Nõuanded pettuste vältimiseks: minuraha.ee

Finantsinspektsioon kirjeldab oma tarbijaveebis minuraha.ee enamlevinud petuskeeme ning jagab soovitusi, kuidas pettasaamist vältida.

Tõenäoliselt on paljud arvutikasutajad puutunud kokku Nigeeria petukirjade, müstiliste loteriivõitude, ebaausate abipalvete, soodsate tööpakkumiste või investeerimisskeemidega. Ka krediitkaardiandmete või pangaparoolide väljapetmine on üha reaalsem hädaoht. Seega on minuraha.ee soovitused vägagi asjakohased.

Kuna küll küllale liiga ei tee, siis kordan peamised pettusele viitavad ohumärgid ka siin veelkord üle.

Finantspettustega tegelevad isikud reeglina:

  • Kontakteeruvad sinuga omal algatusel kas e-kirja, posti või telefoni teel.
  • Jätavad usaldusväärse inimese mulje, on korrektsed, viisakad, lahked ning sõbralikud.
  • Kasutavad pealtnäha ametlikke kirjablankette ning nende poolt saadetud dokumendid on korrektselt koostatud.
  • Kiirustavad sind tagant, et langetaksid kohe otsuse või allkirjastaksid kohe lepingu.
  • Paluvad sul saata raha nende arvele kindlasti enne kui avaneb ahvatlev pakkumine või kantakse üle nö võidetud rahasumma.

Tavaliselt pakutakse midagi väga ahvatlevat. Näiteks:

  • Tuleb teade, et sa oled võitnud loteriil või rahalise auhinna, kuigi sa ei ole sellisest loteriist ega loosimisest kunagi osa võtnud.
  • Tehakse eksklusiivne ettepanek just sulle osaleda skeemis, mis kindasti teenib kiiresti korraliku kasumi.
  • Pakutakse võimalust teenida kergesti väga suur summa selle eest, et sa aitad kanda mitmete miljonite ulatuses raha pakkujate asukohariigist välja.
  • Pakutakse võimalust osaleda investeerimisskeemis, mille tulemusena on võimalik teenida suur summa jne.

Enamikel juhtudel palutakse pettuse puhul:

  • Saata sul mingi summa ettemaksuna – kas teenustasuna või muu näiliselt vajaliku maksuna. Nimekiri põhjustest, miks peaks raha ette ära maksma, on lõputu. Reeglina tähendab ettemaksu küsimine võimalikku pettust.
  • Palutakse edastada isiklikud pangaandmed – arveldusarve number, krediitkaardi number, paroolid jms või isikuandmed.
  • Teatatakse, et enne võidu või preemia kättesaamist pead ostma mingit teenust ja tasuma selle eest ettemaksu.

Pane tähele!

Ära kunagi saada raha ega enda isiku- või pangaandmeid kellelegi enne, kui oled kontrollinud konkreetse eraisiku või ettevõtte tausta ning veendunud tehingu usaldusväärsuses! Kui sulle saabub ahvatlev investeerimispakkumine ning selles esinevad mõned ülaltoodud tunnustest, siis tõenäoliselt on tegemist pettusega.

Tahad rate.ee moderaatoriks? Ikka veel?

Paistab, et rate.ee moderaatorite petuskeem levib ka geograafiliselt: kui Põhja- ja Lääne-Eestis on petturid lastelt raha välja petnud juba kuid, siis viimasel ajal tuleb teateid pettasaanutest ka Lõuna-Eestist. Nii teatati nädal tagasi, et ühe Jõgeva lapse MSN-i tuttav palus tal helistada rate.ee tasulisele numbrile, lubades, et seejärel saab ta rate.ee moderaatoriks. Üks kõne maksis 100 krooni ning selle summa laadis kelm enda Rate-kontole. Kõned väärtuses 300 krooni maksis kinni lapsevanem. Ühelt Võrumaa lapselt peteti samasuguse skeemiga välja aga koguni 900 krooni.

Politsei soovitab lapsevanematel oma lastele selgitada, et nad internetis suheldes ei helistaks kellegi palvel võõrastele numbritele, sest juul, kui tegemist on pettusega, ei ole kasusaajaks sellisel juhul mitte helistaja, vaid hoopis palve esitajast kelm. Samuti ei tohiks laenata oma telefoni kellelegi helistamiseks, sest teise petuskeemi kohaselt palub kelm oma koolikaaslaselt või lihtsalt tuttavalt erinevatel põhjustel telefoni, teeb aga sellelt kõne hoopis rate.ee tasulisele kontole.

Kuidas botnetiga raha teenitakse

zombivork.pngBotnetid on tegutsenud juba pea 10 aastat. Eksperdid on nende pärast ammu muret tundnud, kuid paljud tavakasutajad peavad botnettide probleemi ikka veel kaugeks ja mitte neisse puutuvaks. Selline muretus kestab seni, kuni nende võrguteenuse pakkuja ühendab neid võrgust lahti, nende pangaarvetelt on raha varastatud või nende emaili või MSNi paroole on kuritarvitatud.

Mis on botnet?

