Microsoft Office’i failide kaitsmine

Tehes palju tööd dokumentidega, tekib vahel vajadus oma dokumente kaitsta. Kõige levinum on vajadus muuta dokumendid loetavaks ainult neile, kellele nad on määratud. Kuid mõnikord on vaja kindlustada vaid seda, et dokumenti ei saaks teised kasutajad muuta. Viimase saavutamiseks kasutatakse tihti dokumendi pdf-vormingusse eksportimist.

Kuigi pdf-faile ei saa muuta Adobe Readeriga (ja paljude teiste pdf-vaaturitega), on pdf-dokumendid siiski muudetavad (nt. Adobe Acrobati või KOffice abil). Seega faili pdf-formaati teisendamine ei aita kaitsta teie dokumenti muudatuste vastu.

Õnneks on Microsoft Office-s võimalik loodud dokumente kaitsta. Ja kaitsta saab oma dokumente järgmiselt.

Loe edasi: Microsoft Office’i failide kaitsmine

Arvutikelm sai viis aastat

Harju Maakohus mõistis Lääne-Euroopa arvutikasutajatelt miljoneid kroone välja petnud Ilja Kotkovile viieaastase vanglakaristuse, millest enne katseajale pääsemist tuleb reaalselt ära istuda kaheksa kuud. Lisaks tuleb Kotkovil ja tema kuriteokaaslasel Maksim Zakurdajevil hüvitada ühe kannatanu tsiviilhagi summas 1 420 099 krooni ning Kotkovil veel kuriteoga saadud tulu 1 472 183 krooni.Kohus karistas Kotkovi kuritegude eri etappides osalenud Dmitri TÅ¡aikat, Maksim Zakurdajevit, Maksim Ponomarenkot ja Roman Å irokÅ¡init erineva pikkusega tingimisi vangistustega.

Uudise vahendasid Postimees ja Päevaleht.

Nordea hoiatab järjekordsete petukirjade eest

Õngitsemiskonstruktor on ilmselt massidesse läinud: Nordea pank hoiatab järjekordse petukirjade laviini eest, millega saajail palutakse edastada oma internetipanga paroolid.

Analoogseid kirju on spämmifiltritest mööda lipsanud ka varem, ja mitte ainult Nordea rekvisiitidega. Mis teha, sarnase spämmi koostamine ja saatmine ei maksa praktiliselt midagi, küberpättide võimalik saadav kasu aga võib küündida miljonitesse.

Ligi 2/3 Eesti elanikest kasutab Internetti

arvut.jpgSelle uuris välja TNS Emor. Internetti kasutab viimase uuringu andmeil 65% ehk 768 000 Eesti 6-74-aastastest elanikest. Eelmise aasta kevadega võrreldes on internetikasutajate arv suurenenud 34 000 inimese võrra.

Iga teine 6-74-aastane eestimaalane kasutab internetti vähemalt viis päeva nädalas. Selliste inimeste hulk on aastaga kasvanud koguni peaaegu 100 000 võrra.

Arvuti on koju ostetud praktiliselt kõigis peredes, kus seda aasta tagasi sooviti. Süle- või lauaarvuti on ligikaudu 309 000 peres.

Valdav osa internetikasutajatest kasutab internetti kodus. Koduarvuti on internetti ühendatud 279 000 Eesti peres. See on peaaegu 55 000 peret rohkem kui aasta tagasi.

Et kõike seda ilusat statistikat mitte ära rikkuda, soovitab arvutikaitse.ee tungivalt kõigil, nii uutel kui vanadel internetikasutajatel tutvuda arvutikaitse algtõdedega 🙂

Sotsiaalne tarkvara ja identiteedivargused

idvargus.jpgKäesoleval ajal koguvad kõikvõimalikud vikid ja veebipäevikud tohutu kiirusega populaarsust – veebipäevikute andmebaasis blog.tr.ee on juba umbes kaks tuhat kirjet. Siia hulka tuleks veel arvestada ka erinevad foorumid, kiirsuhtlustarkvarad, ajalehtede kommentaariumid ja muidugi ka Eesti (kuri)kuulsaim veebileht – Rate.

Enamik sotsiaalsest tarkvarast toimib usalduse põhimõttel, see tähendab, et sisselogimist – kasutaja autentimist – ei toimu. Ühest küljest on see küll mugav, samas on võimalik esineda kellena iganes. Mõningad sotsiaalse tarkvara liigid vajavad küll kasutaja autentimist, samas toimub see autentimine üle turvamata kanali. Seda ei saa aga sellise tarkvara loojatele ka pahaks panna, kuna selline tarkvara ongi mõeldud lihtsaks suhtlemiseks – ilma eriliste põhjuste ja tagajärgedeta.

Loe edasi: Sotsiaalne tarkvara ja identiteedivargused

Trend Micro Online viirusskänner

1sund-tapjaks.JPG

Trend Micro HouseCall on veebipõhine viiruste otsija, millel on mitmeid eeliseid teiste sarnaste skännerite ees – lisaks viirustele ja troojatele avastab see ka kergemat sorti pahalasi, toetab nii Internet Explorer’it kui Mozilla Firefox’i, ühildub enamiku opisüsteemidega ning lisaks pahavara leidmisele suudab neid ka eemaldada. Tasuta skänner põhineb samal tehnoloogial, mida kasutatakse kõigis Trend Micro tasulistes viiruse- ja nuhkvaratõrjetes.

Loe edasi: Trend Micro Online viirusskänner