Rubriik: Pettused

Soome pankade vastu suunatud vahemeherünne

F-Secure kirjeldab Soome Nordea ja Osuuspankki vastu suunatud õngitsemisskeemi, mida saaks tegelikult rakendada ka nende Eesti pankade suhtes, mis kasutavad ühekordseid autoriseerimiskoode.

Viimaseid peetakse turvalisemaks kui korduvkasutusega koode – isegi juhul, kui kurjamid suudavad ühekordse koodi salaja kopeerida, ei saa nad seda ju hiljem kasutada. Antud juhul aga saavad ohvrid kirja, milles palutakse klikkida kirjas antud lingil, et kinnitada andmeid panga aastaülevaate jaoks. Klikkijad suunatakse leheküljele, mille tekst ja kujundus on kopeeritud panga enda leheküljelt. Pärast kasutajatunnuse ja püsiparooli sisestamist palutakse kliendil kaks minutit oodata, misjärel küsitakse ühekordset koodi ja tänatakse kulutatud aja eest.

Pole vist tarvis lisada, et panga omale sarnanevat kodulehekülge serveerib hoopis Prantsusmaal töötav server ning seda kahte minutit kasutatakse sisselogimiseks pärispanka.

Ka Eestis tegutsevate pankade klientidel poleks paha meeles pidada, et pank ei küsi kunagi tavalises e-kirjas klientide isiku- ega juurdepääsuandmeid. Samuti ei tasu kunagi klikkida niisugustes kirjades olevaid linke – need ei pruugi teid viia sugugi sellesse serverisse, mille nimi neil kirjas.

Ega pätid mu krediitkaarti kasuta?

Igaüht, kes midagi internetist ostnud ja müüjale oma krediitkaardiandmed usaldanud, vaevab tõenäoliselt kahtluseuss: aga mis siis, kui mu kaardi andmed on jõudnud valedesse kätesse? Äkki oli müüja hooletu või polnud ma ise tähelepanelik, toksides andmed veebivormi, mis ainult paistis kuuluvat veebipoele?

Selleks puhuks on olemas veebisait ismycreditcardstolen.com, kus saab oma kahtlusi kontrollida. Teenus ei maksa midagi ning on täiesti turvaline (sest kiri veebisaidil ju ütleb nii).

Loodetavasti ei ole Arvutikaitse lugejate hulgas selliseid, kes nüüd pakutud veebivormi oma õiged krediitkaardiandmed sisestasid. Tegemist on nimelt näitliku õppevahendiga, mis selgitab, kui lihtsalt võib internetis pettuse ohvriks langeda. Ülalviidatud veebisait võinuks ju vabalt kuuluda petistele, kes “kontrollimise” ettekäändel krediitkaardiandmeid koguvadki. Sarnaselt on ju lollitatud ka neid, kes on tahtnud kontrollida, kes nende sõpradest on nad Messengeris blokeerinud, või jäänud uskuma äkitselt lahtihüpanud akent, mis väidab olevat leidnud nende arvutist 32 viirust ning soovitab tungivalt osta Antivirus 2011 või analoogse toote.

Tuletan veelkord meelde: enne, kui sisetate veebivormi oma salasõna, krediitkaardiandmed või muud tundlikku teavet, heitke pilk korraks aadressiribale. Kas nimi seal on ikka selle saidi oma, mida arvate parasjagu külastavat? Ilma arusaamatute lisandusteta, nagu näiteks paypal.com.noname.cc? Ja kas aadressirea ees on ikka https, mitte lihtsalt http?

Seda aga, kas krediitkaardiandmed äkki ilma peale rändama pole läinud, näeb ikkagi eelkõige kaardiväljavõtet kontrollides, vargusekahtluse korral aga on kõige õigem suhelda kaardi välja andnud pangaga.

Veebiuss Koobface, lisandustega.

Koobface on üks esimesi Web 2.0 usse, mis levib sotsiaalvõrgustikes nagu Facebook, MySpace, Twitter ja teised. Ussi nimigi on anagramm sõnast Facebook. Loodi see juba aastal 2008 ning oma suurima leviku saavutas see aastal 2010. Suurem osa Koobface’i juhtimiskeskustest võeti võrgust maha 2010. aasta novembris, hinnanguliselt teenisid kurikaelad selle botnetiga kuni 2 miljonit dollarit aastas.

Koobface on võimeline ründama nii Windowsi, MacOS X-i kui ka Linuxit jooksutavaid arvuteid ning tema peamiseks ülesandeks on koguda neis leiduvaid sotsiaalvõrgustike, aga ka FTP kontode sisselogimisandmeid. Ussi peamiseks levikualaks on Facebooki ja teiste sotsiaalvõrgustike teateseinad, mille kaudu nakatunute sõbrad meelitatakse klikkima “huvitavaid” linke, mis tüüpiliselt viitaksid justkui piltidele või videotele. Klikkija võidakse suunata lehele, mis näeb välja nagu Youtube (kuid mille nimi on YuoTube) ning selleks, et video käima läheks, palutakse alla laadida ja installida eraldi videomängija. Installitud “videomängija” tõmbab võrgust alla Koobface’i ülejäänud komponendid. Viimased võivad tegelda ussi levitamisega, kasutajatunnuste ja paroolide varastamisega, reklaamide näitamisega CAPTCHA murdmisega. Nakatunud arvuti kasutajat võidakse sundida paigaldama libaviirustõrjet, tema otsimootori sätteid muudetakse nii, et otsingud suunduvad pahatahtlikele lehekülgedele ning arvuti DNS-i seaded sätestatakse ümber nii, et sellest arvutist ei pääse enam tuntumate viirustõrjujate kodulehekülgedele.

