Turvaline ostmine interneti vahendusel e-poest

Viimasel ajal on eriti teravalt päevakorda kerkinud probleem, kui kaupu tellitakse interneti vahendusel e-poodidest, tehakse ka rahaülekanne vajalikus summas, ent kaup jääb kas saamata või kvaliteet on nigel. On ka juhuseid, kui veebipoes kirjas olev tooteinfo on eksitav ning ei vasta saadud toote tegelikele andmetele, toote hilisem ümbervahetamine valmistab veebipoele raskusi ja/või ei tagastata ostjale juba ülekantud raha. Samuti luuakse aeg-ajalt sulide poolt internetti uusi e-kaupluseid, mille ostu- ja müügitingimused ei vasta seadustele ning tegeletakse otsese pettusega.

Ostlemine e-poodidest jääb alati mõnevõrra riskantseks, ent kui kasutaja teeb enne poest ostmist korralikku kodutööd, saab riskid viia miinimumini.

Enne, kui tellida tooteid e-poodidest, tasub kindlasti …

  • …kontrollida firma kohta infot internetist. Nii Neti, Google, Yahoo jne otsingusse tuleb lüüa veebipoe nimi ja uurida, mida selle poe kohta on kirjutanud teised veebilehed. Kui firma on pettustega tegelenud või kui jätnud müügitehinguid tehes endast ostjale ebameeldiva mulje, siis kindlasti on neist juhtumitest kirjutatud mitmetes foorumites, blogides või kodulehtedel. Suurpettuste korral on sellest teatanud kindlasti ka Tarbijakaitseamet. Kindlasti tasub pärast veebipoe nime järgi info otsimist sisestada lisainfo leidmiseks ka veebipoe postkasti kontaktaadressid, näiteks nimi@firma.ee. Samuti saab infot edasi otsida veebipoe kontaktisiku nime järgi, veendumaks, et konkreetne isik pole pahateolt tabatud.

  • …kontrollida infot firma maksejõu kohta. Kui tegu on Eesti firmaga, siis saab firma maksevõimekust kontrollida  Krediidiinfo AS teenuse abil Tasuta firmapäring. Lüües firma nime otsingulahtrisse, kuvatakse ka Maksevõlgade raport, mida saab vaadata tasuta. Kui firmal on maksuvõlgasid, siis tasub üsna ettevaatlikult suhtuda sellest firmast kaupade tellimisse.

  • …kontrollida firmaandmete olemasolu ja õigsust. Kindlasti ei soovita tellida kaupu sellistest e-kauplustest, kus on kirjas vaid firma nimi ja tellimise lahter. Õiged firmad nimetavad ka oma ettevõtte registreerimise aadressi, -postikoodi, -linna,  telefoni numbri(d), e-posti aadressi(d), registrikoodi jne. Antud andmete õigsust saab kontrollida  eelmises punktis nimetatud Krediidiinfo teenuse abil kõrvutades andmeid.
  • …kontrollida, kas firma üleüldse eksisteerib ja mis on selle tegevusalad. Kui Krediidiinfos on real Ettevõtte staatus teatatud, et firma on kustutatud või likvideerimisel, on väga riskantne sellest veebipoest kaupa tellida. Kui real Tegevusalad on firma nimetanud oma tegevuseks näiteks Hobusekasvatuse, aga tegeleb arvutite müügiga, siis “head nahka” sellest ostu-müügi tehingust ei saa.

