Nagu ma ühes oma eelnevas artiklis mainisin, on veebist lähtuv oht väga suur. Nagu mõned päevad tagasi SANS poolt avaldatud uuringust selgub, on selline risk suurimaks turvaintsidentide põhjuseks.
Oht veebist
SANS uuringu andmetel on tavaline veebilehitsemine turvaintsidendi põhjuseks lausa 60%-l juhtudest. Pahalane kasutab siinjuures ära kas siis lohakalt kirjutatud veebilehte või mõnda veebilehe all oleva tehnoloogia nõrkust, mille kaudu pannakse täiesti legaalsele veebilehele mõni pahavara sisaldav programmijupp, video või dokument. Programmijupp käivitatakse kasutaja veebilehitsejas ning video või dokumendi sees olev pahavara hakkab kasutaja arvutis tegutsema, kasutades ära mõnda kasutaja arvutis oleva tarkvara nõrkust. Siit jõuame kohe ka suuruselt järgmise riskini.
Turvaparandusteta tarkvara
Riski suuruse poolest järgmisel kohal on turvaparandusteta tarkvara kasutamine. Riskantseimad on ses osas Adobe PDF, Apple QuickTime, Adobe Flash ja Microsoft Office. Tõmmates veebist mõne dokumendi või video ning avades selle turvaparandusteta tarkvara abil, on pahalasel võimalus saavutada kasutaja arvuti üle täielik kontroll.
Operatsioonisüsteemi turvavead
Kolmandal kohal on operatsioonisüsteemi turvavead, kusjuures üle 90% rünnetest on suunatud erinevate Windowsi opsüsteemide pihta. Põhiliselt kasutatakse ära mõne laiendusteegi (dll) nõrkust. Vastavalt SANS uuringu andmetele on suurim oht Conficker/Downadup, kuid levivad ka ammu avastatud viirused nagu Sasser (avastatud 2003) ja Blaster (avastatud 2004). See näitab, et kasutajate poolt on turvaparanduste paigaldamine ja turvatarkvara kasutamine väga nigelal järjel.
Soovitused
Pahalaste esmaseks eesmärgiks on arvuti üle kontrolli saavutamine. See annab neile võimaluse jälgida kasutaja tegevust – varastada pangaparoole ja muud isiklikku informatsiooni, samuti saab kontrolli all olevat arvutit kasutada sillapeana järgmiste rünnete tegemisel näiteks (suurema asutuse puhul) sisevõrgu või teiste arvutite vastu. Mida siis teha, et pahalased meie arvuti üle kontrolli ei saavutaks?
- Kasuta alati turvatarkvara – tulemüüri ja pahavara tõrjujat.
- Kasuta arvutit alati tavakasutaja (mitte administraatori) õigustes.
- Tegele regulaarselt turvaparanduste paigaldamisega – jälgi, et opsüsteem ja rakendusprogrammid oleks alati uuendatud.
- Kustuta arvutist tarkvara, mida ei kasuta – igas tarkvaras avastatakse varem või hiljem mingi nõrkus ning kuhugi kettanurgale ununenud tarkvara muutub ohu allikaks.
Veebirakenduste pidajad peaksid regulaarselt kontrollima oma veebilehti potentsiaalsete ohtude vastu – SQL augud, Cross Site Scriptingu vead, PHP ebaturvalised funktsioonid on pahalaste lemmikud uute sigaduste välja mõtlemisel.
Veidigi suurema võrgu omajad peaksid aga mõtlema juba võrgujälgimise seadmete hankimisele – sissetungi avastamise süsteem (Intrusion Detecrion System- IDS) ja auditilogide pidamise vahendid ei ole enam kallid ning on suurepäraseks abivahendiks kõikvõimalike turvaintsidentide avastamisel.
Refereeritud artikkel
Kokkuvõte 1
Kokkuvõte 2
Iga nädal paisatakse küberkurjategijate poolt internetti hinnanguliselt umbes 2000 – 3000 ühikut uut nuhkvara, troojat ja viirust või nende varianti. Parimal juhul suudavad viirusetõrjete heuristilised ennetussüsteemid neist peatada enne arvutisse jõudmist vaid 30 – 50 %. Ülejäänud pahavara tegutseb aga takistamatult edasi, kuni see alles hiljem tõrjeprogrammide poolt avastatakse.