Meie sõber Materialist leidis netiavarustest ühe laheda saidi.
Fedex-Courier-i nimeline kättetoimetamisteenus lubab nimelt internetis sooritatud ostude puhul kaitsta nii müüjat kui ostjat võimalike pettuste eest sel viisil, et laseb ostjal kõigepealt kanda raha enda arvele, müüja aga saaks selle kätte alles siis, kui kokkulepitud kaup õigeaegselt ja lubatud konditsioonis ostjal käes.
Iseenesest on ju tore, kui keegi internetiäri osapooli pettasaamise eest kaitseb. Paraku pole aga tollel väga profi ja soliidse kujundusega saidil vähimatki viidet selle haldajale, samuti mitte firma aadressi, telefoninumbreid ega kontaktisikuid. Sait ise on registreeritud Charlestoni kodaniku Robert Hilli nimele, kodulehekülge serveeriv mootor asub aga ühes laiatarbeserveris…
Nii et siis veel üks moodus vabastada lihtsameelsed nende rahast. Kuid Materialistiga tuleb nõustuda – tegemist on väga kvaliteetselt teostatud pettusega, skeemi elegantsist annavad tunnistust kasvõi nimetatud saidil rippuvad hoiatused netipettuste eest 🙂
Mida aeg edasi, seda vähem võib internetikasutaja kindel olla, et kodulehekülg, kuhu tema brauser ta viib, on tõepoolest see, kuhu ta minna tahtis. Kui vanasti kasutati surfaja lollitamiseks lihtlabaselt ümbernimetatud või siis originaalile väga sarnaseid internetiviiteid (näiteks vana hea
SLÕhtuleht
Saanud üks Viljandi mees internetis kauni neiuga tuttavaks. Suhe läinud peagi nii kuumaks, et mees loovutanud lisaks oma südamele ka internetipanga koodid. Paraku aga ei ela nad õnnelikult siiamaani, kuni nad vahepeal surnud ei ole – nimelt avastanud Viljandi mees ühel koledal päeval, et arve tühi, 3000-kroonine SMS-laen kaelas ja raha tagasi ka ei saa, sest internetipanga lepinguga on pangakoodide ükskõik kellele edasiandmine kõvasti keelatud ning ei pank ega SMS-laenu andja ei vastuta millegi eest.
Tarbijakaitseamet