Viiteid kübersõjale Gruusias

Ülevaade Lääne ekspertidelt – kuidas küberrünnakud väljastpoolt paistsid. Rõhutatakse, et see on küllap vist esimene kord, mil sõda küberruumis langes kokku “päris” sõjategevusega. Üks ekspertidest (Bill Woodcock) lisab: “Kuivõrd kogu kübersõjakampaania maksab umbes samapalju kui tankiroomiku vahetus, siis oleksite loll, kui te seda ei kasutaks”.

Eesti CERT-i spetsialistide ülevaade olukorrast kohapeal – huvitav kirjeldus hetkeseisust ning sellest, mismoodi nägid rünnakuid grusiinid ise ja mida nad liikluse ümbersuunamiseks ette võtsid. Probleemi võimendas fakt, et füüsiline kaabel jooksis läbi sõjategevuse piirkonna…

Russian Business Network (RBN) – Vene ühe suurima, oletatavasti Vene luureteenistuste kontrollitava küberkurjategijate rühmituse rollist Gruusia-vastastes küberrünnakutes.

Mõned võtted jonnakamatest viirustest lahtisaamiseks

Pahatihti ronib arvutisse viirusi, mis niisama lihtsalt ära ei kao. Tõrje küll tuvastab viiruse, aga ei suuda seda ei puhastada ega isegi kustutada. Käsid tõrjujal viirust tappa kasvõi kolm korda, ikka on pahalane alles.

Niisugune viirus on haakinud end arvuti elutähtsate failide/protsesside külge või siis mälusse/süsteemitaastesse hästi ära peitunud ja peale iga kustutamist muteerub või taastab ennast.

Kõigepealt tuleks veenduda, et viirustõrjeprogramm ja selle viirusdefinitsioonid on uuendatud. Uuendada saab neid enamjaol viirusetõrje ikoonil parema hiireklikiga ja valides menüüst Update.

Kui teil on olemas ainult viirustõrje ja see ei saa pahalasega hakkama, soovitan installida ja uuendada ka Superantispyware. Atrikli selle pahavaraeemaldaja kohta leiate siit.

Ebavajalike faildie kustutamine

Järgmiseks tuleks kustutada igasugu ajutised ja muud ebavajalikud failid. Selleks soovitan Ccleanerit.
Installi käigus ärge nõustuge vaikeseadetega, muidu muutub teie arvuti prügikasti kustutamine natuke keerukamaks ning installeeritakse Yahoo! tööriistariba.

Peale programmi käivitamist seadistage vasakpoolne menüü enam-vähem selliseks:

Nüüd liikuge Options-Advanced ja võtke märge eest ära kastil “Only delete files in Windows Temp folders older than 48 hours”
Seejärel sulgege kõik lahtiolevad brauserid ja avage uuesti Ccleaner. Klikake “Run Cleaner” ja kui avanevas aknas küsitakse, kas ikka tahate valitud faile kusutada, vastake “Yes”.

Süsteemitaaste keelamine

Selleks, et kavalamad viirused ei saaks ennast süsteemitaaste failidesse peita, et hiljem sealt jälle välja tulla ja arvuti uuesti nakatada, on arukas keelata süsteemitaaste.

Liigume Start-Control Panel-System-System restore, valime “Turn off system restore” ning vajutame Ok. Peale seda võiks teha arvutile ühe taaskäivituse.

Hoiatus: Süsteemitaaste kinnipanek kustutab kõik varasemad süsteemitaaste punktid. Seega ei saa te peale süsteemitaaste kinnipanekut enam arvutit mõnda varasemasse töötavasse seisu viia.
Hiljem saab süsteemitaaste uuesti sisse lülitada.

Safe Mode

Olles nende kahe tööga valmis saanud ning viiruse/pahavarabaasid uuendanud, on aeg suunduda Safe Mode’i ehk turvarežiimi, milles on kangekaelsemaid viirusi efektiivsem püüda ja hävitada.

Safe Mode’i jõudmiseks on mitmeid mooduseid. Tavaliselt tehakse selleks arvutile taaskäivitus ning enne Windowsi käivitumist vajutatakse umbes sekundilise intervalliga klahvi F8. Avanenud menüüst valitakse Safe Mode ja vajutatakse Enter.

Võib ka kasutada kasutada Superantispyware tegijate poolt valmistatud BootSafe nimelist programmi, mille leiate siit.

Valikutes valige “Safe Mode – Minimal” ja klikake reboot.

