Pettused – Lehekülg 15

Armastus ja internetipank

Saanud üks Viljandi mees internetis kauni neiuga tuttavaks. Suhe läinud peagi nii kuumaks, et mees loovutanud lisaks oma südamele ka internetipanga koodid. Paraku aga ei ela nad õnnelikult siiamaani, kuni nad vahepeal surnud ei ole – nimelt avastanud Viljandi mees ühel koledal päeval, et arve tühi, 3000-kroonine SMS-laen kaelas ja raha tagasi ka ei saa, sest internetipanga lepinguga on pangakoodide ükskõik kellele edasiandmine kõvasti keelatud ning ei pank ega SMS-laenu andja ei vastuta millegi eest.
Ohh.

Inimesed, palun lugege, mida teil kõikvõimalikes lepingutes ja kasutustingimustes teha kästakse. Kui te olete raha teenimiseks valmis kuude kaupa ropprasket tööd rabama, siis leidke palun ka veerand tundi, et tutvuda reeglitega, mis teie raha kaitsma peaksid…

Kõik võitlusse internetipettustega!

Tarbijakaitseamet teatab, et veebruar on rahvusvaheline internetipettuste vastu võitlemise kuu. Kampaania eestvedajaks on rahvusvaheline organisatsioon ICPEN (International Consumer Protection and Enforcement Network), mis tegeleb ebaausate kaubandustavade vastu võitlemisega ning kaitseb tarbijate õigusi. Kampaania käigus kogub Tarbijakaitseamet ka tarbijate kogemusi kokkupuudetest internetipettustega.

Mõistagi saab selliseid kogemusi saata ka arvutikaitse.ee-le, kas siis otse mulle või sellesama sissekande kommentaaridena. Samast saab muidugi ka nõu ja abi küsida.

Probleem on tõsine ja aina tõsisemaks läheb: 2006. aastal langes ainuüksi Ühendriikides internetipetturite saagiks ligi 2,8 miljardit dollarit, meilgi Eestis tegutseva Nordea klientide arvetelt pandi hiljuti pihta ligi miljon eurot.
Varasemaid pettuste lugusid ka.

Mis mõttega nad spämmivad?

Mart tegi järgmise tähelepaneku:

Sain sellise spämmi nagu allpool näha on.

Nüüd vaatame selle AUNI käekäiku: http://finance.yahoo.com/q/bc?s=AUNI.OB&t=5d

Keegi tegi puhtalt spämmi abil igast taalast kaks.

Mida see näitab? Vast seda, et spämmitakse väga massiliselt ja inimesed lähevadki spämmi õnge ja ostavad neid aktsiaid.

Mis ohvriga juhtub? Antud juhul ostavad kodanikud 0.30 eest ja pärast peavad selle 0.15 eest maha müüma. Kurikaelad teevad siis vastavalt teistpidi, eks 🙂

From: “Ignacio Calderon” s@accie.com
Date: January 25, 2007 8:10:34 PM GMT+02:00
To: <mart@tehnokratt.net>
Subject: fw:Ignacio AUNI – day2

Day 2

Nice jump. The Beauty of the peenny stoock arena is that shares appreciate so quickly!

A bit of inner information and returns of 1000% are not unheard of.
With lucrative settlement in China American Unity Investments (AUNI) is entirely where you want to be.

I am buying now. Are you ?

What will happen next ? Today it will show us … what it can do on third day.

It has more growth potential then i even intended .
And next will be very HOT! times.
Todays prognosis:+24% +0.7 (0.36) at least
and +48% +0.14(0.43) at most

AUNI will easily reach $1.00 mark once results are announced!

Seda, et spämmimisega saab ka tegelikult aktsiahindu kergitada, kinnitab isegi Social Science Research Network’i avaldatud uurimus. Laura Frieder Purdue ülikoolist ning Jonathan Zittrain Oxfordi ülikoolist tegid suuremahulise statistika põhjal kindlaks, et spämmerid, kes ostavad suhteliselt odavaid vähese likviidsusega aktsiaid ning need nii spämmi kui iseenda kokkuostutehingutega tekitatud tõusulaines maha müüvad, teenivad keskeltläbi 5,79%, ostjad aga kaotavad keskeltläbi 5,5%. Kõikidel ei lähe muidugi nii hästi kui AUNI ülesupitajatel, samuti ei müü enamus investoreid mitte esimese suure pettumuse augus, vaid siis, kui hind on tavatasemele stabiliseerunud, kuid põhijoontes näib spämm tõepoolest töötavat.

