TeslaCrypt avaldas lahtikrüptimisvõtme

Peamiselt netimängureid, aga ka teisi kasutajaid sihtinud lunavara TeslaCrypt arendajad teatasid, et lõpetavad tegevuse ning ühtlasi avalikustasid ka krüpteeritud failide lahtikrüpteerimisvõtme.

Krüpteeritud failid kandsid tavaliselt laiendit .xxx, .ttt, .micro, .mp3 (või jäid algse laiendiga) ning nende lahtikrüptimisvõtme eest küsiti reeglina 500 dollari väärtuses bitcoine.

Pahavaratõrjefirma ESET teatel on nad loonud ka programmi pantvangistatud failide lahtikrüpteerimiseks, mille saab tasuta alla laadida nende kodulehelt.

Ehkki uudis on kahtlemata tore, ei tähenda see kahjuks faile ja mälukandjaid krüpteeriva pahavara kadumist – jätkuvalt on liikvel CryptoLockeri uuemad variatsioonid, peamiselt OS X-i ründav KeRanger, mõnda aega tagasi maha võetud Petya’st välja kasvanud Misha ja palju teisi.

Seega tasub jätkuvalt pöörata tähelepanu varukoopiate tegemisele ja elementaarse küberhügieenile nagu pahavaratõrjuja kasutamine, administraatoriõigustest loobumine igapäevastes toimingutes, turvaparanduste paigaldamisele ja elementaarsele ettevaatusele tundmatute manuste avamisel või programmide käivitamisel.

Kuidas krüptopahalane levib

Eks spämmi saab meist igaüks, ja mitte vähe. Pahatihti võetakse spämmikirjad ka lahti ja, veel hullem, klikitakse selles olevaid linke või võetakse lahti kirjaga kaasas olevad manused.

Näiteks võidakse teile saata selline kiri:

krüpto

Pärast kirja sees oleva lingi klõpsimist laetakse alla ja käivitatakse krüptoviirus, mis pärast käivitamist krüpteerib nii kasutaja kõvaketta kui ka arvuti külge ühendatud väliste kõvaketaste, sealhulgas mälupulkade ja võrguketaste sisu. Krüptoviirus võib olla ka kirjaga kohe kaasas, seda kas .cab või .zip faili kujul. Ise need küll käima ei lähe, jällegi on vaja usinat kasutajat, kes need käima tõmbab, uskudes manuse olevat kas pildi- või mõnede muude huvitavate failide kogu.

Miks viirustõrje krüptoviirust ära ei tunne ja kasutajat õigeaegselt ei kaitse?

Näib, et tegemist on nn polümorfse viirusega. Ehk iga “ohver” saab personaalselt tema jaoks tehtud viiruse koopia, mis küll töötab samamoodi, kuid mille bitijada ei lange kokku teiste sama pahavara koopiatega. Seega pole tema tundemärke ka viirustõrje poolt allalaetavates pahavara andmebaasides ning viirustõrje ei tunne pahalast lihtsalt ära. Need viirustõrjed, mis tuvastavad pahavara käitumispõhiselt, ei pruugi samuti krüptopahalast alati ära tunda, kuna selle käitumine sarnaneb paljude laiatarbetarkvarade omaga.

Mida krüptoviiruse tõrjumiseks ette võtta?

Kindlasti tuleks üle vaadata oma meilitarkvara seaded ning keelata sellel tundmatute manuste allalaadimine. Samuti ei teeks paha lasta sellel kuvada hoiatusi iga kord, kui kirjas olevaid linke klikite – eks me kõik ole hajameelsed ning ega alati ei mõtle ka, enne kui hiireklõpsu teeme.

Parim vahend krüptoviiruse ja ka muude hädade profülaktikaks on aga kindlasti omaenda terve mõistus, natuke elutervet umbusku ja töötav varukoopia.

Varukoopiad, varukoopiad, varukoopiad!

Alex kirjutab meile:

“Minu Sony sülearvutisse on sattunud viirus CTB-Locker. See viirus on kodeerinud kõik minu foto- ja dokumendifailid. Nii et mina ei saa neid avada. Äkki oskate midagi soovitada?”

Kahjuks head lahendust siin ei olegi.

