Panda Cloud Antivirus

Panda Cloud AV

Antiviirusest rääkides kuuleme me alatihti jutte andmebaasi uuendustest. Seda sellepärast, et viimaste kahjurprogrammidega kursis olemiseks peab viirustõrje teadma, kuidas neid ära tunda. Muidu jääb viirusekood tuvastamata. Kas teistsuguseid viirustõrjeid polegi olemas? On küll – Panda Cloud Antivirus!

Pilv

Esimese asjana, kui räägime pilvepõhistest viirustõrjetest, tasub inglise keele oskajatel läbi vaadata huvitav video Youtubest. Videos räägitakse lihtsale inimesele arusaadavas keeles sellest, kuidas Cloud AV töötab ning miks ta hea on. Cloud tähistab kommuuni (Pilve) kõikide kindla programmi kasutajate vahel.

Nendele aga, kes inglise keelt nii hästi ei valda, tutvustan lühidalt.

Turvalaborid töötavad ööpäev läbi, otsides ning väljastades uuendusi, mis aitavad nende tootel uuemaid pahavaravariante kinni nabida. Teadaolevalt aga on inimressursid piiratud ning mitmete tuhandete pahavarkoodide pidev läbituhnimine käiks inimesele ilmselt üle jõu. Kuigi ka tänapäeva viirustõrjed kasutavad paljuski automaatseid süsteeme, mis ise koode analüüsivad ning pahavara tuvastamise korral uuenduse valmis seavad, ei ole need väga efektiivsed. Ikkagi jääb osa töö inimeste kanda. Pealegi võib kehv süsteem trkitada valehäireid, mis omakorda võib kaasa tuua mõne tähtsa faili alatiseks kustutamise. Viimast tuleb küll ette harva, aga see-eest ei riski viirustõrje tootjad oma kasutajate meelepahaga.

Panda Cloud Antivirus

Oht suureneb siis, kui viirus on uus ning viirustõrjujad pole seda seda veel läbi töötanud (loe: andmebaasi lisanud). Siin tuleb appi pilvepõhine kasutajate kommuun.  Koos suure kommuuni moodustanud Panda Cloud Antiviiruse (PCAV) kasutajad kaitsevad üksteist uute ohtude eest. Nimelt laeb PCAV kasutaja arvutist oma serverisse failide koodijuppe, mis võivad olla kahjulikud. Server töötleb need failid läbi ning kui avastatakse oht, on kõigest mõne minutiga ülejäänud kommuun kaitstud. Seejuures ärge ehmuge, PCAV ei lae faili tervenisti üles. Serverisse saadetakse informatsiooni kõigest ~200KB ulatuses (ööpäevas). Seda ka muidugi juhul, kui teie arvutis on väga palju seni tundmata faile.

See pole veel kõik. PCAV ei toetu ainult Internetile. Programm sisaldab ka kohapealseid signatuure (või siis heuristikat), mis suudab viimasel ajal levivat pahavara tuvastada.

Paigaldamine

Panda Cloud Antivirus on allalaadimiseks saadaval oma kodulehel, http://www.cloudantivirus.com/
Programmi paigaldusfaili suurus jääb 22MB juurde. Tegemist on võrdlemisi väikese programmiga. Lisamärkena võib mainida, et pärast paigaldamist ja arvuti taaskäivitamist toimub PCAV uuendamine, mis on üsnagi mahukas.

Pärast allalaadimist ja paigaldusfaili avamist tuleb valida programmile kasutuskeel:
Keel

Keel valitud, tuleb nõustuda läbiloetud litsentsitingimustega:
Litsentsitingimused

Kui paigaldamine on lõppenud, tuleb endale luua tasuta kasutaja (all “Create your free account here). See on minu arvates üks kõige tülikamaid asju kogu PCAV juures 🙂
Kasutaja loomine

Kasutaja loodud, võib sisse logida ning programmi kasutama hakata. Programmi peaaknas, mis on lihtne ja ilus, näeb ära programmi ja arvuti staatuse. PCAV sisaldab ka püsikaitset, mis kontrollib arvutisse tulevaid faile kogu aeg.
Peaaken

Click here, mida tähistab prügikasti ikoon, lubab meil karantiini hallata. Seda sellepärast, et valehäiretega kustutatud faile taastada.
Karantiin

Seadete alt ei saa eriti midagi muuta. Programm on kasutamiseks valmis kohe peale paigaldamist. Küll aga saab vajaduse korral proksi seadeid “Change settings…” alt muuta.
Seadistamine

Kontrollimeetodeid on kaks: Quick scan (kiire) ning Scan other items, kus saab ise valida, mida PCAV’l kontrollida lasta. Kontrollimine toimub üsna aeglaselt.
Kontrollimine

Kaustad, mida kontrollida
Siin saab valida kaustu, mida kontrollida soovite.

