Õngitsuskirjad ja -sõnumid

Mis on õngitsuskirjad?

Õngitsuskirjad (phishing) on petturlikud e-kirjad, SMS-id või sõnumid sotsiaalmeedia platvormidel, mis püüavad sind meelitada jagama isikuandmeid, paroole või klikkima ohtlikele linkidele. Need kirjad on sageli loodud nii, et näevad välja täpselt nagu usaldusväärse organisatsiooni ametlikud teated.

Tavalised õngitsuskirjade stsenaariumid

Telekommunikatsiooniettevõtete nimel

Näide: Saadetakse e-kiri, mis näeb välja nagu ametlik teade Telia, Elisa või Tele2 nimel. Kirjas võidakse öelda:

  • “Teie arve on tasumata – klõpsake siia, et vältida teenuse katkestamist”
  • “Teie leping aegub – uuendage kohe oma andmeid”
  • “Olete võitnud kingituse – sisestage oma andmed preemia saamiseks”

Kiri sisaldab linki, mis viib võltsitud veebilehele, mis näeb välja täpselt nagu päris Telia/Elisa leht, kuid on loodud sinu andmete varastamiseks.

Pankade nimel

Näide 1: E-kiri väidetavalt Swedbank’ilt, SEB-lt või LHV-lt:

  • “Teie pangakaart on ajutiselt blokeeritud turvalisuse huvides”
  • “Tuvastasime ebatavalise sisselogimise – kinnitage oma identiteet”
  • “Uuendage oma andmeid 24 tunni jooksul”

Näide 2: Kirjas öeldakse, et sul on laekumata ülekanne või tagastus, ning palutakse kinnitada oma pangaandmed “raha kättesaamiseks”.

Pea meeles:

  • Päris pangad ei saada kunagi e-kirju, kus palutakse klikkida lingil ja sisestada oma kasutajanimi, parool või PIN-koodid
  • Kontrolli alati saatja e-posti aadressi – petturite aadressid võivad olla näiteks “swedbank-ee@gmail.com” või “info@swedbankk.ee” (pane tähele topelttähti või vale domeeni)

Pakiveoga seotud pettused

Näide: Saadetakse SMS või e-kiri väidetavalt Omniva, DPD, Itella või SmartPOST nimel:

  • “Teie pakk ootab kättesaamist – makske käitlustasu 1.50€”
  • “Teie saadetist ei saanud kohale toimetada – uuendage oma aadressi”
  • “Teie pakk on tollis kinni – makske tollimaks”

Link viib võltsitud lehele, kus küsitakse pangakaardi andmeid “väikese tasu” tasumiseks. Tegelikkuses varastatakse sinu kaardilt palju rohkem raha või saadakse ligipääs sinu pangakontole.

Võlgnevuste e-kirjad ja sõnumid

Näide 1 – Politsei nimel: E-kiri väidetavalt Politsei- ja Piirivalveametilt:

  • “Teil on tasumata trahv liiklussüüteo eest”
  • “Kui te ei maksa 48 tunni jooksul, alustatakse kohtumenetlust”
  • Sisaldab linki “trahvi tasumiseks” või “detailide vaatamiseks”

Märgid, et tegemist on pettusega:

  • Aadress on midagi sellist nagu “politsei-info@gmail.com” või “ppa-teavitus@hotmail.com” (õige aadress oleks @politsei.ee)
  • Tõlkevead: “Teil on olema trahv tasumata” või “maksma tuleb viivitamata”
  • Ähvardav toon ja ajasurve
  • Ebaprofessionaalne kujundus või logo kvaliteet

Näide 2 – Maksuameti nimel:

  • “Teil on tasumata maksuvõlg summas 450€”
  • “Maksuvõla tõttu on algatatud sundtäitmismenetlus”
  • Palutakse klikkida lingil ja “tasuda kohe”, et vältida karistusi

Märgid pettusest:

  • Vale e-posti aadress (nt @mta-ee.com või @maksuamet.org, õige on @emta.ee)
  • Üleöö tekkiv suur võlg ilma eelneva teavituseta
  • Nõutakse kohest maksmist krediitkaardiga (päris Maksuamet saadab ametlikud arved)

Näide 3 – Tolliameti nimel:

  • “Teie rahvusvaheline saadetis on tollis kinni”
  • “Tollimaksu tasumatuse tõttu saadetis hävitatakse 3 päeva jooksul”
  • Link viib lehele, kus küsitakse kaardimakseid või isikuandmeid

Märgid pettusest:

  • Vale domeen (nt @toll-ee.com, päris on @emta.ee, sest toll kuulub Maksu- ja Tolliameti alla)
  • Sa ei ole üldse midagi tellinud välismaalt
  • Ülearune paanikatekitamine

Näide 4 – Kohtutäituri nimel:

