STV tõkestab piraattarkvara levitamise oma serverites

BSA teatab täna laialisaadetud pressiteates, et nad võitsid kohtuasja kaabeltelevisioonifirma STV vastu. Viimane peab maksma 340 000 krooni trahvi firma arvutitest leitud piraattarkvara eest ning 15. novembriks selle kas kustutama või asendama originaaltarkvaraga. Samaks kuupäevaks peab STV ka sõlmima BSA-ga koostöölepingu, mille alusel hakatakse tõkestama piraattarkvara levitamist ja kättesaadavaks tegemist internetikeskkonnas läbi STV arvutite ja serverite.

Jah, seadusi tuleb täita. Samuti arvan, et tarkvaratootjal peab olema õigus ise otsustada, kas ta küsib oma toote kasutamise eest raha, jagab seda mõne metseeni toel tasuta või panustab sellesse lihtsalt oma vaba aega, ressursse ja muid hüvesid, proovides vaba tarkvara levitamise teel maailma paremaks ja õnnelikumaks muuta.

Kahjuks kohtab seesugust siirast altruismi nüüdisaja karmis maailmas järjest vähem, järjest enam aga tuleb kingitud hobust alati hoolikalt uurida, sest kunagi ei tea, millistel motiividel jagatakse sulle tasuta tarkvara, mille eest poes küsitakse mitte väikseid summasid. Ja näiteks piraatwindowsi jooksutamine on lausa hullumeelne ettevõtmine – kasvõi seepärast, et turvaparandusi sellele paigaldada ei saa ning hiljem tuleb arvuti uuesti töökorda seadmise eest maksta tõenäoliselt rohkem, kui opsüsteemi pealt kokku hoiti.
Küll aga solvab mind kui ausat legaalse tarkvara tarbijat BSA esindaja kodanik Uduste suu läbi väljendatud suhtumine: meid ei koti, kas te saate teile pakutavatest võõrkeelsetest litsentsilepingu tingimustest aru, te olete igal juhul kohustatud neid täitma. Öelgu Eesti seadused sellise olukorra kohta mida tahes – teiesuguste piraatide pärast me nagunii võimlema ei hakka.
Ei oskagi muud soovitada, kui et: rohkem elementaarset müügitööd, seltsimehed autoriõiguste kaitsjad! Mõnes teises ärivaldkonnas saaksite te seesuguste turundusvõtete eest lihtviisiliselt kinga.

Windowsile kiiresti paigad peale!

Microsoft lasi eile välja hulgaliselt turvaparandusi, millest Wordi, Outlook Expressi, Internet Exploreri ja Kodak Image Vieweri paigad on kriitilised.

Lappimata arvutis võib küberkurjam spetsiaalselt koostatud faili või veebilehe abil saada nimetatud turvaaukude abil kontrolli teie arvuti üle.

Kellel Windowsi täienduste ja paranduste paigaldamine automaatseks sätitud, on nimetatud parandused tõenäoliselt juba peal. Kellel pole, saab seda teha selle juhendi järgi.

2007. aastal on häkkerirünnakute hulk 90% tõusnud

Nõnda kurdab infoturbefirma SecureWorks.

Kui 2007. aasta jaanuarist aprillini blokeerisid vaprad võrguturvajad keskeltläbi 43 rünnakut iga oma kliendi kohta päevas, siis maist septembrini rünnati kliente juba keskmiselt 93 korda päevas.

SecureWorks’i arendusdirektor Wayne Haber ütleb, et peamiseks kanaliks, kustkaudu arvutikasutajad endale kõiksugu pahalasi korjavad, on kujunenud veebibrauser. Kuivõrd viirustõrjevahendid suudavad kas andmekandjatel või meili kaudu arvutisse sattuvad viirused ja troojalased enamasti kinni püüda ja kahjutuks teha, suunavad kavalamad küberkurjamid oma ohvrid pahatahtlikku koodi serveerivatele veebisaitidele, kust siis (lappimata, moraalselt vananenud, korralikult konfimata vms) brauser pahavara juba kasutaja arvutisse sikutab.

Pole internetti, pole probleemi

kji-ng.pngTõhusa mooduse spämmi, porno, viiruste ja kõiksugu muu internetis möllava koleduse vastu võitlemiseks on leiutanud internetiekspert (ühtlasi ka Põhja-Korea rahva Suur Juht ja Õpetaja) Kim Jong Il.

“Ma olen samuti internetiekspert. Kui internet on Põhja-Koreas kättesaadav, tuleb palju probleeme,» ütles Kim Jong Il Lõuna-Korea uudisteagentuuri Yonhap teatel kohtumisel oma Lõuna-Korea kolleegiga.

Lahendus on lihtne, kuid geniaalne: põhjakorealased saavad kasutada vaid oma, tugevasti tsenseeritud intranetti, meiliaadressid aga on üksnes valitud, eriti kindlameelsetel ja järeleproovitud seltsimeestel.

Loomisel küberkaitseliit

kaitseliit.jpgNii kirjutab tänane Eesti Päevaleht.

Idee poolt on varem sõna võtnud Peeter Marvet, terava kriitikaga on esinenud Elver Loho.

Mina isiklikult arvan, et nii, nagu reaalses sõjas on suurim ellujäänute  protsent just sõjalise väljaõppe läbinud inimeste hulgas (ning vastupidiselt tavaarusaamale on sõjas suurimad kaotused just rahuliku tsiviilelanikkonna seas), jäävad ka kurjas kübermaailmas ellu eelkõige need, kellel on parimad teadmised/oskused ennast ja teisi kaitsta.

Samuti arvan, et näiteks süsadminn ei pea mitte uhkes üksinduses küberkurjamitele vastu astuma – kõigile on parem, kui tal on toetav, nõuandev ja vastavat väljaõpet pakkuv organisatsioon seljataga.

SnoopFree Privacy Shield

Kas sinu kallal nuhitakse?
See on kurb, kuid täiesti võimalik! Nuhkvara liigub praegu kõikjal ja seda on lihtne ilma sinu teadmata sinu arvutisse installeerida. Nuhkvara salvestab kõike, mida sa arvutis teed. Mõnikord salvestatakse isegi pilte sinu arvuti ekraanilt. Kogu informatsioon saadetakse nuhkvara tegijale/omanikule. Nuhkijateks on mitmesugused kurjategijad, kes tahavad teada saadasinu paroole ja pangakoode, et siis sealt varastada.

SnoopFree Privacy Shield on on tarkvara, mis kaitseb sind ja sinu arvutit klahvinuhkide, ekraanisalvestajate ja mitmesuguse muu kurivara eest.

SnoopFree on kiire ja lihtne programm, mis koormab süsteemi minimaalselt. Programmi kasutamine on tasuta ja seda saab alla laadida siit.

Endal  aitas see kohe 🙂
Installisin Ventrilo MIX nimelise programmi. Ei oleks arvanudki, et see sisaldab viirust (Ventrilo MIX pole Ventrilo.com programm). SnoopFree andis kohe märku, et VentriloMix.exe on kahtlane (püüab klahvivajutusi salvestada). Kuna arvutil oli Kaspersky Internet Security peal, saadsin failid KLAB-i, kuna KIS ei leidnud sealt midagi. Sain siis 1 tunni pärast vastuse, pahalaseks osutus Trojan-Clicker.Win32.VB.tc
Muidugi blokeerisin SnoopFree-ga selle tegevuse ja eemaldasin programmi.

Soovitan teistelegi!