Raportite alt näeb statistikat arvutis tuvastatud ohtude kohta. Näiteks mitu troojat PCAV leidnud on.
raport

Endale meeldib mul PCAV juures üsna hea tuvastamise protsent (eriti uute viiruste juures) ning tema lihtsus. Programmi on kerge kasutada ning see ei koorma arvutit.

Kas ma juba mainisin, et Panda Cloud Antiviruse eest raha ei küsita?

Mis siis ikka, head kasutamist!

Rämpsposti stiilinäide

Sain täna ühe kirja, kus keegi Mohamed tunneb huvi selle vastu, et minul lõbus oleks. Tänuväärne tegu, eks?

Kiri

Kiri on väga lihtsasti koostatud ning esmapilgul kahtlane ei tundu.
Avasin saadetud lingi turvalises keskkonnas (ära kunagi sellised linke ava, kui sa ei tea, millega tegu võib olla) ning oh üllatust: link sisaldas vana head Messengeri püügivõtet:
Lingi sisu

Huvitav on aga see, et “Terms”i pole tegelikult olemas. “Trendiks” on saanud, et “Terms” on tõesti olemas ning seal kirjutatakse, et sisestatava kasutaja MSNi võidakse kasutada linkide ja reklaami edasisaatmiseks.
Ehk on asi viitsimises, et seda tehtud pole. Küll aga tasub sellistest lehtedest kauge kaarega ümber käia.
Kui siiski oled oma logimise andmed taolistesse internetilehekülgedesse sisestanud, vaheta oma parool ära siin. Logi sisse – Kliki üleval-paremal oma nimele ja vali “Kuva konto teave”.

2009. aasta kõige rängem infoleke

matrixchristmasIkka jubedaid asju tehakse arvutimaailmas.

Viimastel andmetel on juhtunud kõige hullem, mis juhtuda sai – Internetti on lekkinud Jõuluvana andmebaas lastest, kes on olnud 2009. aastal head või üleannetud. Küberkurjamitel on nüüd teada kõikide maade laste nimed, elukohad, vanus ja muud olulised andmed. Moslemimaad ja India on juba avaldanud protesti selle üle, et kõrvuti kristlike maade lastega figureerivad baasis ka nende järeltulijad.

Tõsi, juba on andmebaasist avastatud ka hulgaliselt ebatäpsusi – nii on seal lastena kirjas miljoneid täiskasvanuid. Kuna küberkurjamid teavad nüüd ka nende sotsiaalkindlustuse numbrit, saavad nad nende vaesekeste pangaarved tühjaks teha. Ameerikas nimelt kasutatakse pangaklientide identifitseerimiseks mitte ID-kaarti nagu meil, vaid sedasama numbrit.

Inimesed, olge jõulude eel valvsad!

Pühad ja küberkuritegevus

1.küberkriminaalPC tools.com saatsis mulle postkasti kirja, milles hoiatab jõulupühade eel ja ajal järsult kasvava küberkuritegevuse eest.

Nii nagu kõigi suurte pühade ajal  on interneti kaudu tulenevad erinevad ohud  alati järsult kasvanud. Küberkriminaalid teavad juba ette, et paljud, kel pole aega poodides käia, teevad oma kingiostud  läbi interneti. Selliseid inimesi on aga kerge ära kasutada,  risustades nende  e-maili postkaste igasuguste ahvatlevate pakkumistega, milleks ei pruugi olla ainult mõne toote odavmüügist teatamine vaid ka lihtsalt mõne põneva pealkirjaga uudis või kutse osa võtta mõnest online-meelelahutusüritusest nagu näiteks kogupere veebi-mängust. Kirjas olevatel linkidel klikates aga nakatatakse kasutajate arvutid erineva pahavaraga, millest enamuse ülesandeks on varastada ohvritelt pangaparoole.