  • “Teil on võlgnevus X ettevõttele”
  • “Alustatud on sissenõudmismenetlus”
  • Palutakse avada manust “kohtuotsuse” või “võlateatise” nägemiseks

Märgid pettusest:

  • Kahtlane manus (.exe, .zip fail, mitte .pdf)
  • Valed kontaktandmed
  • Päris kohtutäiturid saadavad ametlikud teated posti teel, mitte e-posti manustena

Võitude ja kingituste pettused

Näide:

  • “Palju õnne! Olete võitnud iPhone 15 Pro!”
  • “Telia 30. aastapäeva loterii – olete üks võitjatest!”
  • “Saate 500€ kinkekaardi – kinnitage oma andmed”

Link viib lehele, kus küsitakse isikuandmeid, telefoninumbrit, aadressi ja pangaandmeid “saatmiskulude katmiseks” või “kinnitamiseks”.

Sotsiaalmeedia ja turvalisuse pettused

Näide:

  • “Teie Facebooki/Instagrami konto kustutakse – kinnitage oma isik”
  • “Keegi püüdis teie kontole sisse logida – muutke kohe parool”

Link viib võltslehele, kus sisestatud parool varastatakse.

Kuidas õngitsuskirju ära tunda?

  1. Kontrolli saatja e-posti aadressi põhjalikult

Petturite trikid:

Kuidas kontrollida:

  • Kliki saatja nimel, et näha täielikku e-posti aadressi
  • Võrdle saadetud kontakte ehtsa organisatsiooni veebilehel olevate kontaktandmetega
  • Kui kahtled, ära kliki kirjas olevatele linkidele – sisesta organisatsiooni veebiaadress ise brauseri aadressiribale
  1. Otsi tõlkevigu ja keelelisi vigu

Paljud õngitsuskirjad on tõlgitud automaatselt või halvasti:

  • “Teil on olema võlgnevus”
  • “Palun maksma kohe”
  • “Teie konto on olnud blokeeritud”
  • Segamini eesti ja inglise keele sõnad
  • Ebatavaline lauseehitus

Päris organisatsioonid kasutavad professionaalset keelt ja nende kirjad on toimetatud.

  1. Kontrolli kujundust ja visuaale

Pettuse märgid:

  • Madala kvaliteediga logo (hägus, pikslitega, moonutatud)
  • Vale logo (vanem versioon, vale värv)
  • Vigane paigutus ja vormindus
  • Puuduvad kontaktandmed või need on ebatäpsed
  • Nuppude ja linkide tekstid on inglise keeles, aga kiri eesti keeles
  1. Ole valvel ajasurve ja ähvarduste suhtes

Tavalised hirmutamise taktikad:

  • “24 tunni jooksul”, “koheselt”, “viivitamata”
  • “Muidu teie konto suletakse”
  • “Politsei algatab menetluse”
  • “Kaotate kõik oma andmed”

Päris organisatsioonid:

  • Ei kasuta ekstreemseid ähvardusi
  • Annavad mõistliku tähtaja
  • Pakuvad alternatiivseid kontaktviise
  1. Libista kursorit linkide kohal (ära kliki!)

Lehe aadress, mis ilmub, kui hoiad kursorit lingi kohal, paljastab sageli pettuse:

  • Link näitab “Logi sisse Swedbank’i”, aga URL on “secure-login-bank.ru”
  • Tekstis on “www.politsei.ee“, aga link viib hoopis “politsei-ee.com”

Mida teha, kui saad kahtlase kirja?

Kui sa pole veel klõpsanud:

  1. Ära ava manuseid ega kliki linkidel – isegi kui oled uudishimulik
  2. Märgi kiri rämpspostiks/phishing’uks – see aitab sinu e-posti teenusepakkujal teisi kaitsta
  3. Kustuta kiri
  4. Kui kiri väidab olevat pangast, politseist või muust olulisest asutusest:
    • Mine ise otse nende ametlikule veebilehele (kirjuta aadress ise käsitsi)
    • Või helista neile ametlikul numbril (otsi number nende kodulehelt, mitte kirjast!)
    • Küsi, kas nad on sulle midagi saatnud

Kui sa juba klõpsasid lingil või sisestasid andmeid:

  1. ÄRA sisesta rohkem andmeid
  2. Muuda kohe kõik paroolid:
    • Selles kohas või teenuses, millesse sa justkui sisenesid
    • Kõik teised kontod, kus sa sama parooli kasutasid
  3. Võta ühendust oma pangaga:
    • Helista panga klienditeenindusesse (number pangakaardilt või kodulehelt)
    • Teavita neid juhtunust
    • Küsi, kas sinu kontol on kahtlast tegevust
    • Vajadusel blokeeri kaardid
  4. Teavita politseid:
  5. Jälgi oma pangakontot:
    • Vaata igapäevaselt tehinguid järgmise nädala jooksul
    • Reageeri kohe, kui märkad midagi kahtlast

Kui avasid manuse:

