themes theme jeux izle-videolar ruya tabirleri logohaberleri sinema ruya

Artiklid alates ‘Rämpspost’ rubriigist

Kuidas rämpsposti hulka vähendada?

2. jaanuar 2007

Digitark juhendab, kuidas võidelda rämpspostiga:
1. Uuenda kindlasti Windowsi ja viirusetõrjet
Kõige olulisem – uuenda oma Windowsi operatsioonisüsteemi. See on märkimisväärne riskiallikas, kui jätad Windowsi uuendamata või lükkad seda pidevalt edasi. Selleks, et mitte sattuda ise rämpskirjade saatjaks, tuleb kasutada viirusetõrjet (nt tasuta pakutavad AVG Antivirus, avast! 4 või eestikeelne Elioni Arvutikaitse), mida on samuti oluline uuendada.

2. Kasuta rämpspostifiltrit
spam1.jpgSissetuleva rämpsu filtreerimine toimub võtmesõnade ja kasutatud formaatide järgi. Rämpsosti kahtlus pannakse kirjale külge näiteks selle eest, kui kiri on html-formaadis, sisaldab kahtlase failikujuga manuseid, kirjas kasutatakse palju läbi suure tähega teksti, kirjal puudub pealkiri jms. Iga faktor annab teatud arvu punkte. Kui kiri ületab teatud punktisumma, määratakse kiri rämpsuks (e-kirja pealkirjas kirje ***SPAM***).

Kui kasutad mõnda mailiprogrammi (nt Outlook), siis sellise märgistuse järgi on niisugust kirja võimalik suunata vastavasse, spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud kausta (tavaliselt kaust “junk mail”). Päris ära kustutada neid kirju koheselt ei tohiks, sest rämpspostifiltrid on siiski ekslikud ning vahel juhtub, et rämpsu hulka satub ka vajalikke kirju. Ka internetipõhistes e-postkastides on võimalik seadete alajaotusest tavaliselt määrata rämpspostifiltri tegevust ning selle tugevust.

Tänapäeval on suuremad teenusepakkujad hakanud oma klientide elu kergendama ja märgivad rämpspostiks juba postiserveritesse saabuvaid kirju.

Tasuta rämpspostifiltri saad alla laadida internetist
Rämpspostifiltri eest tasub siiski aga ka ise hoolitseda. Internetis leidub tasuta tarkvarasid, mida saab alla laadida ning seejärel koduarvutis kasutada. See kontrollib sissetulevaid e-kirju ja avastab rämpsu. Sobiva programmi leiad näiteks Google`i otsingumootori kaudu, sisestades otsingusse väljendi “free e-mail scanner“.

Otsingutulemuste puhul vaata enne lingile klikkimist aadressi, kuhu sind suunatakse. Kasuta pakkujaid, kelle nimi ja veebiaadress tulevad tuttavad ette (AVG, F-secure). Suured teenusepakkujad ei riski sellega, et pakuvad sulle vigast tarkvara või haavatavat allalaadimislehte.

3. “Trikita” oma e-postiaadressi kirjaviisiga
Kui sa pead kodulehte või blogi, siis on lugejate jaoks mõistagi mugav lisada oma e-postiaadress avalikku internetti kujul nimi.perenimi@nimi.ee. Sellel on aga halb külg – spetsiaalsed robotid korjavad internetist e-postiaadresse, et siis nendele rämpsu saata. Selle vältimiseks e-postiaadressi avaldamisel on kolm võimalust:
– Kirjuta oma aadress kodulehele kujul nimi.perenimi ät nimi.ee Mõistlik on kirjutada just ät ä-tähega, kuivõrd “at” tuvastamine on aadressi robotitele juba selgeks õpetatud.
– Lisa @ märk aadressi pildina (nt gif-failina).
– Lisa kogu e-postiaadress kodulehele pildina.

4. Avalda oma e-aadressi internetis nii vähe kui võimalik
Püüa võimalikult vähe levitada oma ja ka teiste e-posti aadresse. Samuti palu oma tuttavatel oma aadressi mitte kergekäeliselt levitada. Aadresse korjavad robotid otsivad infot nii veebilehtedelt, foorumitest, postitusnimekirjade arhiividest, blogidest kui ka mujalt. Samuti on mitmed viirused kirjutatud spetsiaalselt selleks, et koguda kokku kasutaja e-posti programmi aadressraamatus või postikataloogides olevad aadressid ja saata need siis vastavale serverile. Enne oma e-postiaadressi sisestamist mõnele veebilehele tasub mõelda, mida selle aadressiga edasi tehakse.