  • …kontrollida, kas veebikauplus reageerib päringutele. Enne ostmist tasub veebipoe kontakt-aadresside abil küsida täiendavat infot kaupade kohta ja veenduda, kas ning kuidas vastatakse. Näiteks küsige üle, kas veebipoes avaldatud kauba hind on õige või äkki on andmed uuendamata;  kas tellimisel kaupa jätkub või on andmed uuendamata; kui toode on viimane, kas tellija saab selle kindlalt omale; kui garantii kohta info puudub, küsida kindlasti ka selle kohta; juhul, kui kaup ei sobi, kes tasub tagastamiskulud; kas hinnad sisaldavad käibemaksu või mitte jne. Selline suhtlemine aitab ettekujutust saada ka firma sõbralikkusest, tahtmisest asjaga tegeleda, viisakusest jne. Tuleb jälgida, kui kiiresti vastatakse kirjale, kas saadud info on adekvaatne või esineb “keerutamist”, kas suheldakse lugupidamisega või mühkamisi jne.
  • …tutvuda väga põhjalikult tellimise-, ostmise-  ja kauba kohaletoimetamise tingimustega. Kui näiteks veebipood meelitab üliodava tootega ja ostja selle kiiruga tellib, lugemata tingimusi, võib ta näiteks kohaletoimetamise (transpordi) tasuna maksta tunduvalt rohkem raha kui asi väärt on. Või kui näiteks ostja vajab kaupa kindlasti järgmiseks nädalaks, aga tingimustes on kirjas, et kaup saabub kohale alles kuu aja pärast, siis pole tellijal protsessimiseks õigust.
  • …kindlustada tellimise fakt. Tellimise esitamisel prindi või salvesta tellimuse vorm. Samuti võib eelnevalt küsida veebipoest kinnitust, kas tellimisleht saadetakse tellija e-mailile. Kui seda tehakse, mis on tegelikult kauba pakkuja kohustus, siis kontrolli üle, kas eelnevalt sisestatud andmed on õiged. Mõned tellijad, nagu näiteks mina, teevad kindluse mõttes veebipoe pakutavast kaubast, selle hinnast, garantiist jne ekraanipildi (Print Screen), et vale kauba saatmisel, hinna muutmisel jne oleks olemas reaalne tõestusmaterjal.

Lisaks täiendavad turvameetmed:

  • Kui veebipood on alles hiljuti loodud ja selle kohta pole veel internetist leida piisavalt infot kasutajate kogemustest, siis lisaks eelkirjutatule küsi kindlasti ise erinevatest foorumitest üle, kas ehk keegi on juba sellest uuest e-poest kaupu tellinud ja kuidas ta on teenindusega rahule jäänud.
  • Paigaldage veebilehitsejale turvalaiendused nagu McAfee SiteAdvisor, WOT vms, mis hoiatavad pahatahtlikele saitidele sattumise eest. Nimetatud brauserilisad toetavad nii Interner Explorerit kui ka Mozilla Firefoxi. Need pluginad annavad teada veebilehe reitingu -  roheliselt märgitud kirje teavitab ohututest linkidest ja punaselt märgitud kirje kuritahtlikust veebilehest. Alati ei pruugi need turvapluginad Eesti veebilehtede puhul aidata, ent kuna ka pajud välisfirmad pakuvad oma tooteid siin müügiks, siis selline ettevaatus tasub kindlasti ära.
  • Veenduge, et veebipood ei küsi teilt korraga kogu ostusumma ettemaksmist. Seaduse järgi tohib e-pood nõuda vaid poolt summat kauba hinnast. Kui e-pood siiski nõuab kogu summa korraga tasumist kauba tellimisel, siis võib tellija julgelt pöörduda Tarbijakaitse poole või anda märku e-poodnikule Võlaõigusseaduse paragrahvist 213, lõige 4.
  • Jälgi, et e-poe tingimustes oleks kirjas, et ostjal on võimalik kauba kättesaamise hetkest see tagastada 14 päeva jooksul. Kui internetipoes selliseid andmeid ei ole, siis on see veebipoodniku probleem ja ostjal on õigus kaup tagastada kolme kuu jooksul (Võlaõigusseadus § 56).  Sel juhul peab tellija kindlustama oma seisukohti, fikseerides oma nõude Tarbijakaitses. NB! 14 päevane tagastamisõigus ei kehti kõikide kaupade kohta, täiendavat infot saab lugeda Tarbijakaitseameti lehelt.
  • Ettevaatlikult suhtuge veebipoes reklaamitavatesse suurtesse sõnadesse nagu parim pakkumine, odavamalt ei saa kuskilt, ostmisel tasuta teised tooted, superhinnad jne. Tavaliselt on nii, et kui kopeerida nende sõnadega pakutava toote nimi Google otsingusse, siis tegelikult saab veelgi parema pakkumise teistest Eesti poodidest või e-poodidest. Tasuta lisakaupade puhul on aga tavaline reklaamitrikk, kus põhitoote hinda on kunstlikult kergitatud, et see kataks kasvõi osaliselt lisatoote maksumuse. Ent ka leides parima pakkumisega veebilehe, tuleb seegi täiendavalt üle kontrollida nagu eespool kirjutatud.
  • Eelmisele punktile lisaks nimetatuna tuleb eriti ettevaatlikkult suhtuda neisse poodidesse, kus kõiki kaupu või teatud-kindlaid kalleid firmakaupu pakutakse üliodava hinnaga kõige kiirematele ostjatele kohesel tellimisel   – väga võimalik, et tegu on kas otsese pettusega või on tingimustesse peidetud mõni salakaval nõks ostja kahjustamiseks. Eriti kehtib see eelnimetatu alles loodud tundmatu e-poe kohta. Kui aga sellistest kampaaniatest teatab tuntud veebipood, kes on veebiturunduses juba aastaid tuntud ja ausate sekka kuuluv, siis ei tohi segi ajada, et tegu võib olla lõpumüügi, sulgemismüügi, tühjendusmüügi, soodusmüügi või allahindlusega, mis aga samuti peavad kulgema kindlate reeglite järgi (Kaubandustegevuse seadus §11).
  • Jälgige hoolikalt, milliste andmete sisestamist veebipood teilt nõuab. Kõik peaksid ju aru saama, et kui küsitakse pangakonto kasutajanimesid ja  paroole, siis on tegu ilmselge pettusega.
  • Soovitavalt tee tehinguidI ID-kaardi või PIN -kalkulaatori abil. Alati kontrolli digitaalsete sertifikaatide (tuntud ka SSL-protokolli nime all) olemasolu – veebibrauseri ja serveri vaheline ühendus ehk tehinguteostamise aadressileht peab algama tähtedega “https”, samuti tuleb otsida lukustatud tabaluku kujutist, mis näitab, et ühendus on krüpteeritud.