  1. Ühenda arvuti internetist lahti
  2. Käivita viirusetõrje kontroll
  3. Muuda kõik paroolid mõnest teisest seadmest (telefon, teine arvuti)
  4. Konsulteeri IT-spetsialistiga

Soovitused enda kaitsmiseks

Igapäevased tavad:

  • Kontrolli alati põhjalikult saatja e-posti aadressi – pane tähele väikseid erinevusi
  • Ära ava tundmatuid manuseid – eriti .exe, .zip, .rar faile
  • Ära klikki kahtlastel linkidel – hlibista kursorit lingi kohal, et näha päris aadressi
  • Ole skeptiline võitude, kingituste ja ähvarduste suhtes
  • Kui midagi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see ka ei ole tõsi

Tehnilised lahendused:

  • Kasuta brauseri turvafunktsioone:
    • Google Chrome, Firefox ja Edge hoiatavad kahtlaste lehtede eest
    • Ära kunagi ignoreeri turvahoiatusi
  • Luba e-posti filtrid:
    • Gmail, Outlook jt filtreerivad rämpsposti automaatselt
    • Kontrolli aeg-ajalt rämpsposti kausta – vahel läheb sinna ka päris kiri
  • Kasuta mitmeastmelist autentimist:
    • Lülita sisse kõigil olulistel kontodel (pank, e-post, sotsiaalmeedia)
    • Isegi kui keegi saab su parooli, ei pääse nad sisse ilma sinupoolse ülekinnituseta
  • Uuenda regulaarselt tarkvara:
    • Operatsioonisüsteemi
    • Brauserit
    • Viirusetõrjet

Pettuse kahtluse korral:

  • Võta asutusega otse ühendust:
    • Ära kasuta kirjas olevaid kontaktandmeid
    • Otsi organisatsiooni number või e-post nende ametlikult kodulehelt
    • Küsi, kas nad on sulle midagi saatnud või kas sul on mõni võlgnevus
  • Kui kirjutab pank, politsei või maksuamet:
    • Päris asutused ei saada kunagi linke, kus palutakse sisse logida
    • Päris asutused ei küsi paroole ega PIN-koode e-posti teel

Abi ja nõu:

  • Küsi abi, kui sa pole kindel:
    • Pereliikmelt või sõbralt, kes tunneb IT-d
    • Panga klienditeenindusest
    • Politsei nõuandetelefonilt 612 3000
  • Jaga teavet:
    • Hoiata oma lähedasi, kui said õngitsuskirja
    • Eriti eakad inimesed võivad vajada täiendavat tuge

Pea meeles:

Ükski usaldusväärne organisatsioon ei küsi kunagi e-posti teel:

  • Paroole
  • PIN-koode
  • Täielikke pangakaardi andmeid
  • Smart-ID või Mobiil-ID kinnitusi

Kui sa kahtled – ära kliki! Parem on veenduda organisatsiooniga ise ühendust võttes, kui kaotada raha või isikuandmed.

Millised rakendused paigaldada uude telefoni?

Sünnipäev, kooli algus, jõulud või vana telefoni maise teekonna lõpp võivad nii mõnegi Arvutikaitse lugeja muuta uue telefoni õnnelikuks omanikuks. Samas on päevselge, et helistamiseks seda tänapäeval praktiliselt enam ei kasutata – kogu elu käib mängides, surfates ja natuke tööd tehes ka. Missugused äpid aga on vajalikud selleks, et kallis telefon ja veelgi kallimad isiklikud andmed võõraste saagiks ei langeks?

Mõistlik telefonikasutaja lülitab kohe kõige esimese asjana sisse telefoni kaugleidmise funksiooni – Androidi maailmas siis Find My Device, Apple puhul lihtsalt Find My. Kummagi jaoks on võimalus distantsilt oma telefoni asukoht kindlaks teha ning see kas välja lülitada, andmetest puhtaks teha või leidjaga ühendust võtta, juba sisseehitatud funktsioon ning eraldi äppi ei vaja.

Samuti pole vaja midagi eraldi paigaldada selleks, et sisse lülitada ekraanilukk ning biomeetriline tuvastus selle avamiseks ja/või rakenduste paigaldamiseks. Võib mõelda, et mis sellest siis ikka on, kui keegi mu kontaktiraamatus, vestlusajaloos või pildikogus vabalt sorima pääseb, aga ega see ikka meeldiv ei ole küll. Ja kui telefon veel ka krediitkaardiandmeid sisaldab, võib kontrollimata ligipääs juba otsest rahalist kahju tekitada.

Seda on palju räägitud, aga ülekordamine ei tee paha – rakendusi tuleks oma telefoni paigaldada ainult ametlikust rakendustepoest (Play Store või App Store). Samuti tuleks enne installimist veenduda, et tegemist on ikka õige tootja õige rakendusega ning vaadata üle, ega paigaldatav rakendus mingeid imelikke õigusi küsima ei hakka – nagu näiteks klassikaline lugu taskulambiäpist, mis küsis ligipääsu kontaktiraamatule ja mobiilsele andmesidele.

