AssaPauk

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus käivitas euroraha toel teavituskampaania, mille käigus jagatakse soovitusi, kuidas internetis turvaliselt käituda. Kampaanialehel www.assapauk.ee näidatakse hoiatavaid videoklippe, millised koledad asjad võivad juhtuda kodanikega, kes klikivad kõiki ettejuhtuvaid linke, kasutavad liiga lihtsaid paroole või jagavad netis oma isiklikke andmeid. Mõistagi ei puudu ka arusaadavad ja kergesti järgitavad juhendid, kuidas kirjeldatud ohtusid vältida.

Kampaanialehte toetab ka tänavareklaam ning arvutiajakirjanike seas juba kenakest elevust tekitanud viirusturunduskampaania. Turvalise veebikäitumise sõnumit saab levitada ka veebibänneritega, kuid miks mitte näiteks ka selliste särkidega, nagu kujutatud juuresoleval pildil 🙂

Kuidas muuta Linksysi ruuteri parooli?

Aido kirjutab: Tere! Mul on selline mure, et on olemas Lynksys  wifi modem ja tahaks panna selle parooli alla. Selleks aga tuleb brauseri kaudu sisse logida, kuid mul ei ole kasutajat ega parooli. Kas on olemas selline võimalus, et teha uus kasutaja ja parool?

Kui tegemist on uue (tõenäoliselt) ruuteriga, siis selle vaikekasutaja on Admin, parooli koht on tühi. Sisselogimiseks tuleb brauseri aadressireale tippida http://192.168.1.1/.

Kui tegemist on kasutatud ruuteriga, mille seniseid seadeid te ei tea, siis on kõige targem taastada vabrikuseaded. Selleks tuleb leida ruuteri küljest nupp kirjaga Reset ning vajutada seda 30 sekundit. NB! Vabrikuseadete taastamise järel kustuvad kõik senised seaded: senine administraatori parool, SSID, krüptovõtmed, filtrid ja muu selline. Ehk siis varasema seadistusega selle ruuteri külge ühenduda enam ei saa ning nii ruuter kui ka arvuti tuleb uuesti seadistada.

Sülearvuti turvasüsteem…

…ehk kuidas muuta varga elu keerulisemaks

Sülearvutite laialdasest levikust tingituna on neist saanud varaste lemmikobjekt. Igal aastal varastatakse üle miljoni sülearvuti, tagasi õnnestub neist saada alla kolme protsendi. Samas suureneb igal aastal sülearvutitesse salvestatud salastatud ja isiklike andmete hulk. Seetõttu on äärmiselt oluline läbi mõelda, kuidas vältida vargust ning kuidas tagada varguse korral andmete turvalisus.

Järgnevad seitse punkti ei garanteeri ei teie arvuti ega sellesse salvestatud andmete turvalisust sajaprotsendiliselt, kuid nende järgimine vähendab oluliselt varguse ning andmelekke tõenäosust. Lisaks sellele suureneb ka võimalus varastatud arvutit veel kunagi näha.

  1. Mitte ükski koht ei ole turvaline. Samahästi võiks suure rahapatakas kusagile lauapeale vedelema jätta. Ära jäta kunagi sülearvutit üksi! Isegi kui sa lähed ‘vaid hetkeks’ eemale. Rahvarohketes kohtades ole eriti tähelepanelik. Tualetti minnes on kõige turvalisem jätta arvuti mõne (usaldusväärse) sõbra kätte.
  2. Kasuta lukku! Enamikule sülearvutitest saab külge panna trossiga luku. Lukku soetades ei tohiks valida kõige odavamaid, sest need saab sageli isegi tavaliste kääridega katki lõigata.
  3. Paigalda arvutisse tarkvaraline alarm. Need töötavad samamoodi kui autoalarmid: kui keegi hakkab sinu sülearvutit näppima (eemaldab voolujuhtme, liigutab hiirt, jne) käivitub alarm ning kõigi ruumisviibijate silmad on sinu arvutil ja potensiaalsel vargal. Laptop Alarm v2.0beta on esialgu tasuta allalaetav ja kasutatav, kuid lähiajal peaks välja tulema tasuline versioon. Programm ei vaja eraldi installeerimist, allalaetud fail tuleb lihtsalt käivitada. Esmasel käivitamisel tuleb programmi kasutustingimustega nõustuda (Accept). Edasi teavitatakse kasutajat, et kõrvaklappe ja alarmi ei tohiks samaaegselt kasutada, kuna see võib kõrvu kahjustada.

