Andmekaitse koosneb kolmest lahutamatust komponendist: andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja käideldavuse kaitsest. Jälgides Andmekaitse Inspektsiooni tegevust, samuti lugedes uut isikuandmete kaitse seadust, tundub mulle paraku, et kogu AKI juriidiline, intellektuaalne ja haldussuutlik kapatsiteet võitleb, nii et veri ninast väljas, ainult ühe komponendi, see tähendab konfidentsiaalsuse eest, seda paraku kahe ülejäänud komponendi arvelt.
EFS failide taastamine
EFS ehk Encrypted File System on NTFS failisüsteemi lisavõimalus, mis võimaldab kasutajatel krüpteerida oma faile, salastades nii nende sisu. Tegemist on avaliku võtme krüptograafiaga ehk failide krüpteerimiseks kasutatakse avalikult teada olevat võtit. See tähendab, et sinu võtmega saavad faile krüpteerida ka teised kasutajad, kuid lugeda saad vaid sina ise kasutades oma salajast võtit. EFS-i võimaldavad kasutada Windowsi ärikasutajatele suunatud versioonid (XP Professional, Vista Business, Vista Enterprise, Vista Ultimate, Windows Server).
Andmekaitse Inspektsiooni konverentsist
Käesoleval aastal jätkas Andmekaitse Inspektsioon oma möödunud aastal alustatud projekti andmekaitse päeva (28.01) tähistamist konverentsiga. See kord oli teemaks “Isikuandmete kaitse ja Meedia“.Hea mulje jättis see, et võrreldes möödunud aastaga oli konverents oma esinejate valiku ja korralduse poolest oluliselt tasakaalustatum, kui möödunud aastal. Samuti oli kohal üsna suur hulk rahvast (ligikaudu 200-250 inimest), kellest suurem osa olid ajakirjanikud ja juristid. Eks siinjuures oli kahtlemata üheks põhjuseks ka hiljuti lahvatanud skandaal sünnipäevaõnnitluste teemal.
Liba-Orkut laeb alla kahtlasi faile
Sõber Janar saatis edasi sellise teate:
Haige, nüüd levitatakse orkuti kaudu ka viiruseid. Kui teie scrapbooki satub kellegi poolt selline tekst siis palun mitte seda linki kasutada (Panin lingi lõpu tärnidesse):
“ei Nele vc fez outro orkut achei esse com suas fotos me aceita nele
http:/www.oorkut.us/Profile.aspx-uid=51481404300652*****.php”
Mu viirusetõrje andis märku, et see on trooja viirus.
Paistab, et viidatud saidi näol on tegemist nn hüljatud domeeniga, millele keegi on püsti pannud Orkutiga sarnase, kuid portugalikeelse lehekülje. Konkreetset linki klikkides laetakse teie arvutisse alla fail www.orkut.com, mis näeb küll välja nagu veebiaadress, kuid tänu com-lõpule käivitatakse kui tavaline programm. Kiire uurimine ei näidanud, mida konkreetselt see arvutis teeb, kuid alla laadida seda vast tõesti ei maksa.
EDIT: Tegemist on pangaparoole varastava troojalasega.
Küberrünnaku korraldaja sai trahvi
20-aastane Dmitri GaluÅ¡kevitÅ¡it sai 17 500 krooni trahvi DDoS-rünnaku korraldamise eest aprillikuiste pronksmeherahutuste ajal. Postimehe uudise kohaselt süüdistati Dmitrit konkreetselt Reformierakonna serveri ründamises, varasem uudis väidab aga, et mai algul, mil politsei noormehe kinni võttis, kahtlustati teda vaat et terve Eesti vastu suunatud küberrünnakute korraldamises või vähemalt õhutamises.
Reformierakond sai rünnakuga väidetavalt 25 210 krooni ning erakonnale telekommunikatsiooni teenust osutav OÜ Exact Holding 18 880 krooni kahju. Rahatrahv mõisteti Dmitrile kokkuleppemenetlusega.
F-Secure BlackLight
F-Secure BlackLight on rootkittide otsja, mis otsib teie arvutist varjatud protsesse ning vajadusel ka eemaldab need.
Programm uurib põhjalikult protsesse ja faile ning otsib pahalasi, mis maskeerivad end turvaprogrammide eest süsteemsete failide või protsessidena. F-Secure BlackLight suudab leida ja kõrvaldada aktiivseid rootkitte, mida traditsioonilised viirustõrjeprogrammid ei suuda.
Kasutamiseks ei ole vaja oma viirusetõrjet eemaldada, BlackLighti saab kasutada koos olemasoleva viirusetõrjega.
F-Secure BlackLighti saab alla laadida siit.
Ise olen aeg-ajalt erinevaid arvuteid BlackLightiga skänninud, aga siiamaani pole midagi leidnud 🙂
Olgu veel öeldud, et F-Secure Internet Security 2008 sisaldab endas BlackLighti ning seda pole vaja eraldi installida.