maitse asi. Igal juhul leiad mõlema veebilehitseja turvaliseks seadmiseks infot siit – veebilehitsejate turvalisus.

Nii Erunt kui Keyscrambler on hea mõte arvutisse paigaldada, võid installifaili nii plaadilt võtta, aga samuti võid otse KeyScrambler kodulehelt tirida , kuna siis võid kindel olla, et saad ikka päris viimase versiooni. Ilma KeyScrambler eelneva paigaldamiseta netti minna ei ole mõtet karta, kuna see otseselt ei kaitse pahavara eest – see krüpteerib klahvivajutusi ehk siis salasõnu, kui logid mingitesse portaalidesse sisse, kaasaarvatud pangalehtedele. See kindlustab,  et kräkkerid ei saaks kasutaja salajasi koode varastada. Kui tasulist versiooni ei soovi osta, siis kindlasti tiri tasuta KeyScrambler Personal versioon, kuna Professional ja Premium hilisemal arvutist eemaldamisel võib probleeme tekkida.

Internet on küll ohtusid täis, ent palju oleneb ka sellest, millistel lehtedel käiakse ja mida arvutisse tiritakse. Sellepärast ei ole küll mõtet iga kord enne uuesti internetti minemist süsteemitaastega arvutiseisu algusesse tagasi viia. See muutuks väga tüütuks.

Paigalda viirusetõrje ja mõni nuhkvaratõrje, hea oleks, kui ka  tulemüür, ent sama hästi võib jääda ka Windows enda tulemüür su arvutit kaitsma (paljuski oleneb programmide rohkus sellest, kui võimas arvuti sul on ja palju see ressursse jõuab tarbida).  Veel paigalda kindlasti ka näiteks WOT, mis aitab sul orjenteeruda heade ja halbade veebisaitide vahel. Kui otsustad  veebilehitseja Mozilla Firefox kasuks, siis kindlasti soovitan veel paigaldada plugina NoScript, mis kaitseb pahatahtlike skriptide eest.

Kui aga soovid, et arvutisüsteem  peale opisüsteemi paigaldamist  ka edaspidi alati puhas ja korras oleks, siis parem õpi kasutama just selliseid süsteemitaastajaid, mis taastavad kogu partitsiooni.  Et partitsioonitaastajad on kõige kindlam vahend süsteemi ennistamiseks mis iganes arvutiprobleemide korral (viirusekahjustused, süsteemirikked, isegi kui Windows ei buudi enam üles), sellest saab aimu siis, kui vaadata, kui palju taolisi programme on ühe-kahe  aastaga välja arendatud. See, et konkurents on väga tugevaks läinud, on ainult tervitatav, sest nüüd on selliseid kodukasutajatele tasuta taasteprogramme kamaluga valida. Ise kasutan samuti ühte sellist ja olen rohkem kui rahul.

Ent ka selliste taastajate puhul pole mõtet iga internetiskäimise järel kohe partitsiooni taastama hakata. Loodavat tõmmist on mõttekas kasutada ikka ainult siis, kui tõepoolest arvutisüsteem saab mingil moel rikutud  – kas mõni rakendus ei tööta enam ja ei osata seda parandada, viirused ja troojad kahjustavad arvutit ja  ei osata neid eemaldada vms. Aga kui siis süsteem kord juba taastada olemasoleva tõmmisega, siis tasub kohe ka  kõik arvutis olevad programmid, rakendused, draiverid  jne uuendada värskemate vastu ja peale seda luua uus taastetõmmis, mis jääb järgmise süsteemikrahhi või viirusekahjustuse taastamise punktiks. Ja nii edasi…

Tom küsib: “Kuidas kahtlaseid exe faile jms turvaliselt avada ja nendega tegeleda? Kas selline asi toimiks, et netist midagi sikutad ja allalaetava asukoht oleks kuskil virtuaalmasina kaustas, ilma et kontrollimata failid oma elu vahepeal ei hakkaks elama? Kas on olemas ka mingeid nö turvapuhvri programme?”