Kui arvuti nakatub nn tagaukse troojalasega, saavad küberkurjategijad nakatunud arvutit suure vahemaa tagant kasutada nii, et selle tegelik omanik ei märkagi, et midagi kahtlast toimuks. Tavaliselt nakatatakse korraga suurem hulk arvuteid, küberkurjategijate poolt kontrollitavate arvutite kogumit nimetatakse aga botnetiks.

Botnetil on ääretult suur jõud. Neid kasutatakse kui võimsat küberrelva, millega teenitakse suuri summasid. Botneti valdaja saab kontrollida oma botnetis olevaid arvuteid üle kogu maailma, jäädes ise anonüümseks ja arvuti tegelikele omanikele märkamatuks.

Kasutaja, kelle arvuti on botneti üks lüli, ei pruugi tavaliselt arugi saada, et tema arvutit kasutavad ka küberkriminaalid. Selliseid eemalt kontrollitavaid arvuteid nimetatakse ka zombideks, botnetti aga vahel ka zombide võrgustikuks.

Kuidas botnetti kasutatakse?

Botnetti saab kontrollida nii kaudselt kui ka otse. Viimasel juhul loob botneti valdaja ühenduse nakatunud arvutiga ning kasutab käske, mis on ehitatud tagaukseprogrammi sisse. Zombiarvuti võib ka ühendada ennast kas kontrollkeskusesse või siis teistesse botneti masinatesse, saadab päringu ja teeb seda mida tal teha käsitakse.

Botnetti saab kasutada laiaulatuslikeks rünnakuteks, näiteks valitsuste võrkude vastu, või lihtsalt spämmi laialisaatmiseks. Botneti “iva” seisnebki selles, et võrgus olevaid arvuteid võib olla tuhandeid ja see on liiga suur kogus, et neid igaühte eraldi blokeerida.

Eksperdid on arvamusel, et 80% spämmist tuleb just zombiarvutitest. Sealjuures tuleks mainida, et spämmi autoriks ei ole enamasti botneti valdajad, nad lihtsalt pakuvad spämmisaatmisteenust. Tuhanded nakatunud arvutid lubavad spämmeritel saata miljoneid maile väga lühikese ajaga, nii et spämmifiltrite koostajad ei jõua sellele laviinile reageerida ega saatjate aadresse oma musta nimekirja lisada.

Ka DDoS-rünnakute puhul on botnet äraproovitud relv. Hulgaliselt mõttetuid päringuid erinevatelt IP-aadressidelt on raskesti tõrjutav, tulemuseks aga on serveri ülekoormus, mida nägime eelmine aasta pronksöö ajal paljude Eesti veebiserverite puhul.

Tavaliselt küsivad küberkurjategijad rünnaku lõpetamise eest raha, mida pahatihti ka makstakse. Tänapäeval töötavad paljud firmad suuresti interneti teel ja sellised rünnakud võivad põhjustada äri seiskumise, mis omakorda toob kaasa rahalisi kaotusi. Sellistel puhkudel leiavadd paljud firmad, et odavam on botneti haldajale maksta…

Botnetis olevaid arvuteid saab kasutada ka uute arvutite nakatamiseks või muudeks valgustkartvateks tegevusteks. Kui süüdlasi hakatakse otsima, viivad jäljed nakatunud arvutisse, küberkriminaal aga pääseb puhtalt.

Majanduslangus ka spämmibisnises

spam.jpg

Paistab, et ka libaloteriide korraldajail pole praegu just parimad ajad: kui veel neljapäeval sain teate, et võitsin loteriiga (milles ma pole kunagi osalenud) tervelt miljon eurot, siis ainult üks päev hiljem võitsin samal loosimisel veelkord, kuid sedapuhku vaid 440 495 eurot.

Kui ma nüüd, nagu kirjas nõutud, oma nime ja pangarekvisiidid spämmijate aadressile saadaksin, siis tõenäoliselt selguks, et ka “võidu” kättesaamiseks vajalikud teenustasud on hüppeliselt tõusnud 🙂

Õngitsemispaketid

Õngitsemine ehk paroolipüük ehk phishing on netis laialt levinud petuskeem – ohvrile saadetakse e-kiri, mis näeb välja, nagu oleks see saadetud väga usaldusväärsest allikast ning sisaldab ka linki leheküljele, mis näeb välja nagu panga, veebipoe või suhtlusportaali kodulehekülg. Kui nüüd ohver seda libalehekülge usaldab ja sinna oma kasutajanime ja parooli toksib, saavad petturid neid andmeid kasutada juba pärisleheküljele sisselogimiseks.

Loe edasi: Õngitsemispaketid

Pealtkuuldud vestlus rate.ee teemal

andrei.webmaster@rate.ee (E-mail Address Not Verified) says: (0:02:55) tere! olen rate.ee keskkonna moderaator ja ma otsin uusi moderaatoreid ja ma mõtlesin et tahaksite moderaatoriks saada?

*** says: (0:03:22) tere, mina olen Indrek ja töötan politseis ja tean küll seda pettuseskeemi

andrei.webmaster@rate.ee (E-mail Address Not Verified) may not respond because he or she appears to be Offline.

[00:08:38] **** **: irw

Petuskeem ise on selline.