CERT Eesti tormihoiatused

Alates aasta algusest annab CERT Eesti välja ülevaateid viimase aja küberpahalaste pingutustest Interneti avarustes, kirjutab meile Katrin Pärgmäe RIA-st. Kokkuvõte on mõeldud eeskätt IT-inimestele, kes igapäevaselt end andmeturbesse puutuvaga kursis ei pea hoidma.Edaspidi saab küberruumis toimuvast lugeda aadressilt www.ria.ee/turvamelu. Järgmist ülevaadet on oodata aprilli alguses.
Pahalane nimega StormWorm (tuntud ka kui Peacomm, NuWar jne) on aktiivsemalt ennast e-posti teel levitama hakanud. Saades e-kirja, mis väidab, et lahe e-kaart on justnimelt Teid mingil veebiaadressil ootamas, ei maksa seda eriti tõsiselt võtta. Linuxi / Maci kasutajad võivad hetkel veel suht turvaliselt kirjas mainitud kohta väisata, aga Windowsi kasutajatel ei soovitaks küll liimile minna. Nimetet pahalase kirjad tunneb ära sellest, et reeglina on veebiaadress IP aadressi, mitte DNS nimena: näiteks “You have been sent a Funny Postcard http://192.168.1.1/ “.
Vene taustaga küberkurjategijate äriühing “Loads.cc”, kelle peamiseks tegevusalaks on seni olnud botneti rent, on peale konkurentide poolt ülevõtmist taas pead tõstmas. Äritegemiseks vajalikku rakendust levitatakse Windowsi kasutajatele 3D ekraanisäästja nime all. Peale installeerimist jääb rakendus käsuootele, paikneb ta kõvakettal “%HOMEDRIVE%\Documents and Settings\LocalService\Local Settings\Application Data\cftmon.exe”. Rakendus on kõigi eelduste kohaselt mitmekülgne, eeskätt DoS rünnakutele orienteeritud, aga võimeline ümber profileeruma vastavalt kliendi soovile. Ja arvutiomanik ei ole see klient, kelle arvamusega arvestatakse …

Märkimist väärivad veel e-posti teel tehtavad reklaamikampaaniad maagilistele potentsi suurendavatele ravimitele. Kuigi pakkumised võivad tunduda soodsad, müüakse Teile tõenäoliselt tervistavaid vitamiine, mis juhuslikult näevad välja sarnased reklaamitud mõjuga ravimitele. Lisaks on krediitkaardi andmeid kergekäeliselt väljastades oht, et krediitkaarti kuritarvitatakse.

Tuletame meelde, et äsja publitseeris Microsoft märtsikuised uuendused oma toodetele – kasutage legaalset tarkvara ja uuendage seda regulaarselt, säästate end mitmetest võimalikest probleemidest. Microsoft avaldab reeglina oma tarkvarauuendused iga kuu teise nädala kolmapäeva hommikul (Eesti aja järgi).

Online-allkirjade võltsimine jätkuvalt probleemiks

Eesti Arhitektide Liit taunib allkirjakogumisportaalis „Sammas saagu!“ – http://vabadusesammas.planet.ee/ toimuvat allkirjade võltsimist. Eesti Arhitektide Liidu esimehe Ike Volkovi allkiri püsis seal kogutavate allkirjade lehel veel mitu päeva peale avalduse tegemist lehe haldajatele, mis kinnitas Ike Volkovi poolt allkirja mitte andmist. “Selline juhtum seab selle nimekirja tõsiseltvõetavuse päris kindlasti kahtluse alla,” seisab EAL-i avalduses.

Tõenäoliselt pole siiski tegemist katsega kampaaniat diskrediteerida, nagu kahtlustab Hillar näiteks “Ei politseiriigile” kampaania puhul. Samas jääb probleem jätkuvalt üles ja tundub, et läheb aina teravamaks – miski ei takista ükskõik missuguste motiividega inimesi esinemast mistahes allkirjakampaanias ükskõik kellena. Ka kõige paremate kavatsustega algatatud online-allkirjade kogumise kampaania näitab seega pelgalt kogutud klikkide arvu, mitte reaalsete inimeste konkreetset tahteavaldust.

Ehk tasuks tulevikukampaaniate korraldamisel mõelda hoopis digiallkirjade kogumisele? Mõistagi koos vastavate meetmetega isikuandmete kaitseks ning võimalike kuritarvituste vältimiseks allkirjade kogumisel.

14% nutitelefonidest kasutab viirustõrjet

Või siis, nagu teatab Raido Orumets F-Secure’i kohalikust esindusest, 86% nutitelefonide omanikest ei kasuta viirustõrjet.

F-Secure’i läbiviidud uuringus osales 1169 internetikasutajat vanuses 20 kuni 40 aastat. 28% vastanutest tunnistasid, et kasutavad internetti läbi nutitelefoni ning 21% vastanutest olid kindlad, et bluetooth on turvaline ning 15% ei kahelnud ka wifi turvalisuses.

Raido ütleb, et praeguseks on avastatud ligi 400 erinevat mobiiltelefonidele kirjutatud viirust. See võib isegi tõsi olla, ühe ülevaate leiab siit. Tundub siiski, et enamus viirusi kasutab mobiiltelefoni lihtsalt andmekandjana või siis suudab teoreetiliselt töötada mitmel platvormil.

