Tasuta pilvepõhine viirusetõrje Immunet Protect (Clam AV)

Immunet Protect on pilvepõhine viirusetõrje, mis ei vaja igapäevaselt uuendamist värskete viirustevastaste signatuuridega – arvutis olevaid faile ja võimalikke nakkusi kontrollitakse ning analüüsitakse otse läbi interneti serverite kaudu, kus asuvad pahavaravastased andmebaasid.

Immunet viirusetõrje kaitseb reaalajas ligi 13 miljoni kurivara eest, olgu nendeks kas viirused, troojad, nuhkvara, botnetid või klahvinuhid. Immunet Protect sobib täiendavaks kaitseks mõne teise arvutisoleva viirusetõrje kõrvale, ilma et nad teineteist segama hakkaksid. Pilvepõhise tõrje eeliseks on väga väike mälukasutus ja ka ruumi kõvakettal kasutab ta vähe – kõigest umbes 14 MB.

Pahavara otsimisel on võimalik kasutada kolme meetodit:

  • Välk-kontroll, mille abil püütakse tuvastada pahavara aktiivsetest protsessidest
  • Valikuline kontroll, kui kasutaja ise otsustab, milliseid kettaid või kaustu peaks laskma tõrjemootoril pahavara suhtes üle kontrollida
  • Täielik kontroll, kui kogu arvutis olevad failid kammitakse põhjalikult üle

Immunet Protect on saadaval ka eesti keeles. Tasuta versiooni ei võimalda rootkit´ide avastamist ja e-posti andmebaaside kontrolli.

Programm võimaldab mõnel kontrollimist vajaval failil või kaustal paremklikki tehes kontrollida see üle võimaliku pahavara suhtes.

Programmi paigaldusfaili saab arvutisse tirida kas Immunet Protect kodulehelt või Clam AV kodulehelt – tegemist on ühe ja sama programmiga.

Pilvepõhine viirusetõrje sobib süsteemidele Windows 7 (32 bit, 64 bit), Vista (32 bit, 64 bit), Windows XP SP3 32 bit.

Ülevaatlik video Immunet Protect Free versioonist nii inglise keelse programmi arvutisse paigaldamisest kui ka lõpupoole eesti keelse versiooni paigaldamisest ja ka funktsioonidest:


Free real time antivirus Immunet Protect review… by arvutiturve

iPhone mäletab, kus te käisite!

Paljud iPhone’i kasutajad pole teadlikud, et nende uhke telefon salvestab perioodiliselt nende asukoha ning säilitab neid andmeid failis, mis kopeeritakse automaatselt nii arvutisse kui ka uude telefoni. Väidetavalt saadetakse teie asukoht kaks korda päevas ka Apple’ile, kusjuures iTunes’i kasutustingimustega nõustudes olete selleks ise Apple’ile loa andnud. Andmete salvestamine algas Apple iOS 4 täiendusega juulist 2010.

Apple’i telefonide seesuguse omaduse avastasid Alstair Allan ja Peter Warden, kes kirjutasid ka rakenduse, mille abil kogutud andmeid näha saab. Loomulikult saavad teie liikumistest ülevaate ka armukadedad elukaaslased, võimuesindajad ning muidu pahatahtlikud inimesed, kelle valdusse teie telefon peaks sattuma.

Esialgu pole teada, mis põhjusel või millisele tulevasele rakendusele mõeldes asukoha andmeid salvestatakse. Samuti ei ole päris selge, kuidas neist andmetest lahti saada, sest andmefailist tehakse automaatsed varukoopiad kõikidesse seadmetesse, millega te oma telefoni sünkroniseerite. Allan ja Warden soovitavad varukoopiad krüpteerida.

eScan AntiVirus ja Internet Security

eScan on Eesti turul võrdlemisi eksootiline pahavaratõrjuja. Tegemist on  1993. aastast pärit tootega, mida arendab Mumbais tegutsev MicroWorld Technologies inc. Saadaval on see 13 keeles, lähiajal on lisandumas ka eesti keel.

Eksootilisus on eScani trumbiks sedasorti pahavara puhul, mis jälgib viirustõrjuja olemasolu ning üritab seda välja lülitada – eScani niisugune pahavara enamasti ära ei tunne ning tõrjuja saab segamatult oma tööd teha. Ka on 11. versioon saanud viirustõrjetestides päris tublisid tulemusi.

eScan Antivirus sisaldab peale antiviiruse ka e-mail viirustõrjet, tulemüüri ja spämmifiltrit. Tulemüüris on võrguliikluse monitor, mis jälgib sisenevat ja väljuvat liiklust. Samuti võimaldab kasutajal blokeerida võrgupõhiseid käivitatavate failide (nt .exe, .bat jt) käivitamist, millega takistatakse viiruste levikut arvutivõrgus.

eScani reaalaja viirusskänner kasutab heuristilist algoritmi ja MWL tehnoloogiat failide, rakenduste, e-kirjade/manuste, veebilehtede (kaasaarvatud SMTP, POP3, HTTP ja FTP liikluse) jälgimisel. Lisaks reaalajakaitsele viiruste vastu kaitseb eScan ka pahavara, reklaamvara, klahvinuhkide ja juurkomplektide (rootkit) eest.