Vähegi kriitilisi andmeid majutavad veebikeskkonnad, aga ka näiteks meiliteenused nõuavad tänapäeval kaheastmelist autentimist, mis tähendab, et telefoni tuleks paigaldada autentimisrakendused. Tuntuim neist on muidugi meie kodumaine Smart-ID, aga järjest enam koguvad populaarsust ka Google Authenticator ja Microsoft Autenticator. Lisaks mugavusele – kasutaja pääseb tüütust paroolide sissetoksimisest keskkondades, mis neid toetavad – lisavad autentifikaatorid ka täiendava turvakihi. Nimelt on pättidel telefoni ja serveri vahelist liiklust oluliselt raksem pealt kuulata kui tavalise veebivormi puhul, paroole, mida kopeerida, aga ei olegi. Nende veebide või rakenduste puhul, mis siiski parooli nõuavad, aitab hädast paroolihaldur, näiteks Lastpass.

Ka telefoni kasutaja veedab märkimisväärse osa oma ajast brauseri seltsis, seega kulub ka reklaamiblokeerija telefonis marjaks ära. Vastavaid rakendusi pakutakse nii lisaäppidena (näiteks AdblockPlus on saadaval nii Androidile kui iPhone’ile) kui ka eraldi brauseritena – näiteks Brave. Lisaks tüütutest reklaamidest vabanemisele korjavad need ära ka paljud pahatahtlikud õngitsemisteated – näiteks need, mis tetaavad, et olete võitnud loosi, milles osalemiseks pole ise soovi avaldanud, ja uue telefoni või rahasumma kättesaamiseks tuleks sisestada ainult oma andmed.

Telefonis võiks olla ka mõni tavapärasest turvalisem suhtlusrakendus. Jah, Skype ning Facebook Messenger töötavad telefonis ka, aga näiteks Signalit loetakse enamvähem pealtkuulamiskindlaks.

Kas telefoni tuleks paigaldada ka viirustõrje? Kui telefonis ressursse jagub, siis paha see muidugi ei tee, kuid meie arvates on vähemalt telefonis viirustõrjest olulisemad kasutaja enda valikud. Kui jälgida, et paigaldatavad äpid tuleksid õigest kohast ja ei küsiks liiga palju õigusi, paigaldada reklaamiblokeerija ning kasutada paroolide asemel autentifikaatoreid, ei tohiks ka ilma viirustõrjeta midagi väga hullu juhtuda. Küll aga soovitame rakendused, mida te enam ei kasuta, telefonist eemaldada – pahatihti nakatatakse telefone aegunud rakenduste või õigete rakenduste võltsuuenduste kaudu.

Mida teha nakatunud Androidiga?

Bill Hess väljaandest pixelprivacy.com soovitab Arvutikaitse lugejaile oma ülevaadet Androidi platvormil levivast pahavarast.

Androidi pahavara satub telefoni või tahvlisse enamasti mõneks äpiks maskeerununa. Nakatumise tundemärgid on tavaliselt järgmised:

  1. Aku hakkab tavalisest kiiremini tühjaks saama.
  2. Andmeside, kõnede ja sõnumite maht suureneb hüppeliselt, samuti telefoniarve.
  3. Tavalisest rohkem katkenud kõnesid muidu hea leviga piirkonnas.
  4. Muidu heade riistvaranäitajatega telefon muutub tavapärasest aeglsemaks.

Võimalik muidugi, et selliselt käituv telefon siiski ei ole nakatunud, kuid igaks juhuks tasuks see nende sümptomite olemasolul siiski pahavaratõrjujaga üle kontrollida. Bill soovitab mitmeid tõrjujaid, millest Arvutikaitse omakorda soovitab Malwarebytes’i oma. Tavaliselt saab pahavaratõrjuja pahalase eemaldamisega ise hakkama, kuid teinekord tuleb kahjulik äpp eemaldada ka käsitsi ning seadme haldaja õigustes.

Uuesti nakatumise vältimiseks soovitab Bill mitte paigaldada rakendusi mujalt kui ameltikust rakendustepoest, vältida tundud rakenduste kloone, jälgida õigusi, mida iga uus rakendus küsib (ja hoiduda nende paigaldamisest, mis küsivad õigusi liiga palju) ning paigaldada kõik saadaolevad Androidi uuendused.

AVL viirusetõrje android seadmetele

1SelfiesKirjutage Google otsingusse sõna „selfies“, moraalselt vabameelsemad ja üle 18 aastased võivad juurde lisada „nude“ või „naked“. Arvan, et selline väike provokatiivne šokiteraapia on vajalik, näitamaks tõelist internetielu ning ega muidu asja ohtlikkusest aru ei saadagi. Otsimisel kasutage kindlasti tavaarvutit, millel on töötav viirusetõrje peal ja näiteks veebilehitseja turvaplugin WOT -Web of Trust.