5. Internetis registreerumiseks, tarbijamängudes kasuta alternatiivset e-aadressi
Kui sul on siiski vaja mingit vormi registreerida või soov tarbijamängudes osaleda, on selleks soovitav kasutada e-postiaadressi, mida sa töö- ja ka erasuhtluseks ei kasuta.

6. Kindlasti ei tohi vastata rämpskirjadele


Mitte mingil juhul ei tohi rämpskirjale vastata, samuti ei tohiks klikkida ühelgi kirjas oleval lingil. Kuigi paljudes kirjades on link “tellimise” lõpetamiseks, ei saa seda alati usaldada. Sageli annab see oodatule vastupidise tulemuse – rämpsusaatja näeb, et e-posti aadress toimib ning hakkab sulle tihemini kirju saatma.


Lõpetuseks lühike ülevaade, kuidas rämpspost endale levimisvõimalused leiab.

arvutiviirus1.jpgI. Suur osa rämpspostist pärineb väikestest viirustest. Viirus sokutatakse sinu arvutisse, kust see siis vaikselt rämpsposti hakkab saatma. Sellised viirused ja rämpsusaatmise meetod on pahatahtliku viiruse looja poolt kontrollitav ja suunatav. Muide, viirusesaatjad kasutavad su e-posti viiruste saatmiseks esialgu ettevaatlikult, et mitte “vahele jääda”. Aja jooksul vahelejäämise võimalus muidugi järjest kasvab, mistõttu rämpskirjade saatmise hulka suurendatakse, et jõuaks enne veel võimalikult palju kirju välja saata.

II. Pahatahtlikud masspostituste saatjad. Nemad kasutavad ära kehvasti seadistatud e-posti servereid. Sel juhul saab rämpsposti saatja pöörduda E-kirjade saatmise funktsiooni poole ning selle kaudu saata oma rämpskirju. Seega tuleb näiteks sinu tööandjal, koolil või lihtsalt e-postiteenuse pakkujal jälgida, et serveri edastusteenuse kasutajad oleks kindlaks määratud ning seda kontrollitaks pidevalt.

III. Kehvad veebirakendused. Tihtipeale osutuvad nõrgaks kohaks internetirakendused (näiteks erinevad liitumisvormid, küsitlused), mis saadavad kasutajale e-postile kinnituskirja. Kui rakendus on vigaselt loodud ja kergesti rünnatav, saab pahatahtlikul eesmärgil seda rakendust kasutada ning selle kaudu rämpskirju saata.

Allikas: Toomas Kärner, Elioni kesksüsteemide osakonna juhataja

Kuidas vähendada rämpsposti hulka postkastis

11. detsember 2006

no_spam_200.jpgKlassikaliselt kutsutakse rämpspostiks ehk SPAMmiks (Simultaneously Posted Advertising Messages) soovimatult saadetud kirju. Enamasti sisaldab see kiri mingit toote või teenuse reklaami, kuid vahel võib ta sisaldada ka usukuulutust või olla lihtsalt tühi. Kui algselt sisaldasid sellised kirjad ainult reklaami, siis tänapäeval on hakanud koos nendega levima ka viirused. Järgnevalt vaatame, miks ja kuidas need kirju saadetakse ja kuidas nende hulka postkastis vähendada.
Miks spämmi saadetakse
Esimene spämmkiri saadeti üsna kohe peale interneti sündi – aastal 1978 – kuid massiliseks muutus see koos interneti levikuga 90-ndate teises pooles. Rämpsposti saatmise põhjused on üsna proosalised – kuna ühe e-kirja saatmise omahind on praktiliselt olematu, siis on tegemist sisuliselt tasuta reklaamikanaliga. Samuti saab seda reklaami saata anonüümselt, mis võimaldab reklaamida illegaalseid teenuseid või tooteid – pornograafiat, võltsitud litsentsidega tarkvara, püramiidskeeme, narkootikume jms. Kui algselt püüdis iga firma ise oma teenust reklaamida, siis tänapäeval on spammi saatmine muutunud tõsiseks äriks, kus liiguvad miljardid dollarid.
Millist kahju teeb spämm
Ehkki alguses võib tunduda, et keda need paar-kolm kirja ikka häirivad, siis tasuks mõelda selle peale, et internetiteenuste pakkujal on tuhandeid kliente ning spämmkirju, mida nad peavad vastu võtma ja edastama, on tegelikkuses mitmeid kümneid ja isegi sadu tuhandeid. Sellise hulga töötlemine muudab aga teenuse kasutajate elu ebamugavamaks – kuna ressurss läheb rämpsu jaoks, jääb õigetele kasutajatele sellevõrra vähem. Arvatakse, et ainuüksi 2004. aastal põhjustas spamm USA riigiasutustele kahju 10 miljardit dollarit. Siia hulka on arvatud nii otsesed kui ka kaudsed kahjud – näiteks kulud võimsama riistvara hankimisele, töö tulemuslikkuse kahanemine jne.
Kuidas spämmi vähendada