Eriti ettevaatlik tasuks olla, kui pakutakse ostmiseks mõnda teada-tuntud kallist toodet võileivahinna eest, suunates kasutajad kirjas märgitud lingi abil hiljuti loodud internetikaubamajja. Samahästi võib tegu olla ka tuntud veebikaubamaja kodulehegaga, mis on aga osavalt võltsitud. Sisestatud pangakoodide- ja kasutajaandmete abil saavad kurjategijad “volitused” kasutajate pankadest raha välja võtmiseks. Veel kurvem on lugu siis, kui kasutaja ei oska riske hinnata, ning sooritab ostu võlts-kaubamajast, saates ise teatud summad kurjategijatele. Sel juhul jäädakse ilma nii rahast kui ka krediitkaardi andmed lähevad küberkurjamite kasutusse.

Kõikide taoliste reklaamkirjade suhtes tuleb alati olla skeptiline ja meeles hoida eesti vanasõna – 9 korda mõõda, üks kord lõika.

2.pc tools

Siinkohal tasub meenutada, kuidas lugeda turvaliselt e-maili:

  • Kui kasutate arvutiväliseid meiliteenuseid, näiteks Gmaili, Live Hot suhtluskeskkonda jne, paigaldage veebilehitsejale turvalaiendused nagu McAfee SiteAdvisor, Wot , Netcraft vms, mis hoiatavad pahatahtlikele saitidele sattumise eest. Nimetatud brauserilisad toetavad nii Interner Explorerit kui ka Mozilla Firefoxi. Näiteks Gmaili postkasti avades lisab plugin Wot iga kirjas oleva lingi lõppu veebilehe reitingu -  rohelised rõngagkesed, mis teavitavad ohututest linkidest ja punased rõngad, mille puhul peaks olema väga ettevaatlik neile klikkamisega.
  • Isegi kui veebilehitsejatele on paigaldatud turvalaiendused, mis teavitavad veebilehtede ohtlikkusest, siis ikkagi ärge klikake igal pakutaval lingil, kuna paraku ka pishing-võltslehed luuakse alati varem, kui nad avastatakse ja andmebaasi lisatakse.
  • Kirjas saadetud kahtlased lingid, veel enam – lingid, mis ei tekita mitte mingisugust kahtlust (sest küberkurjategijate eesmärk ongi esitada kiri selliselt, et see ei tekitaks kasutajas mitte ühtegi kahtlust), tuleks üle kontrollida veebipõhiste lingikontrollijatega, näiteks http://scanner.novirusthanks.org/ ja http://www.novirusthanks.org/scan-website.
  • Ärge avage tundmatute inimeste poolt saadetud e-posti manuseid, kaasa arvatud ka sõprade-ja tuttavate poolt saadetud manuseid, kui nende saatmist pole varasemalt kokku lepitud või kirjas endas sellest ei teatata – botneti liikmena võidakse rämpskirju õngitsemislinkidega ja troojamanustega saata ka ilma nende teadmata. Iga e-kirjaga saadetud fail kontrollige alati enne selle avamist viiruse-ja nuhkvaratõrjega üle.
  • Suurima ettevaatusega suhtuge kirjadesse, kus küsitakse teie isikuandmeid – aadressi, telefoninumbreid, pangaparoole ja -koode jne. Tõsi ta ju on, et paljud firmad korraldavad e-maili teel mitmeid auhindadega pärjatud reklaamkampaaniaid, et iial ei või teada, kas just äkki mitte seesama justkui turvaline veebileht pole osavalt järgi tehtud võltsing….
  • Kui mõni ametlik kiri ei ärata mitte mingeid kahtlusi, siis tegelikult seda kahtlasem see on. Ükski pank ega teine riiklik ettevõte ei saada teile kirju, et kinnitaksite nendes oma panka sisselogimise paroole või muid iskuandmeid. Samuti ükski pakkumine, mis tuleb kirja teel mõnelt tundmatult, milles soovitakse abi ja vastutasuna pakutakse näiteks rahalist protsenti, on võltsing. Emsi Software GmbH juht Christian Mairoll on öelnud kuldsed sõnad: “Kui e-posti teel saadetud pakkumine on niivõrd hea, et olla tõsi, siis ei ole see kindlasti tõsi.”

