oktoober 2007 – Arvutikaitse

60%-s firmades on vähemalt üks nakatunud arvuti

Nii väidab viirustõrjetootja Prevx oma üleeile avaldatud pahavaraülevaates.

Tulemus saadi ligi 300 000 arvuti kontrollimisel, mille omanikud kasutasid viimase 30 päeva jooksul Prevx’i tasuta viiruskontrolli. Kokku avastati pahavara 15,6 %-l kontrollitud arvuteist. 59,5 %-s skännerit kasutanud firmadest leiti vähemalt üks nakatunud arvuti.
Iseasi, kas need kasutajad, kes oma arvutis probleeme ei kahtlusta, üldse mainitud skänneri alla tõmbaksid, kuid murettekitav on olukord sellegipoolest. Seda enam, et neil arvutikasutajail, kes üldse mingit viirustõrjet ei tarvita, on Prevx’i pahavarauuringute direktori Jacques Erasmuse sõnul 60% suurem tõenäosus endale mingi kurilane arvutisse saada. Prevx on koostanud ka huvitava graafiku erinevate tootjate viirustõrjevahendeid kasutavate arvutite nakatumisprotsendist:

Kuidas kontrollida laste arvutikasutust?

Andres küsib: “Milline on kõige tõhusam laste arvutikasutuse kontrolli viis/viisid? Vaadata brauseri logisid?”

Arvan, et kõige parem on lapsega rahulikult rääkida ja tema tegevuse vastu heatahtlikku huvi tunda.

Kui teie järeltulija tingimata tahab oma toiminguid varjata, õpib ta külastatud lehekülgede ajaloo kustutamise kiiresti ära. Jah, on olemas spetsiaaltarkvara (leiab internetist märksõna ‘Parental Control’ järgi), mis salvestab kogu arvutis toimuva, kuid mida te ise tunneksite, kui keegi teie enda suhtes niimoodi käitub? Ärge unustage, et kunagi valivad nemad teile vanadekodu 😉

Kui laps ise ei räägi, mida ta internetis teeb või kus ta käib, võib selle teadasaamine problemaatiliseks osutuda. Seda enam, et kui ta avastab, et tema järel nuhitakse, on usaldus kadunud ning edaspidi ei saa te enam midagi teada.

Pidage meeles:

1) kontrollida saate te ainult oma, mitte lapse sõprade või avalikke arvuteid;

2) kui te oma võsukesele millegi “keelatu” vaatamise eest peapesu teete, tekib tal loomulik küsimus, mil viisil te seda teada saite.

Nii et veelkord: rääkige oma lapsega. Nõuandeid ja näiteid leiate ka leheküljelt http://laste.arvutikaitse.ee

Arvutikaitse veeb ka lastele

Koostöös Microsoft Eesti ning Tiigrihüppe Sihtasutusega avasime täna pidulikult lastele ja noortele suunatud arvutikaitse veebi http://laste.arvutikaitse.ee (saadaval ka venekeelsena aadressil http://laste.arvutikaitse.ee/rus/).

Avamisüritusel Lilleküla Gümnaasiumis kuulutas Microsoft Eesti juht Rain Laane välja järjekordse Veebivenna idee- ja projektikonkursi, mille raames oodatakse kõigilt 2. – 9. klassi koolinoortelt ideid selle kohta, kuidas internetiohutuse teemat kõige paremini oma eakaaslasteni viia. Auhindadeks on minu teada Xbox-mängukonsoolid 😉

Lilleküla Gümnaasiumi direktor Jaan Paas kirjeldas, kuidas nendegi koolis oli üks õpilane internetimängudest sõltuvusse sattunud ning sellega pere eelarvesse arvestatava augu tekitanud. Seega ei ole laste internetiturberalase teadlikkuse tõstmine sugugi liiast.
Kaur Lohk Rate Solutionsist võrdles lastele rakendatud internetikeeldu vanamoodsa koduarestiga ning soovitas lapsevanematel pigem koos lapsega veebis surfata, et olla kursis, millega nad seal tegelevad.

Juuresoleval pildil paljastab Tõnu Samuel internetis varitsevaid ohtusid.

Omalt poolt tänan kõiki, kes nii lastearvutikaitse veebi loomisele, Veebivenna kampaaniale kui ka tänase ürituse kordaminekule kaasa aitasid. Eriti tänan tublisid peotoitlustöötajaid 🙂

Vene häkkerluse eripärad

New York Times’i Moskva korrespondent Clifford J. Levy lahkab põhjusi, miks just Venemaalt pärit arvutikurjategijaid peetakse kõige paadunumateks.

