CERT.EE juht Hillar Aarelaid tegi käesoleva nädala algul avaldatud Eesti Päevalehe artiklis ettepaneku viirusega nakatunud arvutitel internetiühendus kinni keerata. Idee konkreetne teostus võiks olla selline, et kui arvuti nakatub viirusega ja see kõvasti juba ka väljapoole paistab, siis juhib internetiteenust pakkuv firma sellele kohe kliendi tähelepanu, suunates kasutaja soovitud lehe asemel hoiatuslehele. Raskemate juhtumite korral peatataks internetiühendus täielikult, lubades külastada ainult tarkvara- ja viirustõrjeuuendusete lehekülgi.
Otse loomulikult tekitavad nii radikaalsed meetmed vastakaid arvamusi. Ka viidatud Päevalehe artiklis võtab sõna üks jurist ja püüab argumenteerida kahju tekitamise proportsionaalsuse teemal. Artikli kommentaariumis püütakse väita, et toimuma hakkab lausa inimõiguste piiramine.
Loomulikult tekitab netiühenduse blokeerimine eraisikutele ebamugavusi ning firmadele ärikahju. Kuid kuna mitte ükski arvuti pole internetis üksi, siis tuleb vaadata ka seda, millist kahju võib arvuti tekitada ümbritsevale keskkonnale – teistele internetis olijatele.
On olemas firmasid, kes teevadki oma äriplaani arvestusega, et nad oma arvuteid ei turva ning kannavad kõik sellest tulenevad jamad ärikahjumiks. Eraisikute puhul on selline käitumine enamasti seotud teadmatusega või siis ignorantsusega. Millegipärast mõeldakse, et keegi teine peale internetiteenuse osutaja (ISP) kahju ei kanna, kuigi tegelikult on selline arvamus ekslik.
Keegi ei ole internetis üksi – näitlikustamise huvides võiks seda kooslust võrrelda kortermajaga. Kui keegi keerab oma korteris muusika väga valjuks, siis kostab see ka naaberkorteritesse. Kui keegi ei pea hügieenist eriti lugu, siis on hais tunda terve koridori peal.
Samamoodi on ka internetis. Kui kellegi arvuti hakkab saatma spämmi (haisema), siis pannakse musta nimekirja terve võrgusegment (kortermaja) ning siis ei liigu ka teiste poolt saadetud kirjad. Arvuti hügieeni seisukohalt võib tuua võrdluse prussakatega. Samuti nagu kortermajas püüavad prussakad korterist korterisse levineda, püüab ühes arvutis olev viirus levida teistesse, naabruses olevatesse arvutitesse.
Neile, kes üritavad argumenteerida inimõiguste teemal, tsiteeriksin Allar Jõksi poolt konverentsil “Vabandused ei vabanda” öeldud sõnu: “Eesti Põhiseadus sätestab isiku õiguse vabalt liikuda ning koosolekuid pidada, kuid samas on võimalik nende õiguste piiramine nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Kui juba põhiseadusega on meil viiruse leviku piiramise eesmärgil õigus piirata inimeste õigusi, siis miks puudub meil selline õigus arvutite puhul?”
Tõesti, miks?