Iga nädal paisatakse küberkurjategijate poolt internetti hinnanguliselt umbes 2000 – 3000 ühikut uut nuhkvara, troojat ja viirust või nende varianti. Parimal juhul suudavad viirusetõrjete heuristilised ennetussüsteemid neist peatada enne arvutisse jõudmist vaid 30 – 50 %. Ülejäänud pahavara tegutseb aga takistamatult edasi, kuni see alles hiljem tõrjeprogrammide poolt avastatakse.

Ent avastamine on ainult esimene samm, järgmiseks tuleb pahalane arvutist eemaldada nii, et see süsteemile tüsistusi ei tekitaks, mis aga alati ei õnnestu. Ja seda kahju, mida viirus on juba korda saatnud, ei saa enam iialgi tagasi võtta, olgu selleks siis kasutaja pangaparoolide varastamine või botneti liikmena teiste arvutite ründamine ja pahavarasse nakatamine. (veel…)

Arvutikaitselt küsitakse: “… Oma arvutusi teeme programmiga, mis töötab ainult win98 all. Olen pikalt otsinud antiviirust, mis töötaks win98-ga koos, kuid pole leidnud ….”

Tõepoolest, vanade programmide seast võib leida üsna mitmeid häid rakendusi, mille süsteeminõuded lubavad töötada paraku vaid selle opisüsteemiga, millele nad kirjutatud on. Kuid alati ei pea nende programmide käivitamiseks kasutama spetsiaalselt sama opisüsteemi, mida nad nõuavad. Kõigepealt tasub alati enne proovida neid ühildada töötama Windows uuemate versioonidega, näites XP ja Vistaga. (veel…)

Tiina küsib: “Kas oskate aidata, kuidas eemaldada arvutist keylogger?”

Keyloggeri ehk klahvinuhi eemaldamiseks pole tegelikult vaja erilisi teadmisi ega oskusi. Parim ning kindlaim viis on proovida  erinevaid pahavaratõrjujaid ning loota, et klahvinuhk leitakse. Selleks soovitaksin programme nagu Malwarebytes Anti-Malware ning Superantispyware.

Kui eelnimetatud programmid probleemi ei lahendanud ega kahtlusi hajutada ei suutnud, siis võib proovida ka Prevx CSI‘d. Tegu on lihtsa tarkvaraga, mis kontrollib arvuti mõne minutiga kõiksugu pahavara suhtes  üle ning kuvab siis tulemused. Pahavara eemaldamiseks on vaja küll litsentsi, aga vähemalt näeb ära, kas arvutis leidub veel pahavara või mitte.

Vaat et kõige paremini tuvastab klahvinuhi tulemüür, näiteks Comodo Internet Security koosseisus olev Comodo tulemüür. See annab teada, kui tundmatu rakendus (näiteks klahvinuhk) tahab luua ühendust FTP või veebiserveriga, et sinna siis kogutud infot saata. Nime järgi võib leida kahtlase faili asukoha ning selle siis käsitsi kustutada. Kahtlase protsessi või faili kohta saab infot näiteks Google otsinguga.

Seniks aga, kui Te kahtlete et klahvinuhk teeb siiski teie arvutis oma tööd edasi, soovitan kasutada programmi nimega Keyscrambler Personal. Priit Aasmäe on sellest ka siin kirjutanud. Programm muudab klahvivajutused krüpteeritud sümbolite jadaks, millega klahvinuhil pole midagi peale hakata.

Aido kirjutab: Tere! Mul on selline mure, et on olemas Lynksys  wifi modem ja tahaks panna selle parooli alla. Selleks aga tuleb brauseri kaudu sisse logida, kuid mul ei ole kasutajat ega parooli. Kas on olemas selline võimalus, et teha uus kasutaja ja parool?