Viirustõrjujad, näiteks Malwarebyte’s Antimalware, eemaldavad arvutist küll krüptoviiruse enda, kuid lihtsaid ja käepäraseid vahendeid failide lahtikrüpteerimiseks kahjuks ei ole. Samuti pole vähimatki garantiid, et peale kurjategijaile maksmist ka oma failid tagasi saab. Kui veel mõned aastad tagasi võis krüpteeritud faile üsna hea tõenäosusega lahti murda, siis praeguseks on pahavara paremaks ning krüptoalgoritmid korralikumaks muutunud – eduka lahtimurdmise tõenäosus on väike, kui mitte olematu.

Aga neile, kes sellise viirusega veel pihta pole saanud, on Arvutikaitsel tõsine soovitus – tehke oma failidest varukoopiad! Kõige parem, kui regulaarselt ja automaatselt, aga pole paha, kui seda teha kasvõi kohe praegu. Kahjuks on nii, et varukoopia väärtusest saab aru alles siis, kui seda pole. Samuti pole pahavara ainus, mis teie tähtsaid dokumente või kordumatuid fotosid laastab – ka kõvaketta rikkiminek võib olla sama hukatuslike tagajärgedega.

Windowsi kasutajail on kõige lihtsam tarvitada Windowsi enda varukoopiatööriistu – nende abil saab hõlpsasti seadistada nii varukoopiate tegemise ajad kui ka kohad, kuhu neid kirjutatakse. Samuti saab nende abil taastada nii kogu arvutit kui ka üksikuid faile.

Lisaks Windowsi sisseehitatud vahenditele on alati võimalik kasutada nii vabavaralisi kui tasulisi varundamistööriistu. Kui ostate välise kõvaketta, on vastav tarkvara tihtilugu ka tasuta kaasas. Päris kindlasti on varundamistarkvara kaasas välistel võrguketastel (või saab selle võrgust samuti tasuta alla laadida).

Loomulikult ei pääse varundamisest ka Linuxi, iOS-i ega Androidi kasutajad. Millist tarkvara sina oma failide ja fotode varundamiseks kasutad?

 

Windows Phone 8 andmete varundamine

1Andmete varundamine on üks olulisemaid tegevusi, millest oleme palju rääkinud, kuid mida vähesed tõsiselt võtavad. Kui rääkida üleüldiselt tehnikavidinatest, olgu nad laua- ja sülearvutid või nutitelefonid, siis nii otseses kui ülekantud tähenduses ei pruugi nad igaveseks jääda teid teenima.

Kui arvuti operatsioonisüsteem jookseb kokku või näiteks emaplaat on läbi põlenud ja kõvakettale jäävad olulised failid, siis ei ole miski veel kadunud, sest neid andmeid annab veel taastada, olgugi et see on kallis töö. Näitena võin tuua, et sel kuul olen juba kolmelt kõvakettalt andmeid taastanud, sest  lisaks arvutiremondile või süsteemi puhastamisele/korrastamisele tegelen ka selliste töödega. Kui aga kõvaketas ise läheb rikki, mis reeglina juhtub ootamatult ja päeva pealt, siis pole enam midagi teha. Siiski, paremal juhul võib proovida kõvaketta komponente vahetada, näiteks elektroonilist plaati, et ketast jälle tööle saada, kuid sellised tööd on väga-väga kallid. Loe edasi: Windows Phone 8 andmete varundamine

Windows 7 süsteemitaaste

See ei ole kellelegi saladus, et Windows operatsioonisüsteemid on väga kapriissed iga väiksemagi vale liigutuse suhtes. Kord ei meeldi neile mõne uue programmi paigaldamine, siis draiverite uuendus või isegi Windows värskendused endad. Sageli teeb ka kasutaja ise oskamatusest vigu, mis rikuvad süsteemi.

Kui kasutaja veel ei tunne arvutisüsteemi nii hästi, et seda ise parandada, siis oleks mõtekas esimese asjana püüda taastada süsteemi seis päev, nädal, kuu või kaks tagasi aega, kui kõik veel korras oli. Juhul kui üks taastepunkt mingil põhjusel ei tööta või vigasid ei paranda, tuleb proovida teisi taastepunkte.

Kindlasti tuleb arvestada sellega, et kui n-ö aega tagasi keerates jäävad samad vead alles, siis võib olla tegemist mõne tooja või viirusega, mis suudab iseennast samuti süsteemitaaste abil taas aktiveerida.