1. Kasuta spämmifiltrit
Spämmifiltrid otsivad e-kirja seest mingeid kindlaid tähe- ja/või numbrikombinatsioone (muster) ning kui nad mõne leiavad, siis märgistavad selle kirja spämmiks. Sellise märgistuse järgi on niisugust kirja lihtne suunata vastavasse, spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud kausta. Päris ära kustutada neid koheselt ei tohiks, kuna, hoolimata sellest, et spammifiltrid on viimasel ajal vägagi intelligentseks muutunud, on nad siiski ekslikud ning vahel juhtub, et spammi hulka satub ka vajalikke kirju. Tänapäeval on suuremad teenusepakkujad hakanud oma klientide elu kergendama ja märgivad rämpspostiks juba postiserveritesse saabuvaid kirju. Samas kasutavad nad vahel veidi teistsugust tehnoloogiat – kirju märgistatakse ebasoovitavate arvutite nimekirja järgi. Sageli juhtub, et sellisesse musta nimekirja kantud arvutitelt ei võeta üldse kirju vastu. Seega juhul, kui keegi on saatnud kirja ja see pole kohale jõudnud, tasuks uurida, ega tema arvuti või teenusepakkuja pole musta nimekirja sattunud.
2. Ära avalda oma aadressi
Selleks, et kiri kohale saata, on vajalik teada aadressi. Neid aadresse korjatakse spetsiaalsete robotite abil kõikvõimalikelt veebilehtedelt, foorumitest, postitusnimekirjade arhiividest jne. Samuti on mitmed viirused kirjutatud spetsiaalselt selleks, et koguda kokku kasutaja e-posti programmi aadressraamatus või postikataloogides olevad aadressid ja saata need siis vastavale serverile. Lisaks sellele saadakse neid aadresse ka “heasoovlike” tuttavate käest – ka eestis on olnud reklaamikampaaniaid, kus palutakse mingi reklaam edastada 3-5-10-le sõbrale ning vastutasuks lubatakse osalemist loteriis (tasuta reis Türki vms).
Mida sellisel juhul teha? Püüdke võimalikult vähe levitada oma ja ka teiste e-posti aadresse. Samuti paluge oma tuttavatel oma aadressi mitte levitada. Enne oma e-posti aadressi sisestamist mõnele veebilehele tasuks mõelda, mida selle aadressiga edasi tehakse. Internetis suhtlemiseks võib kasutada mingisugust võltsaadressi või lisada sinna mingeid ainult inimesele arusaadavaid sõnu (näiteks: kustutasee). Juhul, kui kusagil internetis on siiski vajalik kasutada mingit toimivat aadressi (näiteks mingi programmi kasutajaks registreerimisel), tuleks sellisteks puhkudeks tekitada omale eraldi aadress, millele tulnud kirju on lihtne teise kausta juhtida ja neid sealt kustutada.
3. Hoia masin puhas
Nagu eelpool mainitud, on üks tüüpilisemaid aadresside hankimise viise mõne viiruse või troojalase kasutamine. Tänapäeval sisaldavad juba ka spämmkirjad ise sageli viirusi või linke lehtedele, mis nakatavad kasutajate masinaid. Taolised viirused tegelevad lisaks kasutaja postkastist aadresside edastamisele tavaliselt ka spämmi edastamisega. Tulemuseks on enamasti see, et kasutaja arvuti satub spämmifiltrite musta nimekirja. Selleks, et taolist asja vältida, tuleb kasutada pidevalt uuendatavat viirusetõrjet.
Kuidas saabunud spämmi käsitleda
Mitte mingil juhul ei tohi sellele vastata, samuti ei tohiks klikkida ühelgi kirjas oleval lingil. Kuigi paljudes kirjades on link “tellimise” lõpetamiseks, ei saa seda alati usaldada. Sageli annab see oodatule vastupidise tulemuse – spämmer näeb, et e-posti aadress toimib ka tegelikult ning hakkab sellevõrra rohkem pommitama. Kõige mõistlikum oleks sellised kirjad suunata eraldi kausta, kus oleks võimalik üle vaadata, et rämpsposti hulgas poleks vajalikke kirju, ning seejärel koheselt kustutada.

Rämpsposti teemat käsitleb laiemalt ka Digitark.