    Seejärel avanevas peaaknas saab valida, mille peale alarm käivitub:

    • toitejuhtme eemaldamine (või elektrikatkestus!)
    • arvuti väljalülitamine (või välja logimine)
    • USB hiire eemadamine
    • hiireliigutus

    Valikute (options) alt tuleks kindlasti määrata alarmile parool. Sealt saab määrata ka, kui suur hiireliigutus alarmi käivitab.
    Seejärel vajutus nupul ‘Lock Computer’ ja arvuti ongi alarmi all.

    Alarmi tühistamiseks tuleb sisestada eelnevalt määratud parool ning vajutada enterit.

    Maci kasutajatele on valida kahe programmi vahel, iAlertU ja Lockdown, mis tunnevad ära ka arvuti enda liigutamise (kui arvuti riistvara seda toetab).

  4. Veebikaamera tõhusaks turvakaameraks.
    Yawcam (samuti tasuta) võimaldab tavalise veebikaamera muuta liikumist tuvastavaks turvakaameraks, mis salvestab teatud ajavahemiku tagant pildi ning võimaldab selle ka mõnda serverisse üles laadida. Programmi kasutajaliides on küll veidi kohmakas, kuid võimalusi see-eest väga palju.

    Maci kasutajatele on analoogiline programm Gawker.

  5. Kui aga juhtub, et sülearvuti satub ikkagi varaste ohvriks, siis mitmete programmide abil on võimalik arvutit “jälitada” ning seega suurendata arvuti tagasisaamise võimalust. LaptopLock võimaldab lisaks varastatud arvuti “asukoha” (ip-aadressi) määramisele veel varastatud arvutis:
    • faile turvaliselt kustutada
    • faile krüpteerida
    • kasutajale sõnumit näidata
    • mingit muud programmi käivitada või muud korda saata


    LaptopLock’i kasutamiseks tuleb kõigepealt kodulehel ennast kasutajaks registreerida, misjärel on võimalik programm alla laadida. Installeerimise ajal tuleb määrata, kuidas programm arvuti varguse korral peaks käituma. Sülearvuti varguse korral tuleb varem tehtud kontosse sisse logida ja ära märkida, et arvuti on varastatud. Kui nüüd programm internetti pääseb, saab see teada, et arvuti on varastatud ning viib läbi installeerimise ajal määratud toimingud.

    Adeona on samuti programm varastatud arvuti asukoha kindlaks määramiseks. Tegemist on avatud lähtekoodiga programmiga, mis jookseb nii Windowsi, Maci kui ka Linuxi arvutites.

  6. Andmete turvalisuse seisukohalt on kõige olulisem kasutada korralikku krüpteerimistarkvara. Vabavaraline ja samuti avatud lähtekoodiga TrueCrypt võimaldab tekitada virtuaalse krüpteeritud ketta. Sellisele kettale salvestatud faile on ilma paroolita võimatu avada. Tegelikult pole võimalik isegi näha, kas või millised failid krüpteeritud on. Peale parooli sisestamist ja “külgepookimist” ilmub uus, näiliselt täiesti tavaline ketas. Tavaliselt käivad sellel kettal ka kõik failioperatsioonid (kopeerimine, loomine jne).
  7. Selle korra viimane soovitus: ärge kunagi hoidke paroole, ei paberil ega digitaalsel (krüpteerimata) kujul, sülearvuti läheduses. See oleks sama rumal kui kirjutada pangakaardi PIN-kood kaardi tagaküljele.