Windows XP süsteemitaastest olen kirjutanud artiklis Süsteemi taastamine pahavaraliste kahjustuste korral. Kuna süsteemitaaste põhimõte on samaks jäänud, siis eelnimetatud artiklist leiab üldist infot, mis käib ka Windows 7 ja Vista süsteemitaaste kohta.

Windows 7 süsteemi taastamine

Windows 7 või Vista süsteemitaasteni jõuab erinevaid teid pidi.

1.       Ava Start – Computer – System Properties – System Protection.

2.       Tee ikoonil My Computer paremklikk ja vali Properties. Vasakust lahtrist leia System Protection ja klõpsa sellel. (Seda teed pole videos näidatud).

Süsteemitaaste salvestab automaatselt taastepunkte süsteemisätetest ja failidest siis, kui punktikesega on märgitud Restore system setting and previous versions of files.

Kui on soov käsitsi ise taastepunkt luua, siis tuleb valida Create. Süsteemi taastamiseks vali System Restore…

Kui arvutis on vähe kettaruumi, siis Disk Space Usage liuguri abil võib taastepunktidele kuluvat ruumi vähendada. Vanemad taastepunktid, mis uute loomisel ei mahu enam olemasolevasse ruumi ära, kustutatakse automaatselt.

3.       Ava Start, kirjuta otsingusse „system restore“ ja vajuta Enter. Või leia kirje System  Restore ja klõpsa sellel. Avaneb viisard, mis juhendab kasutaja kohe süsteemi taastama.

4.       Ava Start – All programs – Accessories – System Tools – System Restore. Juhiste abil on nüüd võimalik kohe minna süsteemi taastama.

5.       Ava Start – Control Panel – System and Security – Action Center. Vajuta lingile Restore your computer to an earlier time ning seejärel Open System Restore.

Videos on näidatud veel erinevaid teid, kuidas jõuab süsteemitaasteni. Samuti on video-juhendis näidatud täpsemalt, kuidas saab ise luua süsteemi taastepunkte ja kunagi hiljem, kui selleks vajadus tekib, operatsioonisüsteem ennistada sellisesse aega tagasi, kui  arvutiga kõik veel täiesti korras oli.

Windows 7 system restore complete tutorial by arvutiturve

Kõvaketta poolitamine Partition Wizard Home abil

Aare just hiljuti kirjutas, kui tähtis on oma arvutis olevaid olulisi andmeid – dokumente, pilte, koduvideoid, filme, muusikat jne – varundada, sest iial ei tea, kunas Windows võib kokku jooksta ja mitte enam avaneda.

Kui kasutajal oli arvutis ainult üks füüsiline ketas (ehk Local Disc C:),  siis oleks parem, kui arvuti ainuke partitsioon oleks juba varem ettenägelikult poolitatud kaheks ehk siis põhiketta C: kõrvale oleks moodustatud teine, virtuaalne tagavaraketas D:. Sinna saab alati vajalikke andmeid varundada juhuks, kui põhipartitsioon üles ütleb või sinna näiteks opsüsteem uuesti peale tuleb lasta.

Kui ostate poest lauaarvuti, siis tavaliselt ongi sellel ainult üks füüsiline ketas, mis ei ole jagatud erinevateks loogilisteks ketasteks.Ka Windows installeerib end vaikimisi ühele loogilisele kettale, nii e opsüsteem ja kasutajate failid on samas kohas ning juhul, kui Windowsi installatsioon saab rikutud, kaovad ka kasutajate andmed.

Sellepärast on hea mõte teha ühest füüsilisest kettast kaks (või rohkem) virtuaalset ketast, millest ühel on opsüsteem, teisel kasutajate andmed ja muud olulised asjad. Muide, paljudel arvutitel on niisugune virtuaalne ketas juba olemas. Tüüpiliselt asuvad sellel arvutile kaasa pandud opsüsteemi ja rakendusprogrammide installatsioonifailid, arvuti riistvara draiverid ning diagnostikavahendid, virtuaalketta maht on tavaliselt umbes 50 – 100 MB.

