Priidu eelmise postituse kommentaariks tahaksin lisada, et seesugused skämmikirjad on kõige õigem ilma lugemata prügikasti saata.
Eks ma olen ise ka kunagi ammu mõne Nigeeriast saadetud kirja autorile vastanud ning uurinud, miks just mina peaksin nende pakutud miljonid sirgeks lööma.
Ausõna, kui postkasti risustamine ja rahast lagedakstegemise võimalus välja arvata, on enamik petukirjade saatjatest lihtsad ja toredad inimesed, kelle roll sarnaneb mõneti letitöötaja omaga finantsasutuses, mis teie pensionirahad sirgeks lõi. Â Ka Nigeeria petubisnises valitseb range korporatiivne tööjaotus – hankeosakond tegeleb spämmitavate aadresside kokkuostmisega, loominguline tiim kirjade kokkuluuletamisega, finantsosakond rahade liigutamisega ning muidugi on ka kamp turskeid poisse, kes lolli valge mehe rahast ja parematest riietest lagedaks teevad, kui too peaks rumalast peast Aafrikasse rahapuud vaatama ronima.
Kusjuures pahatihti on inimene, kes teile kirja saatis ja teiega vahetult suhtleb, omakorda kohaliku “kiirelt-rikkaks” skeemi ohver – tõenäoliselt on talle räägitud, et maailm on täis lolle valgeid mehi, kes niisama heast peast talle palju-palju raha saadavad, ta on selle skeemi ja kirja tooriku ostmiseks müünud kõik, mis tal hinge taga, võtnud veel 30 aastaks laenu ja lubanud loovutada 90% võimalikust sissetulekust.
Nii et mis tast narrida – kui raha ega ühtki valget meest ei tule, hakkab tursketel mustadel poistel nagunii igav ning kolakat saab hoopis õnnetu skämmisaatja…
Suhelda saab ju ka viisakalt nagu Mike Nash ja Robert Dutu:
Esimene kiri, saadetud 
Hillar Põldmaa viitab oma 
Kui Priit Aasmäe tegi