Pettused – Lehekülg 13

Netipettuste uus kvaliteeditase

Meie sõber Materialist leidis netiavarustest ühe laheda saidi.

Fedex-Courier-i nimeline kättetoimetamisteenus lubab nimelt internetis sooritatud ostude puhul kaitsta nii müüjat kui ostjat võimalike pettuste eest sel viisil, et laseb ostjal kõigepealt kanda raha enda arvele, müüja aga saaks selle kätte alles siis, kui kokkulepitud kaup õigeaegselt ja lubatud konditsioonis ostjal käes.

Iseenesest on ju tore, kui keegi internetiäri osapooli pettasaamise eest kaitseb. Paraku pole aga tollel väga profi ja soliidse kujundusega saidil vähimatki viidet selle haldajale, samuti mitte firma aadressi, telefoninumbreid ega kontaktisikuid. Sait ise on registreeritud Charlestoni kodaniku Robert Hilli nimele, kodulehekülge serveeriv mootor asub aga ühes laiatarbeserveris…

Nii et siis veel üks moodus vabastada lihtsameelsed nende rahast. Kuid Materialistiga tuleb nõustuda – tegemist on väga kvaliteetselt teostatud pettusega, skeemi elegantsist annavad tunnistust kasvõi nimetatud saidil rippuvad hoiatused netipettuste eest 🙂

SMS-laenupetturid tingimisi vangi

Võrumaa Teataja kirjutab, et kolm Võrust pärit noormeest, kes petsid välja 650 880 krooni eest kaupu ja SMS-laene, said lõpuks ka kohtulikult karistada: kaks neist nejlakuuse ja poolteiseaastase tingimisi ning kolmas aasta ja seitsme kuu pikkuse reaalse vangistuse. Kohtueelne uurimine oli kestnud vaid neli kuud.

Ma ütlen veelkord, ärge alahinnake Eesti politseid 🙂

Surfa, kuhu iganes tahad! Või kuhu pahategija tahab…

Mida aeg edasi, seda vähem võib internetikasutaja kindel olla, et kodulehekülg, kuhu tema brauser ta viib, on tõepoolest see, kuhu ta minna tahtis. Kui vanasti kasutati surfaja lollitamiseks lihtlabaselt ümbernimetatud või siis originaalile väga sarnaseid internetiviiteid (näiteks vana hea ganza.net), siis nüüd on küberkaabakad treinud valmis kavala javascripti, millega kasutaja navigeeritakse tema enese teadmata suvalisse kohta internetis, ükskõik mida ta sealjuures aadressiribale sisestab.

Nii Internet Exploreri kui ka Firefoxi ning ka paljude teiste internetisirvijate sisse ehitatud Javascripti töötleja onUnload võimaldab nimelt viimati külastatud koduleheküljelt sisse laetud Javascripti käivitada ka järgmisel leheküljel. Nii et kui külastate pahatahtliku koodiga kodulehekülge, siis pärast sellelt lahkumist võib kurjam näha, kuhu te siirdute, ning suunata teid sinna, kuhu ise tahab. Ei aita ka see, kui vajaliku aadressi käsitsi sisse toksite: aadressiriba näitab küll “õiget” aadressi, sisu on aga ikka sellelt saidilt, kuhu küberkaabak teid suunas.

Brauseritootjad on turvaaugust küll teadlikud, kuid parandusi veel väljastanud ei ole. Seniks soovitatakse pärast pahatahtliku kodulehe külastust brauser lihtsalt sulgeda.

Kodulehekülje pahatahtlikkusest annavad märku sellel sisalduvadÂ ohtrad pornoviited ja/või piraattarkvara, koodide ja odavate potentsiravimite pakkumised, aga ka näiteks brauseri enda poolt kuvatavad õngitsemisalarmid.

Uuesti: ära jaga oma pangaparoole!

SLÕhtuleht kirjutab järjekordsest õnnetust mulgimaalasest, kes oma internetipanga koodid tuttavale andis ning seeläbi mitte ainult oma arvel olevast rahast ilma jäi, vaid ka kaks SMS-laenu kaela sai.

Veider.

Väga paljud meie hulgast ei lase isegi elukaaslast naljalt oma rahakotis sorima, aga internetipangas, näe, käivad pooltuttavad või suisa võõrad pea ülepäeva sisse-välja…

Armastus ja internetipank

Saanud üks Viljandi mees internetis kauni neiuga tuttavaks. Suhe läinud peagi nii kuumaks, et mees loovutanud lisaks oma südamele ka internetipanga koodid. Paraku aga ei ela nad õnnelikult siiamaani, kuni nad vahepeal surnud ei ole – nimelt avastanud Viljandi mees ühel koledal päeval, et arve tühi, 3000-kroonine SMS-laen kaelas ja raha tagasi ka ei saa, sest internetipanga lepinguga on pangakoodide ükskõik kellele edasiandmine kõvasti keelatud ning ei pank ega SMS-laenu andja ei vastuta millegi eest.
Ohh.

Inimesed, palun lugege, mida teil kõikvõimalikes lepingutes ja kasutustingimustes teha kästakse. Kui te olete raha teenimiseks valmis kuude kaupa ropprasket tööd rabama, siis leidke palun ka veerand tundi, et tutvuda reeglitega, mis teie raha kaitsma peaksid…

Kõik võitlusse internetipettustega!

Tarbijakaitseamet teatab, et veebruar on rahvusvaheline internetipettuste vastu võitlemise kuu. Kampaania eestvedajaks on rahvusvaheline organisatsioon ICPEN (International Consumer Protection and Enforcement Network), mis tegeleb ebaausate kaubandustavade vastu võitlemisega ning kaitseb tarbijate õigusi. Kampaania käigus kogub Tarbijakaitseamet ka tarbijate kogemusi kokkupuudetest internetipettustega.

Mõistagi saab selliseid kogemusi saata ka arvutikaitse.ee-le, kas siis otse mulle või sellesama sissekande kommentaaridena. Samast saab muidugi ka nõu ja abi küsida.

Probleem on tõsine ja aina tõsisemaks läheb: 2006. aastal langes ainuüksi Ühendriikides internetipetturite saagiks ligi 2,8 miljardit dollarit, meilgi Eestis tegutseva Nordea klientide arvetelt pandi hiljuti pihta ligi miljon eurot.
Varasemaid pettuste lugusid ka.