Vaadake nüüd hoolega, kes te olete võibolla teinud iseendast erootilisi fotosid kas niisama või lähedasele kallimale saatmiseks, kas teie pilti pole neil lehtedel? Kas te tahaksite, et teie erootilise või pornograafilise alatooniga fotod oleks kõigile avalikult näha veebiavarustes? Ei taha ju!

Ehkki paljud neist piltidest on mõtlematult ise üles pandud, on kahjuks ka selliseid, mis pildiomaniku soovi vastaselt kuskilt lekkinud, kaasaarvatud nuhkvara abil nutitelefonidest. Kui arvate, et meil Eestis siin sellist probleemi ei ole, siis eksite – võidakse šantažeerida mitmel moel, kaasa arvatud raha küsimine selle eest, et varastatud fotosid internetti ei lekitataks. Minagi olen saanud kannatanutelt kirju, kus palutakse abi ja nõu, mida edasi teha:

2Ähvarduskirjad

Kellel veel ei ole nutitelefonis või tahvelarvutis viirusetõrjet, võiks kindlasti kaaluda selle paigaldamist, et erinevat tüüpi pahavara ei pääseks ligi teie nutiseadme andmetele. Küsige ka sõpradelt ja sõbrannadelt üle, kas neil on nutiseadmes viirusetõrje, sest neile fotosid edasi saates võivad need ka sealt edasi lekkida, kui neil puudub viirusetõrje ning nende nutiseade on juba nakatunud.

Lugege üle kaks ülevaadet android viirusetõrjetest, mille olen juba kirjutanud – Avast viirusetõrje android seadmetele ja ESET viirusetõrje android seadmetele. Neis on samuti infot, mida peaksite teadma. Siis on ka valikuvabadust endale sobilik tõrje valida, kuigi ma kirjutan parimatest viirusetõrjetest veel.

Antiy AVL Pro App Security & Antivirus Android

Möödunud aasta lõpu seisuga on AVL viirusetõrje AV-Test.org testitulemustes paigutatud Androidi viirusetõrjetest esimesele kohale. Tõsi küll, testitud on AVL vanemat versiooni, kuid mina teen ülevaate nende uuemast versioonist, milles on uusi rakendusi juurde lisatud ja kasutajaliidest paremaks muudetud.

AVL on pühendunud ainult viiruste, troojate, nuhkvara, reklaamvara ning muu pahavara avastamisele ja kahjustamisele. Puuduvad näiteks vargusevastane seade, SMS ja kõnede filter, varundamisrakendus jne. Kuid see polegi oluline, sest neid rakendusi pakuvad ka teised tootjad.

3Antiviirus androidile4Tasuta viirusetõrje androidile

Android viirusetõrje AVL toimib nagu mikroskoobiga radar, mis skanneerib väga põhjalikult kõiki android süsteemirakendusi, kasutaja installitud rakendusi kui ka SD kaardil olevaid andmeid. AVL SDK Mobile suudab tuvastada ja analüüsida erinevaid failivorminguid nagu APK, SIS, SISX, XAP ja CAB. Samuti avastab ta täitmisfaile nagu DEX, ELF, EPOC ja PE, mis sisaldavad pahatahtlikke koode. Uus AVL versioon toetab viirusetõrje reaalajakaitset.

Viirusetõrje pakub kasutajale palju seadistusvõimalusi (Engine Settings), mis aitab leida pahatahtlikke koode nutiseadme erinevatel tasandil. Ehkki kasutaja saab seadete alt Scan Options neist ise kasvõi kõik välja lülitada, siis pigem just las olla need kõik sees, sellest pahavara skanneerimiskiirus küll palju ei aeglustu.

Viirusetõrje ei avasta mitte ainult pahatahtlikke rakendusi, vaid nimetab ära ka potentsiaalselt ohtlikud rakendused (Risky), millele on telefonis liiga palju õigusi antud, näiteks salvestada teie kontakte, SMS sõnumeid, teie GPS asukohta jne. Ise teate, millised maha installeerite (Uninstall) või milliesed välistate uuest leidmisest (Ignore) ja alles jätate. Kuid kui mõni fototöötlusrakendus või tavaline mäng soovib saada luba nutiseadates teie telefonikõnede või kontaktide salvestamiseks ja SMS-ide saatmiseks, siis tundub see küll kahtlane tegevus, ehkki need rakendused otseselt pahavara ei pruugi sisaldada.

5Viiruste otsimine androidis7Android nutitelefonide turvalisus

Ise on võimalik juurde installeerida protsessihalduri Task Manager või rakenduste analüüsija App Analyzer, mis teevad teid n-ö eksperdiks oma android seadme üle. Tuleb arvestada, et nende installeerimisel peab nutiseadmes olema lubatud installimine tundmatutest allikatest (videos näidatud), kuid kui vajadusel on need rakendused teil nutitelefoni installitud, siis kindlasti kohe sulgege seadetes see luba. Valige Seaded – Turve – Tundmatud allikad ja võtke selle eest linnuke ära.