Kui tegemist on uue (tõenäoliselt) ruuteriga, siis selle vaikekasutaja on Admin, parooli koht on tühi. Sisselogimiseks tuleb brauseri aadressireale tippida http://192.168.1.1/.

Kui tegemist on kasutatud ruuteriga, mille seniseid seadeid te ei tea, siis on kõige targem taastada vabrikuseaded. Selleks tuleb leida ruuteri küljest nupp kirjaga Reset ning vajutada seda 30 sekundit. NB! Vabrikuseadete taastamise järel kustuvad kõik senised seaded: senine administraatori parool, SSID, krüptovõtmed, filtrid ja muu selline. Ehk siis varasema seadistusega selle ruuteri külge ühenduda enam ei saa ning nii ruuter kui ka arvuti tuleb uuesti seadistada.

Kertu küsib: “Hakkasin äsja kasutama ClamWini, mida kiideti kõvasti. Küsimus oleks, kas see programm ise kustutab faili ära, või peab selle manuaalselt eemaldama?”

ClamWin tasuta antiviiruse saab tõesti seadistada niimoodi, et viirusega nakatunud failid kustutatakse nende leidmisel automaatselt ära.
Esmalt tuleb avada ClamWin ja liikuda Tools-Preferences:

Põhimenüü all avaneb järgnev pilt

Punase ristkülikuga on tähistatud ala, kus saab valida, mida viiruse leidmise puhul teha.
Report only – Teavita ainult
Remove – Eemalda (kasuta ettevaatlikult)
Move to Quarantine folder – Liiguta karantiini.
Unload Infected Programs from Computer Memory lubab ClamWinil arvuti mälus olevaid viirusi tõhusamalt eemaldada.

Isiklikult eelistan karantiini liigutamise variandi, kuna siis on valehäire puhul võimalik faili taastada. Selleks tuleb ta aga karantiinikaustast üles leida ja vanasse kohta tagasi pannna, mis näiteks süsteemifailide puhul ei ole algajale kahjuks alati jõukohane ülesanne. Nii et kui te pole päris kindel, kas te ikka teate iga faili täpset paiknemist süsteemis, valige pigem funktsioon Report Only – siis saate pahalast enne lõplikku kustutamist ka mõne teise skänneriga lähemalt uurida, ilma et see valehäire puhul süsteemi kahjustaks.

Veljo Haamer WiFi.ee-st küsib: “Teenusepakkuja paigaldab avalikesse kohtadesse WiFi kodukarpe, milles “AP Isolation” puudub -> kliendid pääsevad üksteisele ligi. Kas peate seda normaalseks?”

Iseenesest  on tore, kui traadita võrgu ruuter suudab erinevad kasutajad üksteisest isoleerida, nii et need samas kohtvõrgus üksteisele ligi ei pääse. Samas tuleks silmas pidada, et ükski mõistlik arvutikasutaja ei lülita avalikku võrku arvutit, millel tulemüür välja lülitatud, pordid lahti ja ressursid välja jagatud. Ning kui on kaks võimalust, kas ilma sellise lisafunktsioonita AP või üldse mitte mingit AP-d, ei tohiks valik olla väga keeruline

Nii et jah, erinevate kasutajate isoleerimine samas kohtvõrgus on kasulik lisaturvaelement, kuid igal avaliku võrgu kasutajal tuleb oma arvuti kaitsmise eest siiski eelkõige ise hoolitseda.

Anneli küsib: kas me sellistele kirjadele peaks kah vastama?

Jah, tegemist on tüüpilise petuskeemiga, millega üritatakse teilt arve avamise ja rahaülekande kulude näol raha ja isikuandmeid välja petta. Niisugustele kirjadele ei ole vaja vastata, samuti ei ole neid vaja ka kellelegi edasi saata.

Parim, mida te teha saate, on need ilma avamata kustutada. Säästate nii iseenda kui ka oma sõprade/IT spetsialistide aega ja närve.