Ehkki Venemaal on vaid 28 miljonit internetikasutajat, suudavad nendega samaväärse hulga küberkuritegevust genereerida vaid Ameerika Ühendriigid (210 miljonit internetikasutajat) ning Hiina (150 miljonit internetikasutajat). Eriti ohtlikuks teeb vene arvutikuritegevuse selle läbipõimumine teiste organiseeritud kuritegevuse struktuuridega, mis võimaldab neil hõlpsasti oma teadmised rahaks teha.

Vene häkkerluse sügavamad juured on Levy arvates ühelt poolt selles, et sealne haridussüsteem annab traditsiooniliselt tugeva matemaatika ja teiste reaalainete põhja, millega aga hiljem tööjõuturul suurt midagi peale pole hakata, teiselt poolt aga nõukogude ajast pärit suhtumises, et seadused ei ole alati täitmiseks kohustuslikud. Viimast suhtumist kultiveerib ka muuhulgas Vene ametivõimude hoiak, et arvutikuritegevuse mõju on Läänes üle tähtsustatud. Ja eks me kõik mäelta, et kevadiste küberrünnakute organisaatorid tõsteti sealpool Peipsit vaat et rahvuskangelaste staatusesse.

Eesti keeles refereerib nimetatud artiklit ka Eesti Ekspress.

SmitFraudFix

Kas arvuti on lolliks läinud, kui ekraani all nurgas kella kõrval kuvatakse teade: â€žYour computer is infected with spyware. Please download special antispyware…”?
Sellised teated, mis väidavad, et arvuti on nakatunud nuhkvaraga, ning soovitavad tõmmata spetsiaalse programmi, et seda eemaldada, on libateated. Tegelikult saate niiviisi hoopis nuhkvaraprogrammi, mis peale “skänni”, mille käigus justkui leitakse hulganisti koledate nimedega pahavara, tahab, et maksaksite leitud objektide eemaldamise eest. Muidugi ärge seda tehke. Toda pakutud libaskännerit ei tohiks üldse alla laadida.

SmitFraudFix eemaldab selliseid pahalasi nagu AdwarePunisher, AdwareSheriff, AlphaCleaner, Antispyware Soldier, AntiVermeans, AntiVermins, AntiVerminser, AntiVirGear jne. Viimane on päris uus. Kui tavalised antiviirused ja nuhkvaratõrjujad nendega hakkama ei saa, tuleb aga appi justnimelt see programm.

Loe edasi: SmitFraudFix

SUPERAntiSpyware

Tutvustan teile porgrammi, mille nimeks on SUPERAntiSpyware (edaspidi SAS). Programmi nimi võib tunduda natuke imelik, nagu oleks tegemist ülima asjaga. Ega sellest väga palju puudu pole.

SUPERAntiSpyware on nuhkvaravastane programm, mis leiab ja eemaldab nuhkvara (Spyware), reklaamvara (Adware), pahavara (Malware), troojad (Trojans), ussid (Worms), klahvinuhid (KeyLoggers), kaaperdajad (HiJackers), parasiidid (Parasites), rootkitid (Rootkits) ja paljud teised pahalased. SUPERAntiSpyware pole küll nii populaarne kui näiteks Lavasofti Ad-Aware, kuid on sellegipoolest väga tõhus.

SAS on vähe ressurssi nõudev rakendus, mis eemaldab ka pahavara, mis on end peitnud või käivitanud protsessina – paljudel nuhkvara eemaldajatel on see suureks probleemiks. SAS-i nuhkvara baasid on suured, programm leiab ja eemaldab rohkem kui 100 000 pahalast. Viiruse leidmisel kasutatakse nii signatuuripõhilist otsingusüsteemi kui ka analüüsides faili asukohakriteeriume ja faili koodi. Nii suudab SAS tuvastada ka pahavara, mis pole veel nende baasi jõudnud. Programm eemaldab kergesti näiteks väga levinuid nuhkvara nagu AntiVirGear, VirusProtectPro, DriveCleaner, SmitFraud, Vundo, WinFixer, SpyAxe, SpyFalcon, WinAntiVirus, AntiVermins, AntiSpyGolden.

SAS skännib arvutit kiiresti ja ei koorma seda oluliselt. Samal ajal saab teha muid toiminguid, kui teil pole just väga vana arvuti.

Saadaval on nii tasuta kui ka tasuline verisoon. Tasuta versiooni saate alla laadida siit.

Tasuta versioonil pole interaktiivset skännerit ja viirusbaaside uuendused ei toimu iga tunni tagant nagu PRO versioonil. Tasuta versioonis tuleb viirusbaaside uuendused alla laadida manuaalselt, automatiseerida seda ei saa.

Rohkem saab tasulise ja tasuta versiooni erinevuste kohta lugeda siit.

SAS leiab palju pahavara, mida teised selletaolised ei leia. Näiteks ise leidsin sellega mitmeid variante viirusest Vundo, mis põhjustab paljudele peavalu. Soovitan teilgi sellega oma arvutit skännida, äkki on teil mõni nuhk sees ja te ei teagi seda.