Välismaised lingid samadel teemadel:
How to Set Up a Laptop Security System
Computer Theft & Recovery Statistics
Lost and Stolen laptop numbers
Laptop Security Guidelines

Andmekaitse Inspektsiooni uueks juhiks sai Viljar Peep

Täna, 11. septembril toimunud Vabariigi Valitsuse istungil kinnitati Andmekaitse Inspektsiooni uueks juhiks Viljar Peep. AKI praeguse juhi Urmas Kuke ametiaeg lõpeb 30. septembril, Peep asub uuel ametikohal tööle 1. oktoobrist 2008.
Uut peadirektorit iseloomustatakse järgmiselt:

Viljar Peep on kaitsnud doktorikraadi ajaloo erialal ning töötab alates 1995. aastast justiitsministeeriumis. Ta on osalenud äriregistri sisulisel ülesehitamisel ning äriregistri ja kinnistusraamatu täiselektrooniliseks muutmisel. Peep on olnud tegev notariaal-, mere-, äri- ja ühinguõiguse – ning tsiviilkohtu- ja täitemenetluse alases seadusloomes ning kohtunikuabi ja vandetõlgi institutsiooni loomisel. Ta juhtis äriregistri 2-tunnise-kiirmenetluse projekti ning veab ettevõtete aruandluskohustuse lihtsustamise ametkondadevahelist komisjoni ning digitaalallkirjade piiriülese kasutamise töörühma.
Tema sulest on ilmunud mitmeid trükised, sh esimene taasiseseisvuseaegne gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpik (kaasautorina). Doktorikraadi kaitses Tartu Ülikoolis raamatu „Eesti sotsiaalpoliitilise õigusloome arengujooned 1. omariiklusajal” põhjal. Lisaks on ta olnud majandusajaloo õppejõud Tallinna Tehnikaülikoolis. Vabariigi President on talle andnud Valgetähe teenetemärgi.

Ametisse kandideerimisel olevat Viljar Peep kinnitanud, et isikuandmete kaitsmisel ei tasu minna äärmustesse, samuti ei tohiks andmekaitse takistada meditsiini arengut või teaduslike tööde avaldamist.
Peadirektori ametiaeg kestab viis aastat.

Ära solva oma süsadminni!

Paroolihaldus- ja muud andmeturbetarkvara müüv firma Cyber-Ark Software väidab, et 300-st nende poolt küsitletud IT administraatorist on 88% valmis pärast töölt kingasaamist võtma kaasa oma endise tööandja salajast infot – peakasutaja paroole, kliendiandmebaase, arendus-, finants- ja ülevõtuplaane ning personaliandmeid. Kolmandik süsadminne kavatses ka pärast töösuhte lõppemist säilitada endale ligipääsu firma kaitstud ressurssidele.

Tõenäoliselt julgustab itipoisse sigatsema teadmine, et kontroll ja juurdepääsuõiguste haldamine nii pärast töösuhte lõppemist kui ka selle ajal on nõrgavõitu või puudub hoopis – kuni kolmandik tavatseb sorida kolleegide palgaandmetes, e-kirjades ja salajastes dokumentides. Lisaks selgus uuringust, et 35% IT-süsteemi turvalisuse eest vastutavaid administraatoreid saadab salajasi paroole e-mailiga, 35% usaldab salajase info kullerile krüpteerimata kujul ning 4% läkitab paroolid teele tavalise tigupostiga. Asjaolu, et kolmandik süsadminne tavatseb kirjutada paroole tavalisele kleepsupaberile, pole vist üldse enam kõneväärt…

Mina ei tea, kui usaldusväärne on viidatud uuring ning kui head on uuringus reklaamitavad Cyber-Arki tooted, kuid probleem on kindlasti olemas. Minu tuttavad süsadminnid on küll enamasti ausad ja heatahtlikud, kuid ei ole ju mõtet ka kõige kohusetundlikumas töötajas paroolihalduse ja ligipääsuõiguste kontrolli puudumisega asjatuid kiusatusi tekitada 🙂

Turvaauk Google Chrome’is

Ei jõudnud Google oma uue brauseri beetaversiooni korralikult allalaetavakski teha, kui Aviv Raff juba esimese turvaaugu üles leidis. Ehkki Chrome’i on sisse ehitatud mitmeid turvatööriistu (andmepüügi ja pahavara kaitse), pannakse uuele brauserile pahaks, et ta laseb ilma hoiatuseta alla laadida ja käivitada pahatahtlikku koodi.

Aga noh, tegemist on ju ikkagi alles beetaga, pealegi on täpselt sama viga küljes ka näiteks Internet Explorer 6-l, mida murettekitavalt paljud arvutikasutajad pole siiamaani turvalisemale versioonile uuendanud…