Õngitsemiskonstruktor on ilmselt massidesse läinud: Nordea pank hoiatab järjekordse petukirjade laviini eest, millega saajail palutakse edastada oma internetipanga paroolid.
Analoogseid kirju on spämmifiltritest mööda lipsanud ka varem, ja mitte ainult Nordea rekvisiitidega. Mis teha, sarnase spämmi koostamine ja saatmine ei maksa praktiliselt midagi, küberpättide võimalik saadav kasu aga võib küündida miljonitesse.
Postimees ja Eesti Päevaleht kirjutavad Eesti seni suurimast kohtuprotsessist arvutikelmide üle, keda süüdistatakse võõrastelt arvetelt 2,9 miljoni krooni pihtapanekus. Politsei, muide, arvab, et tegelikult vasakule toimetatud summa oli veel kaks korda suurem, peamiselt Lääne-Euroopas resideeruvad kahjukannatanud pole kõik veel Eesti politseile oma muret kurtma jõudnud.
Petuskeem ise on küberkuritegevuse maailmas enam kui tavaline: tallinlane Ilja pani üles mitu veebilehekülge, millel pakkus võimalust laadida tasuta alla tarkvara viimaseid uuendusi. Koos uuendustega sai pahaaimamatu kasutaja oma arvutisse aga troojalase, mis lubas jälgida ohvri arvutis toimuvat. Sel viisil saadud pangakoode kasutades tühjendati tankistide abil ohvrite pangaarved ning kanditi saadud raha läbi keeruliste skeemide ning mitmete riikide Tallinna, kust see siis anonüümselt välja võeti.
Lisaks Iljale on kohtu all veel Dmitri, Maxim, Maksim ja Roman, kes teda nii pettuse läbiviimsel kui raha väljavõtmisel abistasid. Karistada võidakse neid nii arvutikelmuse (kuni 5 aastat vabadusekaotust) kui rahapesu eest.
Ei tarvitse vist üle korrata, et nii oma rahast ilmajäämise ning kasvõi tahtmatult rahapesuskeemis osalemise vältimiseks tuleks järgida arvutikaitse algtõdesid.
Sedapuhku pakub Microsoft tollele Aafrika riigile mitte niivõrd seda, mida mõned arvavad, vaid tehnilist abi, väljaõpet ja muud turvaalast oskusteavet, et võidelda kurikuulsate Nigeeria petukirjadega, kirjutab ZDNet.
Ehkki Nigeeria Majandus- ja Finantskuritegude Komisjon on oma lühikese tegevusaja jooksul arreteerinud 1000 inimest, algatanud 300 kriminaalasja ning arestinud ligi miljardi dollari väärtuses vara, on siiamaani suudetud langetada vaid 17 süüdimõistvat otsust.
Neil Holloway, Microsofti esindaja Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas kommenteerib, et kuuekuuline koostöö on juba viinud kolme skämmijate poolt kasutatud internetiühendus epakkuja sulgemiseni, samuti on Microsoftil kavas toetada teisigi sama probleemiga kimpus olevaid valitsusi.
No kui Nigeeria petukirjade voog tõesti kasvõi veerandi võrra vähenema peaks, siis minu poolt Microsoftile 10 punkti 🙂
Sain uue spämmikirja, samasuguse väljanägemisega kui too, millega üritati välja petta Nordea internetipanga kasutajaandmeid, isegi kirjas toodud link viitas samasse serverisse kui Nordea petukirigi 🙂 Aga sedapuhku Branch Banking and Trust Company rekvisiitidega:
Huvitav, kas nende tootmiseks on eraldi generaator?
Tänase päeva jooksul potsatas mu spetsiaalselt spämmi kogumiseks mõeldud postkasti tervelt kolm ingliskeelset kirja, milles Nordea Kaitseosakond (vean kihla, et sellist neil seal ei ole :)) palus mul tungivalt oma kliendiandmed üle täpsustada.
Kirjad olid väga hästi koostatud, nägid välja päris soliidsed ning, mis kõige kavalam, ei sisaldanud mingit spämmifiltritele arusaadavat teksti – kogu jutt oli saadetud pildifailina.
Mis aga südame soojaks teeb on pilt, mis mulle avanes siis, kui proovisin Mozillaga kirjaga kaasasolnud linki avada (NB! Ärge seda igaks juhuks järele tehke!)
Ehk siis Mozillasse sisseehitatud õngitsemisfilter pistab antud lingi peale kisama ja hoiatab pahaaimamatut surfajat, et tegu on petulehega. Tubli töö, Mozilla poisid!
Nordea pank hoiatab, et tema kliendid on täna hommikul saanud e-kirju, milles palutakse saajal avaldada oma internetipanga paroolid.
Veelkord: ärge andke oma internetipanga paroole mitte kellelegi – olgu siis küsijaks elukaaslane, internetiportaali moderaator või pank ise.