Loe lisa ka Tarbijakaitseseadusest ja  Võlaõigusseadusest ja Kaubandustegevuse seadusest

Kuidas kaitsta lapsi internetiohtude eest

Arvuti ja internet kuulub tänapäeva lapse ellu sama kindlalt nagu raamatud ja telekas. Kuid päris kindlasti ei ole tegemist mehaanilise lapsehoidjaga, mille hoolde oma järeltulija muretult jätta võib. Nagu metsas ja linnaliikluses, nii on ka arvutiasjanduses omad ohud ja ettevaatusabinõud,  mida peab arvestama.

Õige asend

Arvuti taga kipub tihti olema nii põnev, et ebamugav asend ei anna tunda enne, kui kael, käed ja selg juba valutama hakkavad. Arvuti peab arvutilaual paiknema nii, et ekraani taga pole vaja küüritada või, vastupidi, alt üles vaatamiseks kaela kõverdada. Klaviatuur peab olema vastavas sahtlis või laual selliselt,  et ka randmetel on toetusruumi, hiir aga paigutatud nii, et käsivarrel on küll toetuspunkt, kuid hiire liigutamiseks pole tarvis laua taga lösutada.

Silmad vajavad kaitset

Pikaajaline ekraani jälgimine väsitab silmi, samuti kipub silmalaug niisutama silmamuna harvem kui tavaliselt ja silm jääb kuivaks. Täsikasvanute puhul tuleks iga kahe tunni arvutitöö järel teha veerandtunnine paus silmade puhkamiseks, laste puhul peaks paus tekkima iga poole, hiljemalt kolmveerand tunni järel. Pausijärgset uue kolmveerandtunnise arvutisessiooni lubamise mõttekust tasuks tõsiselt kaaluda.

