Hiljutise uuringu tulemused näitavad, et hea paroolipüügi petukirja (phishing) ohvriks langeb 90% inimesi, sealhulgas vilunud arvutispetsialistid.
“Miks paroolipüük toimib” on hiljutine uurimus petukirjade ja -veebisaitide kohta. Visuaalselt kõige petlikumad petusaidid võtsid õnge lausa 90% uurimuses osalejatest, seejuures said petta ka arvutispetsialistid. Otsustavaks osutus mitte tehniliste turvameetmete järgitegemine (näiteks turvalist ühendust tähistava luku manamine internetisirvija vastavasse aknasse), vaid lehekülje üleüldine välimus.
Kokkuvõtlikult – kui sa ei näe mingit asja sageli, siis sa ei pane seda tähele. Seda inimaju eripära kasutavad petturid targalt ära ning teavad hästi, et kui petulehekülg näeb välja umbes nagu pärislehekülg, siis tõenäoliselt ei pane ohver väikeseid muutusi tähele – ta on otsustanud, et sattub pärislehele ning ei pane nö vasturääkivaid detaile lihtsalt tähele.
Mida siin soovitada? Eks ikka seda, et kui harjunud pangalehekülg hakkab järsku küsima midagi muud kui ta seni on teinud, on asi kahtlane. Näiteks Hansapanga internetipank küsib alguses kasutajatunnust ja püsiparooli ning siis ühte numbrit koodikaardilt. Kui aga ühel päeval küsitakse kõiki koodikaardi koode, siis on tegu pettusega.
F-Secure’i spetsialistid soovitavad, et internetipangad võiksid lasta kasutajatel kaunistada oma pangalehekülgi millegi isiklikuga – näiteks lemmik-jalgpallimeeskonna logo või oma tüdruksõbra pildiga. See oleks midagi sellist, mille puudumist paneks inimene kohe tähele ning mis võiks juhtida ta tähelepanu sellele, et võib olla sattunud petuleheküljele.
Igal aastal loosib Ameerika Ühendriikide riigidepartemang spetsiaalsel loteriil välja 50 000 immigrandiviisat ehk “rohelist kaarti” (green card). Sellele loteriile saab registreeruda internetis ning kuna paljud, eriti vähemjõukate maade kodanikud unistavad heast elust Ameerikas, rajatakse rohelise kaardi loteriile erinevaid internetipettusi.