PDF-dokumendiga võib saada viiruse

RIA hoiatab järjekordse Adobe Acrobat Readeri turvaaugu eest, mille kaudu küberkurjamid teie arvuti üle kontrolli võivad saada.

Enamik meist kasutab PDF-dokumentide lugemiseks Adobe Acrobat Reader’it. Äsja jõudis laiema ülduseni teave selle rakenduse järjekordsest veast, mida küberkurjategijad kasutavad oma botnet’idele uute liikemete „värbamisel“. Kuna see turva-auk on seotud JavaScripti toega PDF’des, on viiruste ennetamiseks tõhus meede JavaScript Adobe Readeris üldse välja lülitada. Selleks tuleb Acrobat Readeri seadistuste lehel eemaldada linnuke valiku „Enable Acrobat JavaScript“ eest (seadistuste lehele jõuab Edit -> Preferences -> JavaScript).

Vihje pahadokumendile võib anda see, et avatud dokument sisaldab täiesti suvalist teksti või puudub sisu sootuks. Kui juhtumisi sai siiski nakkust edasiandev PDF avatud, siis tasub järgida tavapärast tõrjerutiini: käia arvuti üle erinevate viirustõrjujatega, võimalusel kasutada IT-professionaalide abi.

Üks pahalane, kes turva-auku kasutades arvutisse ronida võib, on meie eelnevates teadetes peaesinejaks olnud Zeus – rahamaias pahavara(s). Viimasel ajal on seda botnet’i kasutatud krediitkaardi andmete väljapetmiseks. Selleks saadavad nakatunud arvutid välja massiliselt e-kirju, milles palutakse kliendil tühistada krediitkaarditehingud. Selleks on vaja kõigest klikkida linki kirjas, millelt avaneb – üllatus-üllatus – veebileht, kus palutakse sisestada enda krediitkaardi andmed. Ilmselgelt on peale liba-veebilehele andmete sisestamist vaja kaardiomanikul suhelda tõelise pangaga, tõeliste tehingute tühistamiseks.

Adobe ise on turvaaugust teadlik, kuid ilmselt selle aastanumbri sees paiku välja ei saada.Lisaks Javascripti väljalülitamisele võiks kaaluda ka alternatiivsete PDF-i lugejate kasutamist.

Windows turvapaigad igasse arvutisse

1. Bill Gates genuine logoEi mäletagi täpselt, oli see neli või viis aastat tagasi, kui üks mu tolleaegne tuttav arvutipoest pakkus mulle ühe pisikese teene eest tasuta  Windows XP originaalplaadi tõmmist. Asi olevat ametlik ja ehtne, kuna arvutipoodidel teatavasti on sellised plaadid alati olemas, mida nad ilma opisüsteemita DOS- arvutitesse paigaldavad.

Mis siin salata, loomulikult olin ma juba eelnevalt teistelt tuttavatelt kuulnud, et mees ajab opisüsteemi paigaldamisega ka väikestviisi äri – sellise piraat-originaal XP installeerimise eest klientide arvutisse küsiti tollal umbes 500 kuni 600 krooni puhtalt kätte. Muuseas, ka tänapäeval pole taoline äri kuskile kadunud, ikka ja jälle kuulen tuttavatelt, viimati umbes kaks kuud tagasi, kuidas üsna suurtes ja prestiižsetes arvutisalongides pakuvad mõned müüjad tehingut – kas osta originaal CD-plaat poe riiulilt või lasta neil endil paigaldada soovija arvutisse samuti “ehtne” opisüsteem, ent CD-d kaasa ei saa….siis läheks see maksma kõigest 300-350 krooni, loomulikult ainult sulas ja ilma arveta. See on kõigile teada avalik saladus.

Minul aga saadud ametlik ja ehtne Windows XP originaalsüsteem  kuvas paari kuu möödudes arvutinurka värvika genuine-kellukese, mis teatas, et tegu EI OLE õige versiooniga. Arvatavasti oli mulle kingitud tõmmist kasutatud juba kümnetel (või sadadel) teistel arvutitel ja ühel hetkel Microsoft lihtsalt avastas selle.  Ja Windows turvavärskendustel (Microsoft Update) oli nüüd kriips peal.