Ka vana ja väsinud monitor ei ole silmadele hea. Virvendav ning hägune pilt võib peavalu ja unehäireid põhjustada ka täiskasvanuil, lastest rääkimata. Paraku viiakse tõsiseks tööks kõlbmatu monitor liigagi tihti laste juurde oma vanaduspäevi lõpetama…

Arvutile ei matse limonaad ega küpsisepuru

Mistahes elektroonilistele seadmetele ei meeldi kokkupuude vedelikega. Ja ega lastelegi meeldi limonaadiloigus ujuvalt klaviatuurilt või hiirelt elektrilööki saada. Kui aga morsiklaas juhtub ümber minema näiteks sülearvuti peale, võib selle remont maksma minna pea poole arvuti hinnast. Leiva- ja küpsisepuru ning pitsajääke aga on väga tülikas arvuti seest hiljem kätte saada. Nii et toit ja jook ei sobi kohe mitte kuidagi arvuti lähedusse, milline asjaolu tuleks lastele kohe alguses ka selgeks teha. Ning mõistagi ka ise eeskuju anda!

Operatsioonisüsteemi seaded

Lisaks töökohale tuleks lapse jaoks ette valmistada ka arvuti. Soovitan ohverdada kümmekond gigabaiti kõvakettast ning paigaldada lapsele päris eraldi keskkond – sobib mõni linuxilistest, näiteks Estobuntu (saab aadressilt www.estobuntu.org). Nimetatu on eestikeelne, juurde saab tõmmata ohtrasti tasuta mänge ja harivat tarkvara ning turvaseaded on vaikimisi sisse ehitatud. Ka pahavara koha pealt võib linuxit kasutades julgem olla.

Kui riistvara linuxiga ei sobi või ei ole selle kasutamine mõnel muul põhjusel võimalik, tuleks lapsele (ja tegelikult ka endale!) teha eraldi, piiratud õigustega kasutaja. Sel viisil arvutit kasutades on vähem karta, et pahavara ja soovimatud programmid arvutisse pesa teeksid.

Arvuti olgu üldkasutatavas ruumis!
Nagu ütleb hea sõber Anto Veldre: “Kui te just PEATE end veebikaamera ees paljaks võtma, siis hoolitsege vähemalt selle eest, et teie ala- ja ülakeha sama sessiooni jooksul korraga nähtavad ei oleks”. Kuid lisaks veebikaameraga tehtavate lolluste tõkestamisele saab silma all olevat võsukest paremini aidata ka siis, kui too näiteks kiusajatega kimpu või muidu hätta peaks jääma – vaevalt et üha enam kössi tõmbuv ja kurvemaks muutuv järeltulija vanemliku pilgu eest varju jääb.

Keelatud kohad

Kui tunnete tõsist muret võimaliku mõju pärast, mida internetis leiduvad porno- või muud räiged saidid teie võsukese moraalsele palgele avaldada võivad, saab vajadusel tõkestada ligipääsu teatud kodulehekülgedele.

Sügavamat mõtet sellel minu arust siiski ei ole, sest esiteks on piirangutest möödahiilimine liiga lihtne, teiseks on internetis leiduva ebatsensuurse materjali mass filtreerimiseks liiga mahukas, kolmandaks aga leiab eriti kooliealine jõnglane alati mõne piiranguteta arvuti. Nn. lapselukutarkvara ei ole tõenäoliselt samuti parim lahendus, valdavalt võõrkeelsele kasutajaskonnale mõeldud filtrid ja märksõnad võivad Eesti oludes anda väga kentsakaid tulemusi.

Parim viis last internetiohtude eest kaitsta on temaga mõistlikult rääkida, selgitada, et näiteks kasutajaõigustest tulenevad piirangud ei ole mitte pahatahtlikud, vaid on mõeldud arvuti ja tema enda kaitseks. Lapsega võiks ühiselt internetis ringi liikuda ja seletada, mis toimub, kus on põnevad ja kasulikud või siis ebahuvitavad kohad, miks mõnedel lehekülgedel on sellised tädid, kes ei jaksa endale riideid osta ning millistele lehtedele meelitatakse inimesi selleks, et nende arvuteid viirustega nakatada.