Safe Mode’is võib pilt tunduda imelik ja virvendav. Seda sellepärast, et turvarežiimis ei ole laetud videokaardi draivereid (nagu ka näiteks võrgu- ja paljusid teisi draivereid).
Peale sisselogimist tuleb ette teade, milles küsitakse, kas tahate jätkata turvarežiimis olemist [yes] või tahate teha süsteemitaastet [no]. Seal peab vajutama “Yes”

Safe Mode’is panevad mõned viirusetõrjed ennast ise käima. Kui seda ei juhtu, peate oma tõrjuja käivitgama käsitsi. Soovituslik on teha kogu arvuti läbivaatlus ning kustutada kahtlased objektid.
Peale arvuti viirustõrjega ülekontrollimist tuleks käivitada ka Superantispyware. Leidke menüüst programmi käivitusikoon, klikake “Scan your Computer…” ning valige “Perform Complete Scan”.
Peale läbivaatluse lõppu valige kaks korda “Next” ning Superantispyware kustutab leitud pahavara ise ära, lisades failid ka karantiini, et hiljem oleks vajaduse korral neid kergem taastada.

Kui arvuti tundub olevat puhas, tehke talle taaskäivitus (restart). Olles tagasi tavarežiimis, võite nüüd uuesti süsteemitaaste sisse lülitada. Seda saate teha samast kohast, kust te selle välja lülitasite.

Kuidas seadistada ClamWin faile kustutama?

Kertu küsib: “Hakkasin äsja kasutama ClamWini, mida kiideti kõvasti. Küsimus oleks, kas see programm ise kustutab faili ära, või peab selle manuaalselt eemaldama?”

ClamWin tasuta antiviiruse saab tõesti seadistada niimoodi, et viirusega nakatunud failid kustutatakse nende leidmisel automaatselt ära.
Esmalt tuleb avada ClamWin ja liikuda Tools-Preferences:


Põhimenüü all avaneb järgnev pilt

Punase ristkülikuga on tähistatud ala, kus saab valida, mida viiruse leidmise puhul teha.
Report only – Teavita ainult
Remove – Eemalda (kasuta ettevaatlikult)
Move to Quarantine folder – Liiguta karantiini.
Unload Infected Programs from Computer Memory lubab ClamWinil arvuti mälus olevaid viirusi tõhusamalt eemaldada.

Isiklikult eelistan karantiini liigutamise variandi, kuna siis on valehäire puhul võimalik faili taastada. Selleks tuleb ta aga karantiinikaustast üles leida ja vanasse kohta tagasi pannna, mis näiteks süsteemifailide puhul ei ole algajale kahjuks alati jõukohane ülesanne. Nii et kui te pole päris kindel, kas te ikka teate iga faili täpset paiknemist süsteemis, valige pigem funktsioon Report Only – siis saate pahalast enne lõplikku kustutamist ka mõne teise skänneriga lähemalt uurida, ilma et see valehäire puhul süsteemi kahjustaks.

Kübersõda Gruusias

Millegipärast kipub viimasel ajal olema nii, et Venemaaga tülliminek toob väga ruttu  kaasa rünnakud küberruumist. Ei pääsenud seekord ka Gruusia.

Väidetavalt võeti paljud Gruusia serverid üle juba neljapäeva õhtul, veidi enne sõja puhkemist. Kui Eesti servereid üritati omal ajal masspäringutega surnuks pommitada, siis rünnak Gruusia vastu läks koguni internetiliikluse ümbersuunamiseni – väidetavalt õnnestus vene päritolu serveritel blokeerida otseliiklus Gruusia ja muu maailma vahel ning suunata see ümber Vene serveritesse.

Gruusia Rahvuspanga ja Välisministeeriumi kodulehekülgedele paigutati pildid, millel võrreldi SaakaÅ¡vilit 20. sajandi diktaatorite, sealhulgas Adolf Hitleriga. Öeldavasti sai näotustatud ka Gruusia Kaitseministeeriumi veebilehekülg. Gruusia netifoorumeid ja internetiportaale tabas DDoS-rünnak.

Hetkel on Rahvuspanga ja Välisministeeriumi kodulehed jälle üleval. Välisministeerium on lisaks avanud oma keskkonna Bloggeris, Poola president aga pakkus Gruusiale oma veebilehekülge info levitamiseks.

Venelased omalt poolt väidavad, et Gruusiast on blokeeritud ligipääs .ru domeenidele. Samuti olevat grusiinid lõpetanud venekeelse telelevi oma territooriumil, RIA Novosti aga kurdab, et ka nende veebisait olevat küberrünnaku alla langenud.

