Turvatoodete tarnijad libatõrjujate vastu

Turvatoodete tegijad plaanivad käsile võtta  libatõrjujad (fake antivirus), mis üha suureneval hulgal internetis ringlevad.

Selleks on neil kavas luua avalike, seaduslike programmide ja tarnijate (tootjate) list. Proovilistis on turbetarkvara tootjad nagu Microsoft, Symantec, Trend Micro ja McAfee , lisaks veidi vähem levinud nagu Kaspersky Lab, Check Point, Panda, Sunbelt Software, Fortinet ja Webroot.

Idee kävitajaks märtsis oli vabatahtlik arvutiturvastandardite foorum http://www.ccssforum.org/ Selle asutaja on Comodo juht Melih Abdulhayoglu, kes, andes tavalistele internetikasutajatele midagi millega toote õigsust kontrollida, loodab neid päästa petutarkvara ohvriks langemast.

Viimasel ajal on libatõrjed muutunud aina laialdasema levikuga nuhtluseks. Need programmid hirmutavad kasutajaid teadetega, et arvuti on nakatunud, ja kutsuvad sel puhul end ära ostma. Kui kasutaja seda aga teeb, annab ta liskas tarbetu ja mõnikord ka otseselt kahjuliku tarkvaratüki soetamisele veel ka oma krediitkaardi andmed küberkurjamitele, kes siis kõige tipuks ta tema pangaarve tühjaks teevad.

IE8 turvaauk

Turvaeksperdid leidsid IE 8 veebibrauserist kriitilise ActiveX turvaaugu, mida kasutades saab arvutisse pahavara paigaldada , kirjutab PC Advisor. Kasutatakse seda nii, et kurikaelad paigaldavad nakatunud veebiserveritesse pahatahtliku ActiveX komponendi, mis suunab sinna sattunud brauseri juba konkreetse arvuti tarbeks pahavara alla laadima.
Turvaaugu kriitilisust arvestades on seda hakatud juba nimetama Conficker 2’ks, kuna rünnak levib kiirelt ja laialdaselt.  Samuti ei ole kasutajad kaitstud ka siis, kui nad surfavad ainult enda teada turvalistel lehekülgedel.
Tasub silmad lahti hoida  ning enda kaitsmiseks näiteks WOTi kasutada.
Microsoft lubas selle vea parandada 14 juulil. Seega tasub IE 8-le uuendusi otsida. Seda saab teha näiteks Microsofti uuenduste lehel http://windowsupdate.microsoft.com/

Andmefailide ehtsuse kontrollimine

Viimasel ajal on teravalt päevakorda kerkinud  teemad, kui  kasutajad tirivad juhuslikult veebilsaidilt või ka torrentitest ja P2P programmidega1.encryption arvutisse faile, mida peetakse ehtsaks, ent paraku on sellesse peidetud pahatahtlik kood.

Mis kood see on ja mis on selle ülesanne, selgub tavaliselt alles hiljem, kui viirusetõrje spetsialistid on selle kindlaks teinud.  Siis võib aga hilja olla, kuna trooja, viiruse või muu pahalase esimene ülesanne on juba täidetud -  kas on siis varastatud kasutajate privaatseid andmeid, näiteks pangaparoole ja –koode,  või lülitatud kasutaja arvuti botnet võrgustikku.  Kõik oleneb nüüd kurjategijast endast, mis ta saadud andmetega või kaaperdatud arvutiga edasi teeb – võibolla hakkab ta ise vähehaaval kasutaja pangakontot tühjendama, võibolla aga  soovib korraga suuremat noosi  saada ja müüb näiteks nakatunutest arvutitest moodustunud võrgu edasi teistele kuritegelikele gruppidele. Pole teab mis suur saladus, et internetisügavustest võib leida poode, kus kaubeldakse just nende samade kasutajatelt  varastatud andmetega või tuhandetest arvutitest koosnevatest zombie-võrgustikega.