Kõik pole sõbralik ega heatahtlik

Internetis liigub palju põnevat ja kasulikku informatsiooni ning suurepäraseid ja tarku inimesi, aga paraku ka neid, kes paha peal väljas. Viimaste hulka kuuluvad  nii tavalised häkkerid-huligaanitsejad, rämpspostitajad, petturid, isikuandmete vargad, parooliõngitsejad, pahavaralevitajad, botnetipidajad kui ka pedofiilid. Kogu seda issanda loomaaeda ning nende poolt kasutatavaid võtteid siinkohal kirjeldada ei jõua, selleks on välja mõeldud politseikroonika.

Lisaks ussidelel, viirustele ja troojalastele tuleb last hoiatada ka pealetükkivate vestluskaaslaste eest nii foorumites, suhtluskeskkondades kui ka MSN-is (viimases on eeldatavasti tundmatute kontaktide lisamine blokeeritud). Kui keegi ikka kiusama hakkab, on alati olemas sulgemis- või kustutamisnupp!

Isikuandmed

Kodulehekülgede ja eriti blogide pidamine on tore ja kasulik meelelahutus, arendab eneseväljendamisoskust ja kunstimeelt, kuid jällegi tuleb meeles pidada, et kõik, mis on kord juba internetti üles pandud, muutub kogu maailmale nähtavaks. Sealjuures ei aita alati ka see, kui kord juba ülesriputatud materjal veidi hiljem ära kustutada – otsimootorite mällu jääb see ikka alles.

Seepärast tuleb nii last juhendades kui ka tema eest näiteks kodulehekülge üles pannes alati hoolikalt läbi kaaluda, mida tasub avaldada ja mida mitte. Oma koduse aadressi, telefoninumbri, meiliaadressi ja kodus leiduvate väärisesemete eksponeerimine ei ole kuigi tark tegu. Samuti ei maksa väga avameelselt kirjeldada, mida sõpradest-tuttavatest tõsimeeli arvatakse – hilisem  solvumisvõimalus säilub aastakümneteks.

Paroolid

Lisaks sellele, et enda ja oma kodu kohta ei tuleks võrgus igaühele kõike rääkida, tuleb lastele juba maast-madalast selgeks teha, et ka paroolid tuleb jätta ainult enda teada. Ka parima sõbraga võib vahel tülli minna ning kiusatus võõras mängu- või reidikontos endisele sõbrale negatiivset kuulsust tekitada võib olla liiga suur.

Samuti tuleb last hoiatada, et keegi võib kuulda, kui ta parooli selle meeldejätmiseks omaette kordab, või leida paberi, kus see unustamise vältimiseks kirja sai pandud.

Autorikaitse

Nähtus, millega pahuksissesattumist samuti juba väga noores eas vältima tuleks hakata, on autorikaitse. See hõlmab mitte ainult piraattarkvara kasutamist, vaid ka filmide ja muusika loata allalaadimist ning võõraste tekstide ja piltide esitamist enda omadena. Igast sellisest väärkasutamisest jäävad jäljed ning kunagi ei tea, millal autor oma õigusi nõudma tuleb. Lapsele on siin hea tuua eluline näide – mida tema tunneks, kui keegi tema suure töö ja vaevaga joonistatud pildile oma nime alla kirjutaks ja selle eest viie saaks, temal kui tegelikul autoril tuleks aga uuesti otsast pihta hakata?

Ebaõnnestunud “aprillinali”

Arvutikaitse.ee-le on konfidentsiaalsetest allikatest saanud teatavaks, et seni veel tundmatud huligaanid saatsid täna varahommikul Eesti juhtivatele internetiteenuse pakkujatele Justiitsministeeriumi ametlikult meiliaadressilt kirja, milles nõuti allikakaitse seadusele viidates kõikide Eesti ajalehtede onlain-väljaannete ning mõningate blogide blokeerimist nende DNS-serverites. Pettusele saadi küll kiiresti jälile, kuid Postimees, Sirp, Delfi, Nelli Teataja ning Inno ja Irja blogi ei olnud siiski pool tundi kättesaadavad.