App Analyzer analüüsib põhjalikult, ka heuristilisel meetodil, ükskõik millist rakendust te soovite, et saaksite teada kõik info selle rakenduse kohta, kaasaarvatud load (Permissions), mida nad võivad teie seadmes teha.

Task manager näitab, kui palju ressursse või mälu teatud rakendused kasutavad, nii süsteemi- kui kasutaja enda installitud rakendused. Samas võib vahemälu puhastada. Kui arvate, et te neid pluginaid viirusetõrjele juurde ei vaja, siis saab need eemaldada, kui valite Settings – Plug-in Managment ja Uninstall.

 

 

8.Android s10Android

Sobib Android 1.6 või uuemale. Kuna uus AVL PRO versioon on veel arendamisel, siis lubatakse juurde veelgi turvalisust pakkuvaid lisasid.

AVL sobib ka android tahvelarvutitele, ent sellega on selline kummaline lugu (vähemalt hetkel), et ta paigaldub nagu mobiiltelefoni püstises asendis ja kui tahvlit keerata, siis ta ei pööra kuva automaatselt.

Ülevaade AVL Pro nutiseadmesse installeerimisest ja android viirusetõrje funktsioonidest on näidatud videos:

Android tasuta viirusetõrje – AVL Pro App… by arvutiturve

ESET viirusetõrje android seadmetele

1Android viirusetõrje nutitelefoniJõulude aeg oli kinkide andmise ja saamise aeg. Enam kui kindel, et möödunud pühadel tõi Jõuluvana headele lastele kottide viisi nutitelefone ning tahvelarvuteid, sest need on ju nii popid ja aina popimaks muutuvad. Aga kas mitte Jõuluvana ei teinud kingitust üle andes mitte karuteenet, kui unustas ütlemata, et android nutiseadmed vajavad koheselt ka turvaliseks seadmist!

Mobiilsest pahavarast umbes 97% on kräkkerite poolt kirjutatud just android süsteemidele, et viiruste abil just teie, nutiseadmete omanike abil rikastuda, varastades teie isiklikku ja privaatset infot (fotosid, videoid), erinevatesse portaalidesse (Facebook, e-posti teenused) sisselogimise kasutajanimesid ja salasõnu, kindlasti ka teie mobiilpanga paroole, või paigaldavad pahavara, mis hakkab ise saatma sõnumeid tasulistele numbritele, ja teie, nutitelefonide omanikud, maksate selle kõik ise kinni.

Eelmises android viirusetõrjeid tutvustavas loos kirjutasin tasuta Avast tasuta mobiilsest viirusetõrjest, kus seletan ka lahti, mille alusel teen ülevaateid hetkel parimatest viirusetõrjetest android seadmetele, lugege see läbi!

ESET Mobile Security Android tahvelarvutisse või nutitelefoni

ESET on digitaalse kaitse valdkonnas liidripositsioonil olev ettevõte, mida Eestis väga rohkesti kasutatakse firmades ja asutustes arvutite viirusetõrjena. Nüüd on ESET on toonud turule ka android seadmetele täiesti uue rakenduse, mis pakub täiustatud skanneerimist pahavara tuvastamisel, kuid mis paraku sisaldab tasuta funktsioonide seas ka tasulisi funktsioone. Google Play lehelt valige ikka just uuem versioon, sest ka vanem versioon eksisteerib seal jätkuvalt.

2.Viirusetõrje3Androidile

ESET Mobile Security Androidile pakub täiustatud viirusetõrje mootorit, mis suudab tuvastada nii tuntud kui tundmatuid ohtusid, kaasa arvatud hiljuti avastatud Androidi põhivõtmega seotud nõrkused. See uus reaalajakaitsega versioon parandab viiruste, troojate ja muu pahavara avastamist ning võimaldab kasutajal valida kolme skänneerimismeetodi vahel (kiire (Quick) /nutikas (Smart) /sügav (Deep) skannimine).

4Android5Viirusete

Viirusetõrje tuvastab potentsiaalselt ohtlikke rakendusi, mis võivad sisaldada pahavara, kui neid nutitelefoni või tahvelaarvutisse installeerite. Samuti tuvastab viirusetõrje ka potentsiaalselt ebavajalikke rakendusi, analüüsides neid, kas need võiksid teha kahju teie nutiseadmele teatud andmeid ja funktsioone ära kasutades, proovides saada ligipääsu sellistele telefoni või tahvelaarvuti seadetele, milleks neil volitusi pole. Varane tuvastamine kaitseb teid näiteks püüete eest saata soovimatuid SMSe või helistada tasulistele numbritele.