Hiljuti näiteks toodi mulle  üks arvuti, millel Windows enam ei avanenud, sest operatsioonisüsteem oli kapitaalselt rikutud. Päästsin vajalikud failid, kuid opsüsteemi uuesti installeerimise käigus tegin kettale kohe ka teise virtuaalse ketta, kus omanik  saab nüüd turvaliselt oma olulisi faile hoida. Kuid see eeldab kõvaketta seniste partitsioonide kustutamist ja üleformaatimist, mille käigus loomulikult kustutatakse kõik kõvakettal olevad andmed. Õnneks on saadaval ka selliseid tööriistu, mille abil saab virtuaalkettaid juurde tekitada (ja kustutada) ning nende suurust muuta, ilma et neid tuleks eelnevalt ära kustutada.

MiniTool Partition Wizard Home Edition

MiniTool Partition Wizard Home Edition 7.0 sobib ühe partitsiooni ehk ainukese arvutis oleva kõvaketta jagamiseks ehk poolitamiseks kaheks või enamaks kettaks operatsioonisüsteemidele Windows XP, Vista ja Windows 7, kõik nii 32 bit kui 64 bit süsteemid. Tasuta kasutamiseks on ta ainult kodukasutajatele, firmad ja ettevõtted ei tohiks seda programmi kasutada.

Tasuta versioon ei paku küll kõiki võimalusi, mis programmi funktsioonides on näidatud, kuid kõige vajalikum, millest kodukasutajale piisab täiesti, on olemas.

Kuna eessõna läks väga pikaks, siis lisavõimalustest, mis programm pakub, lugege Partition Wizard Home Edition kodulehelt lisaks.

Kuidas programmi arvutisse tirida, on näidatud allolevas videojuhendis. Igaks juhuks lisan ka alternatiivne allalaadimisligi – http://www.snapfiles.com/get/pwizhome.html.

Ka see on videos näidatud, kuidas programmi abil ühe ketta kõrvale teha teine ketas. Kõige peamine on, et järgite ise juhiseid, mida programm annab – tuleb näiteks kolm korda arvuti restardile ehk taaskäivitamisele viia. Ja kui kasutate teatud funktsioone, siis ükski operatsioon ei alga automaatselt vaid peate valima programmi vasakust nurgast Apply. Ning siis, kui olete teise ketta moodustanud (Create), siis kindlasti valige ka Format, sest muidu ei pruugi teil õnnestuda faile sellele tagavarakettale tõsta – ka videos on näidatud see protsess.

Iga arvutikasutaja peab ise otsustama, kui suuremahuliseks ta jätab ketta C operatsioonisüsteemiga (Primary – Active & Boot & System) ja uue moodustatud tagavaraketta D (Logical).  Kui näiteks Raunol on kõvaketta suurus 500GB ja suure mänguhuvilisena mängib ta arvutimänge, millest mitmed on isegi kuni 2GB suurused, siis tal oleks hea ketas lihtsalt poolitada 250GB + 250GB. Siis on ruumi nii mängudele kui ka tagavarakettal on ruumi, kuhu saab ta kasvõi oma mängude paigaldusfailid tagavaraks paigutada, loomulikult ka suures koguses muusikat, pilte ilusatest tüdrukutest 😉   ja olulisi dokumente või filme.

Kui aga kasutaja ei mängi mahukaid mänge ega tiri failivahetusprogrammide abil korraga suurtes kogustes mitmesuguseid faile arvutisse, siis parem oleks, kui ta tagavaraketas oleks suurem, sest igasuguseid vajalikke faile, mida tahaks alati alles hoida, koguneb aja jooksul rohkesti. Seda ütlen oma kogemustest. Näiteks mina olen oma arvuti 250GB ketta jaganud nii, et primaarsel kettal C olen mahuks jätnud vaid 100GB ja tagavarakettale D 150GB, kusjuures see ketas on mul juba otsast otsani täis aastatega kogunenud vajalikest failidest. Pean uuesti C-kettalt ruumi suurendama D-ketta jaoks.

Juhul, kui mõnel kettal tekib ruumipuudus ja teisel on seda rohkem, siis saab kettamahtu vähendada jooksvalt täpselt samuti nii nagu on videos näidatud uue ketta moodustamine – kasutage lihtsalt samamoodi liugurit ketta suurendamiseks-vähendamiseks ja järgige juhiseid.

Ülejäänud on kõik näidatud allolevas videos:


Resize or split one hard disk into two parts… by arvutiturve

Sellest, kuidas öelda Windowsile, et kasutajate kataloogid on nüüd mujal kui loogilisel kettal C:, räägime mõnes järgmises postituses.