“See tundus igatahes täiesti ehtne,” kommenteeris meile tundmatuks jääda sooviva ISP tundmatuks jääda sooviv süsteemiadministraator Jaan. “Me mõtlesime juba pärast Maksu-ja Tolliametist tulnud kasiinode blokeerimise käsku, et see ei jää viimaseks omasuguseks. Kui blokeerijatel juba hammas verel, ei nad siis enam jäta. Seda, et justiitsminister ajakirjanduse peale tige on, teame kah juba ammu. Piinlik sellegipoolest, et uskuma jäime,” vabandas õnnetu süsteemiadministraator.

Mis seal salata, eks meiegi teinud siin täna natuke nalja. Kuid igal naljal peeavad olema piirid. Sestap mõistame ka meie niisuguse “nalja” resoluutselt hukka ning loodame, et kurikaelad peagi tabatakse.

Levimas on uus üliohtlik mobiiltelefoniviirus

Allikas: WikipediaTurvaeksperdid kinnitavad, et maailmas juba miljoneid telefone nakatanud uus, tõenäoliselt Hiinast levima hakanud mobiiltelefoniviirus “5110ForEver” on jõudnud ka Eestisse. Viirus ründab eelkõige kallimaid nutitelefone, levides kas üle sinihamba või võrguühenduse. Eriti kavalaks on muudetud pahalase paigaldamisliides – paigaldamise kasutajapoolne kinnitusaken on maskeeritud kõne või SMS-i vastuvõtunupuks. Pärast seda, kui kasutaja on “kõne” või “SMS-i” vastu võtnud, muutub senise nutitelefoni kasutajaliides nii väljanägemiselt kui toimimisloogikalt äravahetamiseni sarnaseks vana Nokia 5110 omaga – õnnetu telefoniomanik saab ainult helistada, SMS-e saata ning Snake’i mängida.

Turvaspetsialistid tegelevad hetkel viiruse täpse toimemehhanismi ning lähtekoodi uurimisega, kuid kuiks olullist läbimurret veel saavutatud ei ole, ei oska ka parimad nende hulgas soovitada muud, kui lülitada telefon välja ning eemaldada ka aku. Tõsi, iPhone’ide omanikel võib viimasega raskusi tekkida.

Eestis said vabad IP-aadressid otsa

Ehkki mujal maailmas lõpevad vabad IP-aadressid eeldatavasti aastal 2012, jäi Eestil tippdomeeni ümberkorraldamise segaduste käigus IANA-lt uus IP-aadresside vahemik küsimata. Kuna India ja Brasiilia taotlesid vabu aadresse oodatust rohkem, ei ole IANA-l ka enam tagantjärgi vaba ressurssi kuskilt võtta ning Eesti peab nüüd kas olemasolevatega läbi ajama või kiirkorras IPv6-le üle minema. Viimane aga on üpriski kallis samm, eriti praegusel masuajal.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist öeldi Arvutikaitse.ee-le, et hetkel polegi selge, kes IP-aadresside otsasaamise eest vastutama peaks – Eesti Interneti Sihtasutus on alles liiga värske organisatsioon ning pole jõudnud veel kõiki funktsioone üle võtta. EIS-ist omakorda öeldi Arvutikaitse.ee-le, et nende põhikirjaliseks ülesandeks on .ee tippdomeeni haldamine ning IP-aadressid on puhtalt ISP-de (internetiteenuse pakkujate) rida.

Tavakasutajale võib vabade IP-aadresside otsalõppemine tähendada seda, et edaspidi tuleb näiteks naabriga sama aadressi jagada. Hullemal juhul koondab internetiteenuse pakkuja kogu oma võrgu ühe välise IP-aadressi alla ning suunab siis väljast tulevad päringud ise konkreetsesse koju või kontorisse edasi. Ehk ütleme otse: failide jagamine arvutist arvutisse muutub masendavalt aeglaseks.