6rakendus androidile7Android

Tuvastatud ohud teisaldatakse karantiini, nii et need ei saa teha mingit kahju. Te saate ise otsustada, kas hoida neid seal, kustutada need või vabastada karantiinist.

Viirusetõrjesse on sisse ehitatud vargusevastane seade Anti-Theft, mida saab seadistada hõlpsasti viisardi abil. Saab määrata parooliga viirusetõrje rakenduse lukustused ja mahainstalleerimise lukustuse, et keegi teine peale teie ei saaks ligipääsu viirusetõrje funktsioonidele.

Paraku tasuta versioonis saab sisse lülitada vaid SMS-iga saatmise käsud, et telefoni kaotuse korral või võimaliku varguse korral saada teada telefoni asukoht, lasta sel heliseda või lukustada nutiseade. Proovisin tavatelefonilt sõnumit saataes oma nutitelefoni lukustada ja lasta sel heliseda valides „eset siren „minu valitud parool““. Parooliks on see, mis te ise määrate. Mul toimis, sireen üürgas. Võõra SIM-kaardi sisestamisel saate aga eelnevalt kindlaksmääratud numbrile vastava SIMi telefoninumbri, IMSI ja IMEI koodid, mis aitavad võõrast kindlaks teha.

8Viirusetõrje androidile9Android

Kahjuks tasuta versioonist puuduvad automaatsed ajatatud skanneerimised, pahavara andmebaasidega automaatsed uuendamised, pahatahtlike veebilehtede tuvastamine internetis olles, SMS ja kõnede filter ja veel mõned funktsioonid, mille käivitamiseks tuleb osta tasuline versioon.

Viirusetõrje paigaldamine ja tasuta rakendused on näidatud allolevas videos:


Viirusetõrje android tahvelarvutile või… by arvutiturve

Tahvelarvutitesse viirusetõrje installeerimine toimub samal viisil nagu videos näidatud. Kasutajaliidese erinevused on väiksed, kuid tuleb arvsetada, et tahvelaarvutitel, mis ei toeta helistamist ja sõnumivahetust, jääb peidetuks vargusevastane rakendus Anti-Theft.

 11Eset viirusetõrje

Ülevaateid android viirusetõrjetest tuleb veel, et oleks valikuvabadust.

Avast viirusetõrje android seadmetele

AndroidViirusetõrjete vajalikkusest android seadmetele olen rääkinud artiklis Android nutitelefoni pahavara ja kaitse. Kuid paljud veel ei teadvusta endale riske, mis võib tuua viirusetõrje puudumine android nutiseadmetes.

Küsides oma erinevas vanuses tuttavatelt, kas nende nutitelefoni on viirusetõrje paigaldatud, olen täheldanud, et just vanematel inimestel ja vastupidi, väga noortel, puudub telefonis või tahvelarvutis viirusetõrje. Peamiselt väidetakse, et milleks neile tõrjet vaja on, kui seda kasutatakse nagu tavatelefoni – helistatakse, võetakse sõnumeid vastu, käiakse internetis uudiseid lugemas või e-posti vaatamas. Noorematest mõned küll on sõpradelt kuulnud, et viirusetõrje justkui peaks nutitseadmes olema, aga neil ei olevat aega sellega tegeleda, sest palju põnevam on muu lõbu, mis nutiseade pakub – käia Facebookis, laadida alla huvitavaid rakendusi või videoid, pilte ning põnevaid mänge mängimiseks jne. Samas on tunnistatud, et ega nad oskakski viirusetõrjet paigaldada, seda enam, et otseselt ei olegi nad internetist lugenud artikleid nutitelefonide ja tahvelarvutite turvalisusest, sest neile kui tavakasutajatele sellised spetsiifilise alatooniga lood pole huvitavad. Kuid nutitelefon pole tavatelefon, nutiseadmed on siiski n-ö miniatuursed arvutid.

Android seadmed

Järgnevate artiklitega tutvustan paremate sekka kuuluvaid android viirusetõrjeid, võttes aluseks AV-Test.org viimase kuu testitulemused android viirusetõrjete suutlikkusest pahavara tõrjuda, kusjuures arvestatakse ka kasutusmugavust. Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et kuigi iga kuu võib paremusjärjestus muutuda, siis see ei tähenda, et teatud android viirusetõrje palju kehvemaks oleks muutunud. Näiteks, kui hetkel android viirusetõrjetest paremusjärjestuses teisel kohal olev Avast: Mobile Security langeks järgmisel kuul viiendale kohale, siis te ei peaks seda kohe teise vastu vahetama, seda enam, kui olete sellega harjunud. Kui viiruste-, troojate-, usside-, nuhkvara- ja muu pahavara avastamisprotsent on ikkagi 100%, siis erilist vahet ei ole, mitmendal kohal viirusetõrje platseerub. Hetkel on 100%-lise avastamisprotsendiga viirusetõrjeid tabelis lausa 12 tükki. Viirusetõrjete testimisel kasutatakse pahavara näidiseid, mis on juba teada-tuntud.

