Sunbelt CounterSpy’d peetakse põhjendatult hetkel üheks professionaalsemaks ja võimekamaks pahavaratõrjeks internetiturul. Nende uusim versioon V2 on saanud suurepäraseid hinnanguid nii PC Magazine toimetajate kui ka Top Ten Reviews testijate poolt. Ka mina pean seda parimate sekka kuuluvaks turvaprogrammiks, ent pole veel suutnud otsususele jõuda, kummale esikoht anda – kas CounterSpy’le või Acronis Privacy Expert Suite’le.
Andmeturbefirma SophosLab turvaspetsialistid avastasid troojalase, mis kasutab oma pahategude kattevarjuna Shockwave’i formaadis multifilmi.
Täpsemini saab pahaaimamatu arvutikasutaja sõbralt viite Bruno Bozzetto lõbusale liiklusteemalisele multikale, kuid linki vajutades laetakse alla hoopis troojalane nimega Troj/Agent-FWO, mis tõepoolest näitab ka Shockwave’i formaadis klippi, kuid samal ajal laeb alla oma pahatahtlikud komponendid ning nakatab kasutaja arvuti.
Turvaspetsialistid rõhutavad, et online-multikad iseenesest ei ole ohtlikud, küll aga on ilmunud pahavara, mis oskab neid kattevarjuna kasutades arvuteid nakatada. Nii et nuud peab isegi toredaid online-videoklippe vaadates väike ohusignaal kõrva taga tiksuma 🙁
Mõnda aega tagasi sai Materialist spämmikirja, milles mingi “inglise tekstiilifirma” tahab, et kohalik inimene koguks raha nende klientidelt, kes maksavad ainult kohapeal kehtivate tshekkidega. Selle eest võtab abiline 10% ja edastab raha “tekstiilifirmale”. Tegelikult kasutavad sellist “makse-edastust” vaid need ettevõtlikud tegelased, kes on kellegi kontod või krediitkaardid tühjaks teinud ja tahavad seda raha valutult kätte saada.
Mõnikord aga ei vaevuta isegi seesugust viigilehte kasutama. Panda Software blogis kirjutatakse Vene veebisaidist, millel potentsiaalsete klientide rahustamiseks kohe avalikult kirjas, et leheküljel müügil olevatel süle- ja pihuarvutitel, telefonidel ja muudel vidinatel pole midagi viga, 20% tavalisest odavamad hinnad on saavutatud seeläbi, et need on ostetud Lääneriikidest varastatud krediitkaartidega. Ja et edasimüüjad võivad veel 25% alet saada.
Nii et ärge muretsege, küllap teilt pihta pandud krediitkaardiandmetega ikka miskit peale osatakse hakata.
Viimati uuendatud 02.august 2009.a.
Ehkki Mozilla Firefox’i peetakse hetkel üheks turvalisimaks veebilehitsejaks, saab seda spetsiaalsete turvalaienduste ehk pluginate abil veelgi kindlamaks muuta. Pluginad on pisikesed programmijupid, mis liidetakse abistava vahendina brauseri külge ja mis vastavalt oma eesmärgile täiendavad seda. Näiteks kaitse- või tõrje-eesmärgil loodud pluginad aitavad kindlustada julgeolekut internetis surfamisel, kaitsevad privaatsust, hoiavad ära pahavara sissetungi arvutisse, teatavad ohtudest jne.
Enamus Firefox pluginatest (inglise keeles ka Add-ons, Extensions – heal lapsel mitu nime) on koondatud Mozilla kodulehele. Lihtsamini leiab tee pluginateni nii, et avad brauseri, valid Tools – Add-ons ning avanenud aknas vajutad all paremas nurgas Get Extension’ile.
Kuna inimeste maitsed, soovid ja vajadused on erinevad, siis on raske soovitada ainult teatud kindlaid turvalaiendusi – kasutaja peab need ise enda jaoks avastama. Seepärast kirjutangi alljärgnevalt just neist väärt turvalahendustest, mida pean just iseendale suurepärasteks ja kasulikeks, mida olen pikemat aega katsetanud ning mille kasuteguris kindel. Loodetavasti on juba praegu ja tuleb ka uusi kasutajaid, kes mu valikuga nõustuvad.
Käesoleval ajal koguvad kõikvõimalikud vikid ja veebipäevikud tohutu kiirusega populaarsust – veebipäevikute andmebaasis blog.tr.ee on juba umbes kaks tuhat kirjet. Siia hulka tuleks veel arvestada ka erinevad foorumid, kiirsuhtlustarkvarad, ajalehtede kommentaariumid ja muidugi ka Eesti (kuri)kuulsaim veebileht – Rate.
Enamik sotsiaalsest tarkvarast toimib usalduse põhimõttel, see tähendab, et sisselogimist – kasutaja autentimist – ei toimu. Ühest küljest on see küll mugav, samas on võimalik esineda kellena iganes. Mõningad sotsiaalse tarkvara liigid vajavad küll kasutaja autentimist, samas toimub see autentimine üle turvamata kanali. Seda ei saa aga sellise tarkvara loojatele ka pahaks panna, kuna selline tarkvara ongi mõeldud lihtsaks suhtlemiseks – ilma eriliste põhjuste ja tagajärgedeta.
Trend Micro HouseCall on veebipõhine viiruste otsija, millel on mitmeid eeliseid teiste sarnaste skännerite ees – lisaks viirustele ja troojatele avastab see ka kergemat sorti pahalasi, toetab nii Internet Explorer’it kui Mozilla Firefox’i, ühildub enamiku opisüsteemidega ning lisaks pahavara leidmisele suudab neid ka eemaldada. Tasuta skänner põhineb samal tehnoloogial, mida kasutatakse kõigis Trend Micro tasulistes viiruse- ja nuhkvaratõrjetes.