Kui ei oleks usaldavaid inimesi, kes tundmatult “heategijalt” küsimata ning teadmata millisel eesmärgil tulnud nõuandeid puhta kullana võtavad, poleks ju spämmi mõtet saatagi 🙂

Loterii, millele ei pea isegi piletiti ostma

Ma siiamaani arvasin, et raha kujutab endast töö ja muude konkreetsete väärtuste vahetusekvivalenti, aga tuleb välja, et teinekord tekib raha täiesti iseenesest. Nii näiteks potsatab juba mitmendat päeva ka eestimaistesse postkastidesse elektronkirju toreda uudisega, et kirja saaja on võitnud umbkaudu miljon eurot. Kust see raha pärineb ning mispärast korraldajad raha sel kombel laiali loobivad, jääb saladuseks, eriti ei seletata ka mõnevõrra kahtlast asjaolu, kuidas te saite võita loteriil, mille piletitki te ostnud ei ole.

Seesugune loterii tundub kahtlane ka Põhja politseiprefektuurile, mille majanduskuritegude talituse vanemkomissari Rocco Otsa sõnul võtavad sellistes skeemides osalejad riski petta saada ning õigem oleks taolised kirjad postkastist kiirelt kustutada. “Kõige suurem oht sellistes skeemides osalemisel peitub enda isikuandmete avaldamises. Kelmi valdusse sattunud isikuandmetest võib nende omanikele palju kahju tõusta” selgitas Ots.

Mina arvan ka, et raha kasvab puu otsas ainult Lollidemaal ning kõik kelmid ei ole nii süütud kui nood, kes Buratino rajalt maha võtsid.

Huvitav petuskeem ftp-serveris

Screenshot pärineb pump.starman.ee ftp-serverist. Keegi on sinna üles laadinud WinRAR-iga kokkupakitud ja parooliga kaitstud faili, mis pealkirja järgi võiks sisaldada põnevat pornofilmi. Lahtipakkimiseks vajaliku parooli saaks eeldatavasti siis, kui saata numbrile 15154 10-kroonine SMS.

Nagu näha juuresolevalt pildilt, ei luba faili üleslaadija tegelikult midagi, palub ainult SMS-i saata 🙂 Lühinumbriga 15154 saab nimelt rate.ee-st osta 50 krooni (mitte 10, nagu failinimes kirjas!) väärtuses mänguraha, mille saab muide ka pärisrahana välja võtta.

Kasutajat nimega PAROOL7 või PAROOLS7 rate’is praegu mõistagi enam ei ole.

Nordeas väidetavalt maailma suurim online-pangapettus

Nordea panga Rootsi haru klientidelt on kolme kuu jooksul välja petetud 8 miljonit Rootsi krooni (ligi 14 miljonit Eesti krooni).
Petturid saatsid ohvritele justkui pangalt tulnud kirja, milles paluti paigaldada spämmivastane tarkvara. Tegelikult paigaldati nende arvutisse troojalane nimega haxdoor.ki, mis asus jälgima ohvri võrguliiklust, eriti kindlaid veebiaadresse. Kui kasutatavaks veebiaadressiks juhtus olema Nordea internetipank, asus troojalane tegevusse ja salvestas sisselogimisandmed. Seejärel kuvati ohvrile veateade, milles kästi andmed uuesti sisestada. See andis kurjategijale kahed ligipääsukoodid, millega nad said ohvri arevelt oma variisikute arvele üle kanda.

Turvaspetsialistid on petukirjade algallikaid jälitades jõudnud USA serverite kaudu Venemaale. Nordea enda kommentaaride kohaselt on enamiku pettasaanud klientide arvuteis puudunud viirustõrje. Hetkel on kindlaks tehtud 250 pettasaanut ja 121 tankisti, kurjategijate endini pole veel jõutud.

Juhtumist kirjutavad BBC, Eesti Päevaleht ja Computer Sweden.

Tuleb lisada, et niisugune pettus on tehniliselt väga raske, kui mitte võimatu juhul, kui panka logimiseks ja maksekorralduste kinnitamiseks kasutada ID kaarti.