Avast android viirusetõrje nutitelefonile ja tahvelarvutile

Avast viirusetõrje tavaarvutitele on üks tuntumaid, populaarsemaid ning paremaid tasuta tõrjeid maailmas. Ka avast! Free Mobile Security android seadmetele, nii nutitelefonidele kui tahvelarvutitele, on jõudnud kiiresti tippu, pakkudes mitmekülgset turvalisust. Tõsi, tasuta rakenduses pakutakse ka tasulisi teenuseid juurde, kuid neid ei pea loomulikult ostma. Ka sellisel kujul täidab Avast viirusetõrje kõik turvalisuse ootused oma parimas headuses.

Viirusetõrje nutiseadmesse installerimine on näidatud allolevas videos, sellel ma pikemalt ei peatu. Loomulikult peab installeerimiseks olema avatud teenusepakkuja andmeside või Wifi. Tõrje sobib Android versioonidele 2.1 või hilisemad.

Viirusetõrje androidile: tasuta Avast viirusetõrje nutitelefonile või tahvelarvutile from arvutiturve on Vimeo.

 

Reaalaja kaitsega viirusetõrje skanneerib automaatselt ja koheselt üle kõik rakendused, saabuvad SMSid või failid –  pildid, mängud, videod jne, mis te nutiseadmesse installeerite. Lisaks seadmes olevatele rakendustele on võimalik üle skannerida ka SD mäukaardi sisu. Võimalike kahtluste korral saab igal ajal käivitada käsitsi viirusteotsija (Scan now) ja mugavuse mõttes ajatada automaatne pahavara otsimisrežiim (Automatic Scan) teile sobivaks päevaks ja ajaks.

Avast viirusetõrjel on ka veebikilp ehk siis tuvastab internetis surfates pahatahtlikud või nakatunud lehed ja blokeerib need. Viirusetõrje tuvastab ka potenstiaalselt kahjulikud rakendused, mis võivad sisaldada pahavara (PUP detection, seadete all)

2Parim viirusetõrje androidile3Android viirusetõrjed4Viiruste otsimine androidist5Android turvalisus

Võimalik juurde installida vargusevastane rakendus (Anti-Theft) ja varundus (Backup), millest kirjutan hiljem eraldi artiklid. Eelinfona niipalju, et kadunud või varastatud telefoni saab kontrollida läbi arvuti veebipõhiselt või SMS teel  – leida telefon kaardilt, aktiveerida sireen leidmiseks, kustutada sisu jne.

Tasuta versioon võimaldab lukustada kaks rakendust teie valitud PIN koodiga (Application Locking). Näiteks, kui teil nutitelefonile või tahvelarvutile endale pole määratud avamisel salasõna küsimist, siis kui unustate selle avalikku kohta, kus paljudel on sellele juurdepääs, siis oleks vähemat hea, kui lukustate koodiga Gmaili või Facebooki või telefoni kontaktid, vastavalt muidugi oma äranägemisele vajalikuim, et võõras või ka sõber neile ligi ei pääseks. Lisaturvalisusena saab seadete alt lukustada ka Avast rakenduse enda ja teha võimatuks selle mahainstalleerimine.

Valides Privacy Advisor  – Permissions saab teada millised õigused on nutiseadmes teatud rakendustele antud – millele on lubatud teie kontaktidele juurdepääsu, millele teie konto andmetele või sõnumitele ning milline neist äppidest jälgib pidevalt teie asukoha infot.

Applikation Managment annab täieliku info kõikide nutiseadmes olevate rakenduste kohta ja millised neist ka hetkel töötavad.

SMS and Call Filter võimaldab luua filtri, mis keelab SMS-id või kõned teie valitud grupist – kas kontaktis olevatest inimestelt, teile saadetud SMS/MMSidest, tundmatutest numbritest, ise valitud numbrist või varjatud numbritest.

6Nutitelefoni turvalisus7Nutitelefoni SMS filter8Android seadmete kaitse9Telefoni numbrite blokeerimine

Firewall ehk tulemüüri paigaldamine nõuab, et android seadmele oleks antud administraatori õigused ehk seade oleks rooditud. Rootimisest võibolla kirjutan kunagi, ent rootimist peab iga android seadme omanik tegema omal vastutusel, sest see võib põhjustada vigasid ja võib ka kaotada garantii seadmele.

Network Meter annab aimu sissetulevatest ja väljaminevatest ühendustest.

Avast viirusetõrje tahvelarvutisse installeerimine toimub samuti kui nutitelefoni, nagu eelolevas videos näidatud. Tahvelaarvutisse paigaldatud viirusetõrjel on väga väikesed erinevused kasutajaliideses ja sel puudub vaid SMS ja kõnede filter.

13Viirusetõrje android tahvelarvutile