Mis on hash

Mõned väljavõtted Valdo Praust loengukursusest:

Krüptoräsi ehk krüptograafiline sõnumilühend (cryptographic message digest, hash, fingerprint, thumbprint)  on ükskõik kui pikast sõnumist (failist) teatud matemaatiliste eeskirjade järgi arvutatav lühike (paarsada bitti) teabekogum. Loe edasi: Andmefailide ehtsuse kontrollimine

KeyScrambler Personal

KeyScrambler Personalist on Priit Aasmäe teinud juttu juba kaks aastat tagasi. Siiski pean vajalikuks sellest suurepärasest programmist uuesti rääkida.

KeyScrambler Personal (KSP) on lihtne, mugav ja töökindel programm mis on tasuta ning kaitseb kõiksugu paroole, kasutajanimesid ja muid andmeid, mida internetis surfates arvutisse sisestatakse (erandiks mõned online mängud, näiteks Runescape).
KSP ühildub Mozilla Firefoxi, Flocki ja Internet Exploreriga ja seda Windowsi 2000, 2003, XP, Vista (32-bit ja 64-bit) opsüsteemide puhul.
KSP tööpõhimõte on lihtne – arvutisse sisestatud kirjamärgid muudetakse sügaval kerneli tasandil suvaliseks tähtede ja numbrite jadaks. Nii ei saa klahvinuhk (juhul, kui see teie arvutis peaks passima) teada, milline tähekombinatsioon tegelikult sisestati.

KSP saab alla laadida siit: http://qfxsoftware.com/Download.htm

Paigaldusfail on kõigest natuke üle 1MB ning sisaldab endas nii Firefoxi kui Internet Exploreri versiooni KSP’st.
Paigaldamine on lihtne ning selle käigus saab valida, millistele brauseritele tahate KeyScramblerit paigaldada.

Mozilla Firefoxil ja Flockil peab selle paigaldama eraldi lisapluginana:

Siiski pole see keerline. Piisab, kui vajutada “Paigalda kohe” ehk “Install now”.

Internet Explorer saab KeyScrambleri toe peale arvuti taaskäivitamist.
KSP näitab peale taaskäivitamist tegumireas ka oma ikooni
Selle saab vajadusel Optionitest eemaldada

KSP tööd näeb, kui baruserisse midagi trükkida (juhul kui Both või Overlay Window on valitud)

Anti Keylogger Tester ütleb seepeale:

Töötab!
Enam pole vaja muretseda oma internetipanga või teiste oluliste kohtade paroolide pärast. Kui aus olla, siis mina ei julgegi näiteks Paypali sisse logida ilma KeyScrambler Personalita. Kuigi ma tean et mu arvuti on väga tõenäoliselt puhas, tahan olla kindel, et minu andmed Paypalis on kaitstud 🙂

Microsoft Security Essentials

Aare kirjutas, et jaanipäevaks üllitab Microsoft beetaversiooni oma uuest tasuta viirusetõrjest ja nii see oligi. Kuna mu näpud 1.MSEiconsügelevad igat uut programmi katsetama, siis tõttasin minagi seda kohe tirima.

Valmistusin halvimaks, kuna Microsofti saamatusest räägitakse legende, ent seekord üllatusin positiivselt. Ainuke asi, mida Security Essentialsi juures võib väikeseks miinuseks pidada, on paigaldusfaili enda arvutisse saamine, mis võib ehk mõne kärsituma kasutaja sellest loobuma panna. Keerulist siiski midagi pole, tuleb vaid läbida 12 erinevat  sammu, mis võtab aega kuni viis minutit. Seda muidugi juhul, kui ikka väga põhjalikult süvenetakse tingimustesse. Loe edasi: Microsoft Security Essentials

Kiire pahavaraeemaldus

Oma arvuti puhtuses veendumine on küllaltki kerge. Tuleb vaid oma viirustõrje käima lükata ning kontrolli lõppedes (ka selle käigus) näed, kas arvuti on nakatunud või mitte. Aga mis siis, kui aeg on napp ning kontroll venib liiga pikaks?

Järgnevalt tutvustan paari pahavaraotsijat, mis teevad kiire kontrolli ära kõigest mõne minutiga. Seejuures on tulemus tihtipeale üllatavalt hea. Loe edasi: Kiire pahavaraeemaldus