Sellest ajast peale olen kasutanud ainult ehtsat XP opisüsteemi, mis sai soetatud tuntud firmapoest. Ehkki nõudmisel, et “soovin osta XP plaati”, kus eriliselt rõhutasin sõna “OSTA”, vaatas nooruke müüjatar mulle otsa sellise ehmatuse ja üllatusega justkui kurjategijale, kes küsib Kalashnikovi automaati koos pidemetäie padrunitega , et massimõrva korraldada. Sellist jahmatust võis tõlgendada – no oled sina ikka puhta loll, kes siis tänapäeval enam opisüsteeme OSTAB!

2.Windows genuine-victim

Aga noh, igatahes eluaegset traumat ma sellisest suhtumisest siiski ei saanud, kuna tean juba ammu, et omakasupüüdlik must äri opisüsteemide paigaldamisega mõne tegelase  poolt ei kao tõenäoliselt ka tulevikus ja kannatajateks jäävad ikka ja ainult raha kokku hoidvad  kliendid. Odav ei ole alati hea! Mõnedest sellistest tõestisündinud juhtumistest petta saanud inimestelt saab lugeda siit.

Kas piitsa või präänikut?

Sõprade ja tuttavate arvuteid viirustest puhastades või registrivigu parandades olena aga sageli ise üsna hädas. Autentsuse kelluke vilgub kurvalt nurgas ja süsteem on turvapaikadega lappimata.

Teinekord on üsna raske tõestada, et viirus on arvutisse pugenud just värskenduste puudumise tõttu, ent see on enam kui võimalik. Eriti just selliste pahalaste puhul, mis peamiselt levisid paar-kolm aastat tagasi, ent paikadega sai nende suurem sissetung tõkestatud. Ka Confickeri olen leidnud, ehkki Microsoftil on sellele turvalapp olemas.

Mida ma peaksin sellistel juhtudel tegema?  Ma ei saa ju hakata oma tuttavate sõrmi sahtli vahele lapikuks lööma või neid piitsaga nüpeldama. Ka parastamine ei anna midagi, kuna enamustele on taoline “ehtne” piraat- opisüsteem paigaldatud kellegi kolmanda poolt, ilma et arvutiomanik ise midagi halba aimaks. Ja siin on veel üks nüanss  – isegi, kui arvutil endal on garantiiaeg olemas, siis probleemide korral ei saa seda suunata remonti, sest seal võidakse väga hästi öelda, et vead on põhjustatud piraat-opisüsteemi kasutamise tõttu. Ning siis ei olegi midagi vastu vaielda ning abivajajal endal tuleb taskuid kergendada.

Olen ka märganud puhast hoolimatust oma arvuti korrashoiu suhtes (andku tuttavad mulle need karmid sõnad andeks!). Millalgi aegu tagasi on nende arvuti opisüsteemi Windows installiplaadiga parandatud, misjärel Microsoft Update on lakanud toimimast. Ja seejärel pole isegi proovitud seda uuesti tööle saada, kuna ei peeta seda eriti vajalikuks. Peaasi, et internetti saab, MSN-is lobiseda või mõnusaid mänge mängida.  Aga uskumatult raske ja aeganõudev on just selliseid paikamata arvuteid korda teha.

Samas, isegi kui tegu pole ehtsa opisüsteemiga,  teen alati kõik võimaliku, et kasutaja ei oleks ohtlik ei endale ja eriti just teistele arvutikasutajatele, kaasaarvatud mulle. Ega siis ilmaasjata internetiteenuste pakkujad mõnedel kasutajatel internetiühendusi piira. Kõige kurvem asja juures ongi just see, et viirustega nakatatakse just teisi internetti ühendatud arvuteid, ilma et sellest aru saadakse (vahel ei tahetagi seda tunnistada, ehkki aimatakse). Ja esmasteks kannatajateks on tavaliselt parimad semud  ja head kamraadid, kes ühel hetkel lihtsalt loobuvad nakatunud arvutiomanikuga suhtlemast.

Mida teha opisüsteemi turvalisuse tõstmiseks?

Kõigepealt tuleb loomulikult kõikvõimalikust õelvarast  lahti saada, vahet ei ole, kas tegu legaalse või mittelegaalse opisüsteemiga. Eraldi linke ei hakka siin välja tooma, kuna kõik viiruste- ja nuhkvara eemaldamiste vahendid on lihtsasti  leitavad Arvutikaitse rubriigist Tõrjujad.