Põhjalikku ülevaadet Koobface’ist saab lugeda siit (PDF, 2,7 MB)

Kuid miks ma sellest ussist alles nüüd räägin, kui suurem osa botnetist, nagu ülalpool kirjas, juba pool aastat tagasi kahjutuks tehti?

Uss on küll senimaani aktiivne, kuid saanud ühe lisaomaduse. Nimelt levivad  ka eestikeelsetes sotsiaalvõrgustikes teated, mis hoiatavad Koobface’i eest:

Koobface'i hoiatus

See on toortõlge aasta tagasi levima hakanud ingliskeelsest lollitamisteatest. Teates kirjeldatud linkide kaudu pole Koobface’i kunagi levitatud.

Lühidalt öeldes levitavad täiesti head ja toredad inimesed kõige parematest kavatsustest lähtudes Facebooki ja teiste sotsiaalvõrgustike seintel kõige tavalisemat spämmi. Levitajale endale sellest muidugi erilist kahju ei sünni, kui hilisem pisike piinlikkustunne välja arvata.

Kuidas selliste lollitamisteadete ohvriks sattumist vältida?

Kõige lihtsam – küsige sõbralt, kellelt te sellise teate saate, kas ta on nimetatud ohuga ise kokku puutunud või oskab viidata mõnele autoriteetsele allikale. Kui ta teile head viidet anda ei oska, võite teate südamerahuga seinale kleepimata või edasi saatmata jätta.

Facebook´is levib trooja nimega Üllatus

Nädal tagasi hoiatas tuntud Emsisoft tõrjetarkvara arendav firma Facebook´is üsna kiiresti levima hakanud troojast, mis lingile klõpsates installeerub märkamatult kasutaja arvutisse, muutes selle spämmi tootvaks ja seda edasi levitavaks masinaks.

Arvuti nakatamine toimub nii: Kasutaja Facebook kontole saadetakse järgmise sisuga teade – “Mul on sulle üllatus www.nyhely………..blogspot.com.”

Loe edasi: Facebook´is levib trooja nimega Üllatus

Saage tuttavaks — võlts-antiviirus

Käisin (taas kord) lastele internetiohtudest jutustamas. Nagu alati, rääkisid lapsed ka mulle  midagi … sedakorda siis feik antiviiirusest (ingl.k fake antivirus). Ühe poisi isa olevat endale võrgust saanud ja ära installinud täiesti võlts-antiviiruse. Alles siis jõudis mu teadvusse, et enam polegi tegu eksootilise teoreetilise ohuga, vaid millegagi, mis ka Eestis ongi juba jõudnud massidesse. Loe edasi: Saage tuttavaks — võlts-antiviirus

Veebitestimisega ratsa rikkaks?

Leidsin Kuldsest Börsist seesuguse kuulutuse:

TEENI KUUS 1000USD

USA turu-uuringute firma otsib internetikasutajaid kogu maailmast, kelle ülesandeks on kontrollida veebilehti ja anda enda lühiarvamus ning saada selle eest tasu. Te võite teenida kuni 1000 USD kuus, töötades 1-10 tundi nädalas. Isegi siis kui veebilehtede katsetamine pole Teie jaoks, võite Te kutsuda inimesi projekti oma lingi kaudu ja selle eest saada tasu kahe kuu möödumisel: 1. Kõigi inimeste pealt, kes on liitunud projekti peale Teid. 2. Kõigi inimeste pealt, kes on liitunud.

Selline suurepärane tööpakkumine suunab leheküljele www.websitetester.biz, mille välimusest paraku küll nii head maksevõimet välja ei loe. Ja jutt stiilis “Midagi oskama ega tegema ei pea, internet teenib raha sinu eest” on igasugu petuskeemidest ammu tuttav. Ka pakkumine ise tundub olevat liiga hea, et olla tõsi.

Teeme väikse arvutuse. Webtester.biz väidab enda palgalehel olevat juba ligi 400 000 testijat. Analoogsed testimisega tegelevad saidid pakuvad ühe veebikülje ülevaatamise eest 1$ ringis. Selleks, et 400 000 testijat teeniksid 1000$ kuus, peaks kogu ettevõtmise igakuine käive olema 400 miljonit, aastas aga ligi viis miljardit (testijaid tuleb ju juurde ka). Mis kokkuvõttes tähendab, et aasta jooksul tuleb iga internetis üleval rippuvat veebilehte (neid on ligi miljard) testida vähemalt nelja-viie dollari eest. Kas sina oleksid nõus oma blogi või kodulehe testimise eest reaalseid dollareid välja käima?

Ma ei ütle, et tegemist on tingimata petuskeemiga, samuti pole päris selge, milline on nimetatud teenuse ärimudel ning kust tuleb raha, mida testijatele maksta kavatsetakse. Küll aga kutsun üles olema nimetatud teenusega liitumisel ettevaatlik, mitte andma tundmatutele ärimeestele oma isiku- ja pangaandmeid, mitte võtma endale segaseid kohustusi ja eelkõige mitte ootama pangaarvele laekuvat dollarisadu.