Ma ei ole ka väga kindel, kas nutitelefoni omanik peaks kohe tormama oma taskusõbrale viirustõrjet hankima. Sissejuhatuseks tuleks üle vaadata sinihamba seaded – jälgida, et selle versioon ei oleks liiga vana (uuemad küsivad ühenduse algatamiseks ning failide vahetamiseks omaniku nõusolekut) ning et seade enda olemasolu võrgus ei kuulutaks. Loomulikult on elu muretum ka siis, kui arvuti, millega telefon ühendatakse, on viiruste suhtes kontrollitud ja kaitstud.

Kettakrüpto lahti mõne minutiga

Princetoni ülikooli teadlased on teinud videoklipi, mis demonstreerib, kui lihtne on ligi pääseda krüpteeritud ketastel olevatele andmetele. Rünnatavad on enamikud levinud ketta krüpteerimise lahendusi nagu TrueCrypt, BitLocker (Windows kettakrüpto) ja FileVault (Mac OS kettakrüpto). Rünne kasutab ära asjaolu, et ketta krüpteerimiseks kasutatav krüptovõti on arvuti kasutamise ajal loetud muutmällu (RAM) ning muutmälus ei kustu andmed koheselt pärast voolu kadumist. Videos demonstreeritakse, et muutmälus olevad andmed püsivad taastatavad minuteid ning andmete säilimisaeg pikeneb mälu jahutamisel kiiresti.

video://www.youtube.com/watch?v=JDaicPIgn9U

Sellise ründe vastu saab end kaitsta nõudes arvuti käivitamisel parooli juba BIOS-e laadimisel (parooli saab seada arvuti BIOS Setup programmist). Oluline on siinkohal märkida, et sarnased ründed on võimalikud kasutades operatsioonisüsteemide võimalust automaatselt käivitada sisestatud plaatidel või ühendatud välistel seadmetel olevaid programme (nn. AutoPlay).

Andmete taastamisest

Oma eelmises juhendis kirjutasin, kuidas kaitsta andmeid kadumise eest. Kuid mõnikord juhtub ikka nii, et mõni fail on kaduma läinud, kogemata üle kirjutatud või on ketas või mälupulk lihtsalt katki läinud (või viiruse poolt kahjustada saanud). Seega tuleb ikkagi tegeleda ka andmete taastamisega. Järgnevalt annan ülevaate lihtsamatest võtetest oma andmete taastamiseks.

Loe edasi: Andmete taastamisest

Telefoniga saab virtaalmaailmast raha

Eesti Päevaleht kirjeldab järgmist juhtumit. Nimelt pöördus ühe firma kontorisse naine, kes palus seoses hädaolukorraga luba telefoni kasutada.

Väidetavalt üksikule vanainimesele helistada proovinud keskealine ja korralikult riides viisakas naisterahvas ei äratanud töötajates esmapilgul mingit kahtlust. “Ta võttis küll mitu kõnet ja ütles iga kord, et ühenduse saamine ebaõnnestus, aga keegi meist ei näinud põhjust tema sõnades kahelda,” ütles üks pealtnägijaist.
Tegelikult helistas petis kümme korda rate.ee rahalaadimise numbrile. Alles hiljem telefoniarvel näpuga järge ajades tuvastati, et sel moel oli naisel õnnestunud paari minuti jooksul tekitada ettevõttele ligi 1000-kroonine telefoniarve.
Netiportaali rate.ee kontole on võimalik telefonitsi kanda portaalisisesteks toiminguteks mõeldud valuutat ehk SOL-i. Paralleelselt portaalisiseste tegevustega on rate.ee-s ringlevat virtuaalset raha võimalik hiljem ka Eesti kroonideks konverteerida ja sularahas välja võtta. Rate.ee kontole saab ühekorraga raha kanda 25–100 krooni, seetõttu helistaski kelm korduvalt kallile teenusenumbrile.

Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse vanemkomissar Rocco Ots lausus, et neile on eespool kirjeldatuga samasuguseid juhtumeid teada üle kümne. Hulganisti kaebusi laekus jaanuari teises pooles, kõnesid on tehtud nii firmadest kui ka era-isikute korteritest. Tõenäoliselt on kannatanuid rohkemgi, kuid kõigil firmadel ei pruugi olla tellitud kõneeristust ning suuremates ettevõtetes ei pälvi mõnesajast kuni tuhande kroonini küündiv arve teiste seas kuigivõrd tähelepanu. Segaduste vältimiseks soovitab Rocco Ots telefoni omanikel hoolitseda ise soovitud numbri valimise eest ja alles seejärel ulatada toru abipalujale.

Siinkohal tuleb nüüd rõhutada, et rate.ee pole sugugi ainus sotsiaalne keskkond, milles ka reaalset raha saab liigutada – näiteks Second Life’i virtuaalmaailmas võivad liikuda päris suured summad. Sellegippolest on põhjust karta, et sarnaseid pettusi hakatakse ka Eestis järjest rohkem toime panema.

Omaette probleem on helistamispahavara, mis samuti võib tasulistele numbritele helistades teie arvelt reaalset raha viia. Seega võib viirustõrje olla abiks ka telefonipettuste puhuks.