Järgmisena võiks nii ehtsa- kui piraatsüsteemi omanikud üle kontrollida, kui palju haavatavusi nende opisüsteemis leidub.

Tasuta kõigile Protector Plus – Windows Vulnerability Scanner on väga lihtne ja ülikiire vahend nende tuvastamiseks, mis lisaks teatab, kas tegu on kriitilise-või vähemolulise haavatuvusega. Utiliidiaknas lingile klikkides suunatakse kõigepealt Microsoft lehele täiendava info lugemiseks, kust leiab ka eraldi lingid konkreetse turvalapi allatirimiseks. Loomulikult tuleb valida just opisüsteemi versiooni  järgi sobiv allatirimislink. Utiliit sobib süsteemidele Windows 7, Vista, XP,2000. Nii kodulehel kui utiliidis endas on kirjas kuupäev, millal seda on viimati värskendatud, uusima  versiooni peab alati uuesti kodulehelt arvutisse tirima.
3.winvuln scan

Seejärel võiks nii ehtsa- kui piraatsüsteemi omanikud kontrollida üle, kas kõik vajalikud opisüsteemi värskendused on arvutisse paigaldatud.

Kõigile tasuta Windows Update Scanner sobib süsteemidele 2000, XP (32-ja 64bit) ning Server 2003. Selle abil on  võimalik leida arvutist puuduvad Windows värskendused  ja suunava lingi abil jõuda otse Microsoft kodulehel konkreetse allalaadimisleheni.

Utiliidi arvutisse paigaldamisel tuleks jätta linnuke kastikesse Verknüpfung (lingiviited) ja valida sobiv keel.

4.mõned abistavad lingid ja keelevalik

Utiliidi enda uuendamiseks tuleb valida Help – Check for updates, viimane signatuuride versioon arvutisse tirida ning pärast seda vajutada Scan.

5.kontrolli värskendusi

Süsteemis juba olevad turvavärskendused märgistatakse linnukesega, puuduvate paikade taha kuvatakse rist. Eraldi võib valida List not installed updates, et näha ainult puuduvaid paiku. Ehkki info on saksa keeles, siis siniselt märgitud link To the KB-Download viib Microsoft kodulehele, kus on kirjas  informatsioon turvavärskenduse kohta, mille võib sealtsamast kohe arvutisse tirida ja paigaldada.

6.link allatirimiseks

Kui aga ikkagi ei saa värskendusi mingil põhjusel läbi Microsoft Update kätte, näiteks viirused on tee Microsoft kodulehele blokeerinud või on tegemist on fataalse süsteemiveaga, mis värskendusi ei luba, siis üheks võimaluseks on proovida seda parandada  selle õpetuse abil või tirida arvutisse Microsoft Windows Update Agent.

Aga kui ka selle abil ei saa probleemi lahendatud?  Tean, et paljud kasutavad oma opisüsteemi lappimiseks RyanVM’s Windows XP Post-SP2/ SP3 Update Pack või Windows Update Scanner autori Manuel Hoefs loodud Windows värskenduste komplekti Windows XP Pre SP4 UpdatePack, mis sisaldab kõiki viimaseid turvapaikasid opisüsteemidele XP. Kuigi olen viimase komplekti ise oma arvuti peal ära proovinud ja  veendunud, et põhimõtteliselt see kahju ei tee ega sisalda pahavara, siis sellised kolmanda osapoole värskenduste allalaadijad peaksid olema siiski äärmised abinõud, et süsteem uuendatud  saaks. Eelkõige tuleks värskendusi tirida ikkagi Microsoft originaallehelt – http://www.update.microsoft.com/microsoftupdate/v6/default.aspx?ln=en-us .

Tähelepanuks!

Enne uuenduste allalaadimist tuleb alati luua süsteemi taastepunkt ja/või kasutada alternatiivseid süsteemitaastajaid. Sest paraku on Microsoft uuendustega nii, et need ei pruugi kõikide süsteemidega alati hästi sobida. Näiteks mul endalgi tõid viimased automaatsed uuendused arvutisse paiga, mis rikkusid ära taaskäivitusele (restart) mineku.