Arvutisüsteemi korrashoiust

Üks mu tuttav rääkis kord, kuidas ta teleri parandusse viis. Kuna sõpradelt tookord abi ei saanud, vinnas ta eelmise põlvkonna suure ja kobaka, umbes 45kg kaaluva teleri üksinda viiendalt korruselt trepist alla ja sõidutas selle linna teise otsa. Parandatud teleka rassis ta loomulikult üles tagasi, ikka viiendale, igal trepimademel puhates. Mees oli väsinud ja maruvihane. Seda enam, et parandaja vahetas teleripuldil vaid patareid ja küsis 100 krooni tööraha ka. Siit moraal: kui pea ei jaga ja probleemi ei süvene, siis jagavad jalad ja ka raha võib tuulde lennata…

Tihtipeale kehtib sama tarkus ka arvutiasjanduses. Sageli võetakse minuga ühendust, et „kuule, arvuti on nässus, hiir ei liigu enam“ või „ kle, audio draiver on vist „kellad“ andnud, kõrvaklapid on tummad“. Seepeale soovitan tavaliselt esimese asjana hädalisel oma soojalt ja pehmelt toolikeselt tagumikku kergitada ning vaadata, kas juhtmed on ikka korralikult arvutisse ühendatud ja probleemi jätkumisel minuga uuesti ühendust võtta. Tavaliselt uuesti keegi minuga enam kontakti ei otsi. Häbi ju tunnistada, et lihtsalt kaabel oli lahti tulnud ja polnud viitsimist kontrollida…

Kõige sagedamini aga kurdetakse arvuti aegluse üle ja kahtlustatakse viiruse rünnakut. Tõsi ta on, et pahavara muudab arvuti uimaseks, kuid alati ei maksa igas varjus tonti näha. Viimasel ajal on mul koguni jäänud mulje, et pahavara ei tekitagi niipalju kahju kui omaniku laiskus arvutisüsteemi korrashoidmisel. Sest kui ma ükskord jõuan rikkis arvuti taha, tuleb välja, et pahavarast pole haisugi, küll aga on elementaarne registri puhastamine jäetud saatuse hooleks. Mõnikord hirmutan arvuti omanikku, et nüüd on lihtsam ja odavam teha Windows´i puhas install (format C), kui et selles džunglirägastikus korda luua.

Turvalisus ja registri puhastamine käivad alati käsikäes. Mida räpasem ja segipaisatum on register, seda kergem on pahavaral kanda kinnitada. Samuti võivad tekkida tõrked programmide installeerimisel, kuna draiverid on uuendamata ja rakendused värskendamata. Väga oluline on ka Arvutikaitses korduvalt toonitatud Microsoft Update’i turvapaikade allalaadimine. Ent sellest kõigest järgemööda. Loe edasi: Arvutisüsteemi korrashoiust

Blogspot.com kui pahavara allikas

Viirustõrjefirma Sophos raporteeris, et 2008 aasta esimesel poolaastal leidsid firma andmeturbespetsialistid iga päev kuni 16 000 pahatahtlikku internetilehtekülge (mis teeb viis tükki sekundis).

Neid saite kasutavad pahatahtlikud tegelased on kas nende lehekülgede autorid või siis kuritarvitavad võõraid lehekülgi. Näiteks on nakatatud lehel HTML kood, millele  on paigaldatud 1×1 piksli suurune element. Lehekülge alla laadides konktateerub brauser serveriga mis jooksutab nakatunud skripte või koode.

Paljud nakatunud veebisaidid on täiesti seaduslikud, kuuludes näiteks mõnele 500-st mõjuvõimsaimast firmast või siis mõnele populaarsele sotsiaalsele võrgustikule nagu www.blogspot.com.

Blogijatele mõeldud internetileheküljed teevad viiruse levitamise lihtsaks, kuna lehe haldaja jääb  ananüümseks ning blogi on kerge ja odav valmistada.

Enim pahatahtlikke saite leiti Google’i hallatavast Bloggerist (www.blogspot.com), nentis Sophos. Üksnes see blogisait on koduks kahele protsendile pahavarast, mis ringleb internetis. Blogidesse ei saa riputada ainult pahavaraskripte: kriminaalsed ründajad saavad kommenteerides sisestada ka linke, mis viivad  pahatahtlikele lehtedele.

Google ütleb sellepeale, et nad võtavad seda asja väga tõsiselt ja töötavad visalt, et end ja omainternetilehti pahavara eest kaitsta. Kasutades Igasugune pahavara levitamine on Google’i saitide kasutustingimuste räige rikkumine. “Me töötame selle kallal, et meie võrgustikus olevad saidid oleksid pahavarast puhtad. Pahatahtlike lehtede leidmisel me kustutame need” ütles Google.

Seniks aga tasub odavaid laene ja muud kahtlast kraami pakkuvatest blogidest eemal hoida ning jälgida, et ka omaenda blogi kommentaarium püsiks rämpsust puhas.