Leedu Ūkio Bankase kliendid said petukirju

Ūkio Bankas teatab, et eile, 25. septembril, said mitmed panga kliendid Ūkio panga logoga ingliskeelse elektronkirja, milles teatati, et nende konto on blokeeritud. “Lahtiblokeerimise” link juhatas kasutaja lehele, mille disain oli identne panga tegeliku leheküljega, seal küsiti kliendilt andmeid tema konto kohta.

Kommentaariks niipalju, et umbes paarikümne lollitatud pangakliendi puhul piisab täiesti igaühelt kolme-nelja koodikaardi koodi kättesaamisest, et selline rünnak ennast ära tasuks. Kahjuks ei ole leedukatel võimalik panka logimiseks ID-kaarti või Mobiil-ID-d kasutada…
sukciai.jpg

Ühendkuningriigid: 3 miljonit arvutikuritegu aastas

cybercrime.jpgAndmekaitsefirma 1871 Ltd. väidab oma Ühendkuningriikide küberkuritegevuse ülevaates, et 2006. aastal pandi selles riigis arvuti teel toime ligikaudu 3 miljonit kuritegu.

Neist põhiosa, 1 944 000, moodustasid mitmesugused online-ahistamisjuhtumid (füüsilisi ahistamisjuhtumeid registreeriti UK-s samal ajal vaid 218 817), kuid näiteks 207 000-st kaardipettuse juhtumist moodustasid online-pettused 73%, kaardipettuste kogukahjust (212,6 miljonit naela) langes online-pettuste arvele 154,5 miljonit naela. Keskmiselt rööviti ühe kaardpettusjuhtumiga 740 naela.

2006. aastal registreeriti 144 300 arvutisse sissemurdmist ning 6 030 000 viirusintsidenti. Vahele õnnestus võtta vaid 100 küberkurikaela…

Ma EI TAHA teada, kas mind on MSN-is blokitud

Viimasel ajal on paljud MSN-i kasutajad märganud, et mõni nende kontaktidest saadab neile näiteks niisuguse teate:

grabber.JPG
Võidakse saada ka selline teade: “Find out who deleted you from their MSN: http://www.msn-blocked-contacts.tk”

Väidetavalt on tegemist teenustega, mis teevad kindlaks, kes teie MSN-i kontaktidest on teid ära blokeerinud. Selleks tuleb vastaval teenuselehel sisestada oma MSN-i kasutajanimi ja parool, mida väidetavalt ei salvestata, vastutasuks kuvatakse sinu MSN-i kontaktidele automaatselt vastavat teadet.

Mina ei soovita seda teenust kasutada. Esiteks eelistan ma isiklikult säilitada oma blokkimise/mitteblokkimise kohta õnnis teadmatus, teiseks teeb mind ettevaatlikuks, et antud teenuse autorid ei avalda kusagil ei kindlaid privaatsusreegleid ega ka mingeid andmeid enda kohta. Isegi kui muudate oma parooli teenuse kasutamiseks ajutiselt ära, jääb teie kontaktaadress teenusepakkujale ikkagi alles.

Risk, et teie andmeid hakatakse kurjasti kasutama, on antud juhul liiga suur.

Lotovõit viis taskust veerand miljonit

mousetrap.jpgTõenäoliselt Eesti rekordi püstitas üks õnnetu pärnumaalane, kes talle lotovõidust teatavat spämmikirja uskuma jäi ning petturitele lubatud 250 000 naela kättesaamise nimel neile Eesti rahas kokku 225 000 krooni maksis.

Tänane Postimees on selle kohta enam-vähem kõik juba ära öelnud.

Tõepoolest, kogemus näitab, et inimesed on nõus tegema kolossaalseid jõupingutusi ja maksma meeletut raha selle eest, et midagi tasuta saada. Seda teavad ülihästi nii turundajad, kinnisvaramaaklerid, poliitikud kui ka petturid (millega ma muidugi ei taha öelda, et loetletud ametitel ei olegi mingit sisulist vahet :)). Seega olgem valvsad – kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, tasub alati uurida, ega pakutav tasuta juust ole äkki üht otsa pidi hiirelõksu külge kinnitatud…

Mida tehakse varastatud krediitkaartidega?

credit.jpgMõnda aega tagasi sai Materialist spämmikirja, milles mingi “inglise tekstiilifirma” tahab, et kohalik inimene koguks raha nende klientidelt, kes maksavad ainult kohapeal kehtivate tshekkidega. Selle eest võtab abiline 10% ja edastab raha “tekstiilifirmale”. Tegelikult kasutavad sellist “makse-edastust” vaid need ettevõtlikud tegelased, kes on kellegi kontod või krediitkaardid tühjaks teinud ja tahavad seda raha valutult kätte saada.

Mõnikord aga ei vaevuta isegi seesugust viigilehte kasutama. Panda Software blogis kirjutatakse Vene veebisaidist, millel potentsiaalsete klientide rahustamiseks kohe avalikult kirjas, et leheküljel müügil olevatel süle- ja pihuarvutitel, telefonidel ja muudel vidinatel pole midagi viga, 20% tavalisest odavamad hinnad on saavutatud seeläbi, et need on ostetud Lääneriikidest varastatud krediitkaartidega. Ja et edasimüüjad võivad veel 25% alet saada.
Nii et ärge muretsege, küllap teilt pihta pandud krediitkaardiandmetega ikka miskit peale osatakse hakata.

Arvutikelm sai viis aastat

Harju Maakohus mõistis Lääne-Euroopa arvutikasutajatelt miljoneid kroone välja petnud Ilja Kotkovile viieaastase vanglakaristuse, millest enne katseajale pääsemist tuleb reaalselt ära istuda kaheksa kuud. Lisaks tuleb Kotkovil ja tema kuriteokaaslasel Maksim Zakurdajevil hüvitada ühe kannatanu tsiviilhagi summas 1 420 099 krooni ning Kotkovil veel kuriteoga saadud tulu 1 472 183 krooni.Kohus karistas Kotkovi kuritegude eri etappides osalenud Dmitri TÅ¡aikat, Maksim Zakurdajevit, Maksim Ponomarenkot ja Roman Å irokÅ¡init erineva pikkusega tingimisi vangistustega.

Uudise vahendasid Postimees ja Päevaleht.