IP-aadress on numbrijada, mille järgi konkreetne võrguseade internetis üles leitakse. Praegu kehtiv IPv4 protokoll, mille järgi koosneb aadress neljast 8-bitisest (256 numbrit) osast, annab teoreetiliselt 4,3 miljardit võimalikku kombinatsiooni. Samas on suured aadressivahemikud reserveeritud kas asutustele või organisatsioonidele, mis neid ei kasuta, või siis spetsiifilisteks vajadusteks, näiteks kohtvõrgus kasutamiseks (192.168.0.0 jms). Numbrikombinatsioonide otsasaamisest on räägitud juba aastast 2007, samas uut, suuremate võimalustega IPv6 protokolli kasutab ikka veel vähem kui üks protsent võrguseadmetest.

Leidub ka ausaid nigeerlasi!

Eks me kõik suhtu Nigeeriast laekuvatesse kirjadesse väikese eelarvamusega – jutustatagu neis mistahes liigutavaid lugusid ja pakutagu kuitahes muinasjutulisi summasid, päädib lugu lõpuks ikkagi sellega, et hoopis kirja saaja jääb oma rahast ilma.

Kuid see Aafrika riik on koduks ka ausatele ja õiglastele inimestele, nagu näiteks doktor Mewro Ghali, kes saatis meile sellise kirja:

ATTENTION!
My name is Dr. Mewro Ghali, MON (Member of the Order of the Niger) and I have my own law office in Ikoy, Lagos, which is located in Nigeria.
I am writing to you because I feel embarrassed for all of our countrymen, who cheated honest and innocent people all over the world. My desire is sincere and firm purpose of remedying the harm done to victims and return their money.
Fortunately, I can also do so – as one of the organized criminal groups ordered me to deposit in Bank of Nigeria £20 000 000 8twenty million British pounds), which is obtained through fraud and extortion. Group members did not get to use the money themselves, because they all were killed in recent riots in Lagos, which erupted after the pipeline explosion.
Since I am the sole caregiver, and the amount of money than I do not know anyone more of this money, I want  repay the money to all the victims.
For recieving yours, please send me your:
Name
e-mail address
Credit Card Number
Please send them in as soon as possible.
And once again, please excuse all the bad and disappointing for the fraudsters have prepared for you. God bless you!

Tõlkes siis:

Tere,
Minu nimi on Dr. Mewro Ghali M.O.N.(Member of the Order of the Niger) ning mul on oma advokaadifirma Ikoyis, Lagoses, mis asub Nigeerias.
Kirjutan teile sellepärast, et tunnen piinlikkust kõigi oma kaasmaalaste pärast, kes on petnud ausaid ja süütuid inimesi üle kogu maailma. Minu siiras eesmärk ja kindel tahe on nende tekitatud kahju heastada ning tagastada kannatanutele nende raha.
Õnneks saan ma seda ka teha – üks sellistest kuritegelikest rühmadest deponeeris minu kaudu Nigeeria Panka 20 000 000 Suurbritannia naela, mis on saadud pettuste ja väljapressimiste teel.  Grupi liikmed seda raha ise kasutada ei jõudnud, sest nad kõik said surma hiljutistes rahutustes, mis puhkesid Lagoses pärast naftajuhtme plahvatust.
Kuna mina olen selle rahasumma ainuke hooldaja ning peale minu ei tea sellest rahast enam keegi, siis tahan selle raha kõikidele kannatanutele tagasi maksta.
Selleks palun saatke mulle oma:
Nimi
e-maili aadress
krediitkaardi number
Palun saatke need nii ruttu kui võimalik.
Ja palun veelkord vabandust kõige halva ja meelehärmi eest, mida petturid teile on valmistanud. Õnnistagu teid jumal!

Dr. Ghali kinnitab ka, et mõned ohvritest on juba kompensatsiooni kätte saanud, nii et kui te juhtumisi olete üks nende hulgast, siis kiirustage!