eScan teeb koostööd Microsoftiga ja kasutab  white-list andmebaasi, mis peaks vältima olukorra, mil puhas süsteemifail eksikombel nakatunuks kuulutatakse. eScanil on ka väikene mälukasutus, mis jõudeolekus on vähem kui 10MB. Kui aga kasutaja mängib mõnda populaarset mängu, siis eScan läheb automaatselt jõudeolekusse või vähese prioriteediga olekusse, et mäng saaks võimalikult palju protsessori jõudlust ära kasutada. Lisaks on eScanil ka süsteemiinfo näitamise funktsioon, millega saad täpse ülevaate arvuti konfiguratsioonist.

eScan Internet Security Suite pakub lisaks eelkirjeldatule ka privaatsuskontrolli ja vanemakaitset, mis blokeerib kõlvatud ja sündsusetud veebilehed. Vanemakontroll sisaldab nelja taset: Walled Garden (kuni 10 eluaastat), Teenager (11-15 eluaastat), Adolescent (16-18 eluaastat), Adult (üle 18 eluaasta). Privaatsuskontrolliga saab määrata, millal kustutakse teie veebisirvikute ajalugu ja ajutised failid.

USB-seadmete kontroll takistab andmete vargust ja viiruste levikut USB/Firewire kõvaketaste ja mälupulkade kaudu. Seadmete kontroll võimaldab lubada või keelata võõraste väliste andmekandjate kasutamise. Rakenduste kontroll (Application Control) võimaldab lubada või keelata teatud programmide kasutamise. Lisaks on võimalus parooliga kaitsta ka faile ja katalooge.

Kuuajase eScani Antiviruse prooviversiooni saab alla laadida siit: http://www.escan.ee. Tasulisele versioonile pakutakse ka soodustusi: mittetulundusühingud, riigiasutused, haridusasutused, haiglad, sihtasutused, õpetajad ja õpilased saavad 50% hinnaalandust.

Lisaks pakub eScan Arvutikaitse lugejatele tavalitsentsi (ilma ülalloetletud soodustusteta) kuni 31. maini 20% soodsamalt. Et sellist litsentsi tellida, tuleb saata e-kiri aadressile escan@escan.ee ja lisada märksõna Arvutikaitse.

Käivitasime arvutiprofessionaalide otsinguteenuse

Arvutikaitsel on hea meel teatada, et edaspidi saame oma nõuannete ja juhendite keerulisemates ja/või arvuti jaoks ohtlikumates osades, kus me tavaliselt oleme soovitanud võtta ühendust mõne arvutispetsialistiga, aidata teil nüüd ka mõni seesugune spetsialist päriselt üles leida.

Selleks lõime lehekülje, millel võite sisestada oma asukoha (või selle koha, mille läheduses te spetsialisti vajate), vajutada nuppu “Find locations” ning vastav teenus pakub teile nimekirja teie sisestatud aadressi läheduses tegutsevatest arvutifirmadest. Lehekülje leiab ka päisemenüüst nime alt “Otsi abi!“.

Esialgu on andmebaasis peamiselt sellised firmad, mis pakuvad arvutite hooldust, remonti ja andmetaastusteenuseid. Neile firmadele, kes müüvad näiteks viirustõrjeprogramme või muid kaupu ja teenuseid, mille hankimiseks asukoht ei ole väga oluline, teeme otsingu ja tootevõrdluse natuke teistsugusel kujul.

Arvamused teenuse ning seal loetletud firmade töö kvaliteedi kohta palun lisage selle postituse kommentaaridesse.

Ära usalda pealtnäha autoriteetseid linke!

Ain kirjutab meile:

“Selline kiri tuli täna mu mitmele aadressile. Pilt on tehtud ekraanitõmmisena ja sel momendil oli hiir (tõmmisel pole näha) kirja sees oleval lingil ja allservas on siis järelikult selle lingi taga olnud tegelik aadress. Mis seal aadressil on, seda ma ei tea, ei vaadanud.”

Ainile saadetud kirjas toodud link ei vii muidugi mitte Facebooki kasutusõiguste leheküljele, vaid Texases asuvasse serverimajutusse. Fail aga, mis ling klõpsimise järel alla laetakse, paigaldab teie arvutisse paroole varastava troojalase, mis ühtlasi avab ka tagaukse teie arvutisse.

Nagu näete, kasutab Ain korralikku e-posti klienti, mis hoiatab teda seesuguste rünnakute eest. Samuti käitus ta väga mõistlikult ega hakanud kirjas toodud linki klikkima, ehkki see pealtnäha näis tõesti kuuluvat Facebookile. Avanenud allalaadimiskasti oleksid paljud meist pidanud mingiks brauserispetsiifiliseks teateks ning asjasse süvenemata selle ka käima tõmmanud.

Viirustõrjuja valehäire tekitas teate klahvinuhist Samsungi sülearvutites

Turvatarkvara tootja GFI Security, Samsungi sülearvutitest klahvinuhi leidnud pahavaratõrjuja VIPRE autor, tunnistab, et tegemist siiski ei olnud klahvinuhiga, täna levinud vastavasisulse teate taga aga oli VIPRE põhjustatud valehäire.

GFI juht Alex Eckelberry tunnistab oma firma eksimust, vabandab Samsungi ja kõigi teiste asjaosaliste ees, kuid lisab, et valehäireid esineb paratamatult kõigil viirustõrjujail. Konkreetsel juhul ei osatud arvestada, et kataloogi c:\windows\SL, mida VIPRE pidas StarLoggeri olemasolu kaudseks tõendiks, kasutab Windows Live oma sloveenikeelsete failide hoidmiseks.