Kuu: september 2007

SnoopFree Privacy Shield

Kas sinu kallal nuhitakse?
See on kurb, kuid täiesti võimalik! Nuhkvara liigub praegu kõikjal ja seda on lihtne ilma sinu teadmata sinu arvutisse installeerida. Nuhkvara salvestab kõike, mida sa arvutis teed. Mõnikord salvestatakse isegi pilte sinu arvuti ekraanilt. Kogu informatsioon saadetakse nuhkvara tegijale/omanikule. Nuhkijateks on mitmesugused kurjategijad, kes tahavad teada saadasinu paroole ja pangakoode, et siis sealt varastada.

SnoopFree Privacy Shield on on tarkvara, mis kaitseb sind ja sinu arvutit klahvinuhkide, ekraanisalvestajate ja mitmesuguse muu kurivara eest.

SnoopFree on kiire ja lihtne programm, mis koormab süsteemi minimaalselt. Programmi kasutamine on tasuta ja seda saab alla laadida siit.

Endal  aitas see kohe 🙂
Installisin Ventrilo MIX nimelise programmi. Ei oleks arvanudki, et see sisaldab viirust (Ventrilo MIX pole Ventrilo.com programm). SnoopFree andis kohe märku, et VentriloMix.exe on kahtlane (püüab klahvivajutusi salvestada). Kuna arvutil oli Kaspersky Internet Security peal, saadsin failid KLAB-i, kuna KIS ei leidnud sealt midagi. Sain siis 1 tunni pärast vastuse, pahalaseks osutus Trojan-Clicker.Win32.VB.tc
Muidugi blokeerisin SnoopFree-ga selle tegevuse ja eemaldasin programmi.

Soovitan teistelegi!

Leedu Ūkio Bankase kliendid said petukirju

Ūkio Bankas teatab, et eile, 25. septembril, said mitmed panga kliendid Ūkio panga logoga ingliskeelse elektronkirja, milles teatati, et nende konto on blokeeritud. “Lahtiblokeerimise” link juhatas kasutaja lehele, mille disain oli identne panga tegeliku leheküljega, seal küsiti kliendilt andmeid tema konto kohta.

Kommentaariks niipalju, et umbes paarikümne lollitatud pangakliendi puhul piisab täiesti igaühelt kolme-nelja koodikaardi koodi kättesaamisest, et selline rünnak ennast ära tasuks. Kahjuks ei ole leedukatel võimalik panka logimiseks ID-kaarti või Mobiil-ID-d kasutada…
sukciai.jpg

Zombistunud koduarvutid õõnestavad kiire internetiühenduse pakkumist

botnet.gifNii kirjutab infoturbefirma Arbor Networks oma iga-aastases ülemaailmse infrastruktuuri turvalisuse aruandes.

Arbori arvates on DDoS-rünnakud, mida varem loeti võrguliikluse suurikaiks ohustajaiks, loovutanud käesoleval aastal oma koha botnettidele. Viimased on varasemalt amatöörlikumalt tasemelt kasvanud professionaalseteks multigigabitisteks löögiüksusteks, mis võivad kaasata kümneid tuhandeid zombiarvuteid.

Samal ajal, kui enamus ISP-dest on vahetanud oma senised kahegigabitised lingid kümneste vastu, küünivad suurimad rünnakuvõimsused juba 24 gigabitini sekundis. Interneti selgroo moodustavad DNS-serverid on sellest enam kui kaks korda aeglasema lingi küljes…

Murettekitav on ka asjaolu, et vaid 20%-l ISP-dest on vahendid VoIP-i vastaste rünnakute avastamiseks ja jälgimiseks. Arbor Networksi turvaguru Danny McPhersoni hinnangul on 90% VoIP-teenustest lihtsalt kaitseta.

Andmete varundamisest kodus ja kodukontoris

backup.jpg

Peaaegu igal arvutikasutajal on ette tulnud olukordi, kus kaduma on läinud arvutiga tehtud töö tulemus – failid. Põhjuseks võib olla kõvaketta rike, voolukatkestus, viirus või lihtsalt inimlik eksimus. Mõnikord oskab tuttav arvutispetsialist kaotatud failid taastada, kuid mõnikord on need jäävalt kadunud ja töö tuleb uuesti teha. Parimal juhul olete tuttavad andmete varundamisega ja saate oma andmed taastada varukoopialt vaid mõne minutiga.

Andmete varundamine on probleem, millega tuleb tegeleda kõigil, kes ei soovi oma faile (ja neis asuvaid andmeid) kaotada. Suuremates ettevõtetes tegelevad sellega IT spetsialistid, kes kasutavad tihti ka eritarkvara (klastrite tagavarakoopiate loomine on päris keeruline). Väiksemates ettevõtetes kasutatakse varundamisel tihtipeale lihtsaid skripte, mida vähemal Unix ja Linux platvormidele on saadaval hulganisti (ja ega ka teistel platvormidel neist puudust pole). Samas tegeletakse varundamisega peamiselt serverites, kus hoitakse olulist informatsiooni, töölauaarvutite faile reeglina ei varundata või tegeleb sellega kasutaja ise omal soovil. Loe edasi: Andmete varundamisest kodus ja kodukontoris

Liigne privaatsus pole igakord hea

F-Secure hoiatab troojalase eest, mis mängib internetikasutajate soovil kaitsta oma privaatsust netis surfates. Nimelt juhatatakse pahaaimamatu privaatsustaotleja veebis anonüümset surfamist lubava TOR-rakenduse libaleheküljele, millel allalaadimislinki klikkides laetakse kasutaja arvutisse hoopis troojalane nimega Email-Worm:W32/Zhelatin.IL.

TOR-rakenduse õige aadress on tegelikult  http://tor.eff.org/  Ka  arvutikaitse.ee on  ühest TOR-võrku kasutavast brauserist varem kirjutanud.

Uss ründab Skype’i kasutajaid

skype-worm.jpgVillu Arak hoiatab Skype’i blogis, et liikvel on w32/Ramex.A- nimeline ussviirus, mis on nakatanud Skype for Windows kasutajate arvuteid. Viirus levib nii, et saadab nakatunud arvuti Skype’i kasutajakontolt teisele Skype’i kasutajale vestlussõnumi, mis palub klikkida teatud veebilingil. Lingile klikkimine võib nakatada sõnumi saanud inimese arvuti.

Villu teada on F-Secure’i, Kaspersky ja Symanteci viirustõrjeprogrammides vastavad uuendused juba sees ning need suudavad nimetatud ussi leida ja eemaldada. Siiski on parem sõbra saadetud linke ilma üle küsimata mitte klikkida ning mitte lubada allalaaditud failidel käivituda.